Kukkuv õun

Andmeid kasutades ja töödeldes saab taastada linnuseid ja losse. Just nii on Tartu Ülikooli arheoloogiaintsituudi teadur Ragnar Saage, kes ka Kukkuva Õuna külaline, koos oma kolleegidega valmis saanud Vastseliina Linnuse digitaalse ülesehitamisega. Palju oli olemas, palju tuli leiutada. Muide, ta on seda meelt, et tegelikkuses võiks mõne Eesti linnuse - miks ka mitte Vastselliina oma - ka päriselus autentselt taastada. Saatejuht Marek Strandberg.

Koerte õpetamise asjus on liikvel hulgaliselt müüte, millel nüüdisaegse loomapsühholoogia kohaselt pole mingit alust. Näiteks ei pea koeraga võistlema selle üle, kes on peres boss ja paljude muudegi asjade pärast. Koer on sootuks avatum ja tähelepanelikum kaaslane, kelle õpetamisel ja harjutamisel on põhjust lähtuda arusaamast, et tegemist on tundliku olendiga. Kas tõesti on igasuguse vägivallata võimalik koduseks koolitatud «metslast» taltsaks muuta?

Tegelikult on koer inimesega koostöövalmis üsna algusest peale. Saatekülaline on koeratreener ja koerte käitumise asjatundja Gerlin Gil. Saatejuht Marek Strandberg.

Sõda Ukrainas, lähenev talv ja muud mured lükkavad riike justkui suure jõuga tagasi sütt, gaasi ja naftat põletama. Õnneks pole õpetlased ja insenerid uut tööstuspööret maha matnud ning loovad selle jaoks jooksvalt leituste ja uurimistöödega võimalusi. Milliseid täpselt ja millstes valdkondades räägibki saatekülaliseks kutsutud Tallinna Tehnikaülkooli materjaliteaduse professor Maarja Grossberg-Kuusk. Saatejuht Marek Strandberg.

Kuhu küll kadus ksii viirustüvi? Saate teada ka seda, miks meil pole ei ksii ega ka nüü viirustüve, kuigi kreeka tähestikus need tähed olemas, ja nummerdatakse oomikrone. Marek Strandbergi saatekülaline Tartu Ülikooli viroloogia aasprofessor Margus Varjak räägib muu hulgas ka sellest, kuidas toimib putukate immuunsüsteem. Kuulete ka seda, millised viirused nakatavad nii taimi, putuakid kui inimesigi. Kordamine teeb targemaks ja veelkord räägime üle selle, kuidas toimib immuunsüsteem ja milline roll on vakstineerimisel.

Kas inimene on ülim oma intellektilt? Kas koer on vähemintelligentne, kuna ta ei tunne ära oma peegelpilti? Koera lõhnaderikkas maailmas pole valguse peegeldusega midagi peale hakata. Kaheksajalal, näiteks, on närvisüsteem ka tema kombitsates ja ta lahendab paljusid ülesandeid lennult. Saatekülaline on loodusteadlane ja entomoloog Urmas Tartes, kellega räägime looduse ja liikide intelligentusest. Postimehe NÄDAL, 27. augusti oma, teeb ka ülevaate püüdest klassifitseerida erinevate liikide intelligentsust. Saatejuht Marek Strandberg. Ja tähtis teade ka: alates 30. augustist on "Kukkuv õun" eetris teisipäeviti kell 13.00!

See kostub ehk uskumatuna, aga tõepoolest on nii, et see, kas asjadele vaatab mees või naine, toob välja sootuks teistsuguseid asjaolusid maailma kohta. Isegi bioloogias ja rääkimata siis antropoloogiast, meditsiinist ning ühiskonnateadustest. Teadusfilosoofia valdkond on väga lai ja Tartus 17-19 augustil toimuva teadusfilosoofia konverentsi harjal kõneleme Ave Metsa ja Edit Talpsepaga, mõlemad Tartu Ülikooli teadusfilosoofia teadurid, erinevatest teadusfilosoofia aspektidest. Ka sellest, kas tehisintellektilt ja kantarvutilt võiks maailma mõistmisel märkmisväärselt lisaabi saada. Saatejuht Marek Strandberg.

