Nagu selgub võib olla inimeste isiksuseomadustest 40% geneetiliselt määratud. Kui aga hakata uurima, kas on olemas mingi kindel kadeduse või usalduse geen tuleb leppida tõsiasjaga, et neid isiksuseomadusi määravad sajad või isegi tuhanded geenid.

Kuidas neile jälile jõuda ja kust me teame, et see geneetiline määratletus on olemas?

Eesti Geenivaramugi on käivitanud isiksuse genoomiuuringu ja huvilistel on võimalik sellega ka liituda. Saates on külas psühholoog, Edinburgh'i ülikooli kaasprofessor René Mõttus. Saatejuht Marek Strandberg. Loe ka [Postimehe Nädalast](https://teadus.postimees.ee/7384305/kabi-ei-kuku-kannust-kaugele-teadlased-otsivad-iseloomu-ja-kaitumise-geneetilisi-juuri).

Nagu selgub võib olla inimeste isiksuseomadustest 40% geneetiliselt määratud. Kui aga hakata uurima, kas on olemas mingi kindel kadeduse või usalduse geen tuleb leppida tõsiasjaga, et neid isiksuseomadusi määravad sajad või isegi tuhanded geenid.

Kuidas neile jälile jõuda ja kust me teame, et see geneetiline määratletus on olemas?

Eesti Geenivaramugi on käivitanud isiksuse genoomiuuringu ja huvilistel on võimalik sellega ka liituda. Saates on külas psühholoog, Edinburgh'i ülikooli kaasprofessor René Mõttus. Saatejuht Marek Strandberg. Loe ka [Postimehe Nädalast](https://teadus.postimees.ee/7384305/kabi-ei-kuku-kannust-kaugele-teadlased-otsivad-iseloomu-ja-kaitumise-geneetilisi-juuri).

Facebook on muutumas siiani ebaselge rolliga metaversumiks. Millised on selle muutuse tagajärjed kultuurile, inimpsüühikale ja majandusele? Kas meil on näiteid juba toimivate metaversumite kohta? Saates arutavad selle üle Tallinna Ülikooli meediainnovatsiooniprofessor Indrek Ibrus ja Postimehe kultuuritoimetuse juhataja Hendrik Alla koos saatejuht Marek Strandbergiga.

Facebook on muutumas siiani ebaselge rolliga metaversumiks. Millised on selle muutuse tagajärjed kultuurile, inimpsüühikale ja majandusele? Kas meil on näiteid juba toimivate metaversumite kohta? Saates arutavad selle üle Tallinna Ülikooli meediainnovatsiooniprofessor Indrek Ibrus ja Postimehe kultuuritoimetuse juhataja Hendrik Alla koos saatejuht Marek Strandbergiga.

Glasgow kliimakonverentsil arutatakse paljusid küsimusi ja välditakse peamist alustõde: kui elu Maal hävib läheb väga kuumaks. Ja ka seda, et on kuumakas minemas tähendab seda, et elu saab pisitasa otsa. Saab otsa elurikkus ja hävivad liigid. Kas mets on inimese oma? Kas on äkki Platoni filosoofia mõju meile see, miks meil keskkonnaga asjad tuksis. Platon pidas oluliseks vaid mõistusega olendeid ja see võib olla ka põhjuseks, miks on tekkinud põlgav ükskõiksus looduse ja muu elava suhtes. See on oletus. Saates arutavad inimkonna ja kliima üle Tallinna Ülikooli ökoloog Mihkel Kangur ja saatejuht Marek Strandberg.