Viimane aastakümme on toonud riikide leebumise ses osas, mis puudutab psühhedeeliiste ainete kasutamist psühhiaatrias ja psühhoteraapias. Albert Hoffmann sünteesis esmakordselt LSD 1938. aastal, aga katsetas selle mõju enda peal 1943. aastal. Kuni eelmise sajandi hiliste kuuekümnendateni katsetati nii LSD kui teistegi psühhedeelikumide meditsiinilisi mõjusid. Rööbiti olid need ka ulatusliku rekreatiivses kasutuses. Kuigi 1950 aastate keemiline revolutsioon psühhiaatrias võimaldas paljude varem vaid haiglas kontrolli all hoitavate haiguste kodust ravi suleti poole sajandi eest mitmete riikide poolt, ja seda erinevatel kaalutulustel, just psühhedeelikumidega ulatuslik teaduslik katsetamine. Tartu Ülikooli psühhofüsioloogia professor Jaanus Harro räägib sellest, kuidas psühhedeelikumid toimivad ja mida täna nende kohta on teada ning sellest, milline on nende roll ning potentsiaal kaasaegse arstiteaduse jaoks. Saatejuht Marek Strandberg.

Majandusteadus on üsna uus teadus, aga selle objektiks on üsna muutlik kogum: ettevõtted, riigid ja inimesed. Tegemist on mõnes mõttes jõega: selle suund on teada, aga samasse jõkke kaks korda astuda ei saavat. Ega ju saagi. Statistika abil on võimalik esitada ju kõikvõimalikke seoseid, kui vaid tahtmist. Sageli ei tähenda korrelatsioon mõõtmisandmete vahel aga üldse seda, et nendel mõõdetud nähtustel omavahel seost oleks. Majanduse üldine püüd on olla tasakaalus. Muutuste korraldamise tulemused on paraku ennustamatud. Murphy seaduseski on mainitud, et paljudele keerulistele küsimustele on olemas lihtsad vastused... mis sageli on valed. Majanduse mõõtmisest ja varjuteaatri-nähtusest räägivad Eesti Panga ökonomist Peeter Luikmel ja saatejuht Marek Strandberg.

Majandusteadus on üsna uus teadus, aga selle objektiks on üsna muutlik kogum: ettevõtted, riigid ja inimesed. Tegemist on mõnes mõttes jõega: selle suund on teada, aga samasse jõkke kaks korda astuda ei saavat. Ega ju saagi. Statistika abil on võimalik esitada ju kõikvõimalikke seoseid, kui vaid tahtmist. Sageli ei tähenda korrelatsioon mõõtmisandmete vahel aga üldse seda, et nendel mõõdetud nähtustel omavahel seost oleks. Majanduse üldine püüd on olla tasakaalus. Muutuste korraldamise tulemused on paraku ennustamatud. Murphy seaduseski on mainitud, et paljudele keerulistele küsimustele on olemas lihtsad vastused... mis sageli on valed. Majanduse mõõtmisest ja varjuteaatri-nähtusest räägivad Eesti Panga ökonomist Peeter Luikmel ja saatejuht Marek Strandberg.

Mässi sõnul on lõpparuanne piisavalt detailne ega jäta ühtki põhjust lahti selgitamata, miks Estonia põhja vajus. Ometi on selles aruandes üks suur puudus, mis aastate vältel on kütnud kirgi ja loonud võimaluse välja mõelda vandenõusid. Sellest laevaarheoloog saates ka räägib. Lisaks saame teada, mille poolest on Estonia hukk sarnane soomuslaev Russalka hukuga, mis uppus 101 aastat enne Estoniat. Miks me võtsime ette Estonia huku ja selle aruande?

See on teadmine, mis vajab üle kordamist ja rääkimist vajab ka see puudus, mille kõrvaldamiseta, nagu arvab Mäss, jäävadki vandenõud tekkima ja oma elu elama. Saatejuhid Ainar Ruussaar ja Marek Strandberg.