Glasgow kliimakonverentsil arutatakse paljusid küsimusi ja välditakse peamist alustõde: kui elu Maal hävib läheb väga kuumaks. Ja ka seda, et on kuumakas minemas tähendab seda, et elu saab pisitasa otsa. Saab otsa elurikkus ja hävivad liigid. Kas mets on inimese oma? Kas on äkki Platoni filosoofia mõju meile see, miks meil keskkonnaga asjad tuksis. Platon pidas oluliseks vaid mõistusega olendeid ja see võib olla ka põhjuseks, miks on tekkinud põlgav ükskõiksus looduse ja muu elava suhtes. See on oletus. Saates arutavad inimkonna ja kliima üle Tallinna Ülikooli ökoloog Mihkel Kangur ja saatejuht Marek Strandberg.

Stanfordi ülikooli teadur Mardo Kõivomägi on koos oma kolleegidega avaldanud suunamuutva artikli selle aasta 15. oktoobri ajakirjas Science. Selles on kirjeldatud avastust, millega on ümber lükatud senine arusaam põhjustest, miks rakk paljunema hakkab. Väga illustratiivselt on lugu järgmine: kujutage ette autot, mille mootor veab esirattaid ja käsipiduriga saab blokeerida tagarattaid. Gaasipedaalile, mis viib raku paljunemisringile, vajutab valk, mida arvati varasemalt ära võtvat vaid käsipidurit. Aga see ei tee seda. Raku paljunemist käivitav valk ergutab pärilikkusaine sünteesi ja see käivitub ning toodetakse piisavas koguses pärilikkusainet, et seda jätkub kahele rakule. Võite ju küsida, et mis saab käsipidurist? Päriselus, kui te gaasi ikka korralikult vajutate ja mootoril on võimsust küllaga, vurate koha pealt minema nii, et te ei märkagi käsipiduri olemasolu. Rakuelus juhtub aga see, et samal ajal, kui gaasile vajutatakse, kasvab ju rakk ikka edasi ja edasi. Ühel hetkel jääb pidur suure raku jaoks väikeseks ega suuda seda kaadervärki enam kinni hoida ja rakk paljunebki. Aga täpsemalt saate juba teada Mardo Kõivomägi ja Marek Strandbergi vestlusest nagu ka sellest, et kas sellest avastusest võib saada esimene põhjus anda eestlasele Nobeli preemia. Muidugi ka sellest, et mis kasu laiemalt sellisest uuest teadmisest on.

Stanfordi ülikooli teadur Mardo Kõivomägi on koos oma kolleegidega avaldanud suunamuutva artikli selle aasta 15. oktoobri ajakirjas Science. Selles on kirjeldatud avastust, millega on ümber lükatud senine arusaam põhjustest, miks rakk paljunema hakkab. Väga illustratiivselt on lugu järgmine: kujutage ette autot, mille mootor veab esirattaid ja käsipiduriga saab blokeerida tagarattaid. Gaasipedaalile, mis viib raku paljunemisringile, vajutab valk, mida arvati varasemalt ära võtvat vaid käsipidurit. Aga see ei tee seda. Raku paljunemist käivitav valk ergutab pärilikkusaine sünteesi ja see käivitub ning toodetakse piisavas koguses pärilikkusainet, et seda jätkub kahele rakule. Võite ju küsida, et mis saab käsipidurist? Päriselus, kui te gaasi ikka korralikult vajutate ja mootoril on võimsust küllaga, vurate koha pealt minema nii, et te ei märkagi käsipiduri olemasolu. Rakuelus juhtub aga see, et samal ajal, kui gaasile vajutatakse, kasvab ju rakk ikka edasi ja edasi. Ühel hetkel jääb pidur suure raku jaoks väikeseks ega suuda seda kaadervärki enam kinni hoida ja rakk paljunebki. Aga täpsemalt saate juba teada Mardo Kõivomägi ja Marek Strandbergi vestlusest nagu ka sellest, et kas sellest avastusest võib saada esimene põhjus anda eestlasele Nobeli preemia. Muidugi ka sellest, et mis kasu laiemalt sellisest uuest teadmisest on.

Kukkuv Õun: kukkuv-oun_2021-10-20

Kukkuv Õun: kukkuv-oun_2021-10-20