Elundidoonorlus on teada ja tuntud asi. Samuti saab annetada oma keha surmajärgselt teadulike uurimuste jaks. Aga kas oleks vajadust ka selle järele, et annetada oma käitumist puudutav andmekogum, selleks, et käitumispühholoogid saaksid inimestest parema pildi? Kuidas inimesed üldse stressiga toime tulevad või siis ei tule ja kuidas on meid mõjutanud möödnuva aasta kobarkriisid. Sellest räägib Tartu Ülikooli psühholoog Andero Uusberg. Saatejuht Marek Strandberg.

Eesti meditsiini ees on nüüd kaks tõsist ülesannet: kuidas toime tulla suurõnnetustega ja kuidas toime tulla sõja ajal. Need ei ole üks ja sama asi. Suurõnnetuse puhul on haiglad terved, aga arstide koormus suur. Sõja korral pommitatakse haiglad väga suure tõenäosusega maatasa ja arstide koormus on täiesti ennustamatu. Räägime ka sellest, mille poolest sõjaväljakirurgia erineb sellest, mis turvalistes haiglastes toimub, aga ka sellest, mida on tsiviilmeditsiinil õppida sõjaväljakogemusest. Saatekülaline kirurg ja suure missioonikogemusega välikirurg ning reservohvitser Tiit Meren. Saatejuht Marek Strandberg.

Ilma ennustamine ja ka kliima ennustamine õnnestub aina täpsemalt: sajad tehiskaaslased ja tuhanded ilmajaamad üle maailma võimaldavad aina täpsemalt kindlaks määrata ilmaprotsesside hetkeseisu. Tänapäeval ulatuvad ilma mõjutavad asjaolud kuni 50 km kõrgusele. Füüsikaseadusi kasutades aga saamegi ilma ennustada üsna pikalt ette aga kahjuks mitte liiga pikalt. Vähemalt ei õnnestu see meie laiuskraadidel ja konkreetselt ka Eesti jaoks. Miks see nii on, selgitab saates Tartu Ülikooli atmosfäärifüüsik Piia Post. Saame teada ka, miks on lootusetu vägivaldselt kliimaprotsesse mõjutama asuda aga ka seda, milliseid nö loomulikke eksperimente kliima osas teha saab. Selliseid, millised kukuvad nagu juhuse tahtel ise välja.

Saatejuht Marek Straneberg.

Loe ka: [https://teadus.postimees.ee/7661855/piia-post-kas-seaporn-suudab-talveilma-toesti-paremini-ennustada-kui-teadus ](https://teadus.postimees.ee/7661855/piia-post-kas-seaporn-suudab-talveilma-toesti-paremini-ennustada-kui-teadus )

Miks päästa väheräägitavaid ja kaduvaid keeli? Mida me tegelikult teada saame, kui meil on olemas teadmine selle kohta, kuidas näeb välja ja kostub mõnel kaugel maal räägitav keel, mille rääkijaid vaid kümneid? Tuleb välja, et ühtpidi on selliste keelte rääkijate hulgas, kelle kuuldes ei saagi väga udu ajada, olla lihtsam, aga teistpidi ka keerulisem: sest me enda keeleruum sallib ebamäärasust rohkem, kui nende oma. Kui suur roll on keele arengus kirjakeelel ja kas me üldse teame, kui vana on näiteks ka Eesti kirjakeel? Saame ka teada, et umbes pool maailma rahvastikust kõneleb ainult kahtekümmet keelt. 90% maailma rahvastikust kõneleb 200-t keelt. Keeli on üldse umbes 7000 ja neist kuute tuhandet kõneleb 3-4% maailma rahvastikust.

Vaat sellised lood ja veel muudki, millest räägib keelepäästja ja keeleteadlane Indrek Park.

Saatejuht Marek Strandberg.

Ukraina sõda on kasutusse toonud kuhjaga droonidel põhinevat sõjapidamise lahendusi. Tapjadroonid, luuredroonid, peibutusdrooni ja palju muudki. Tuleb välja, et ka üsna suurte droonide parv ajab õhutõrje lootusetult segadusse: radar ei näita üldse, kuhu täpselt tulistada, et nuhtlusest lahti saada. Tuhandete kilomeetrite kaugusele lendavad nüüdisdroonid lendavad täielikus sidevaikuses ja suudavad ise aru saada, millele ja millal pihta lennata. Droonidest räägib Marek Strandbergiga lennundusekspert Peep Lauk.

Erinenevate e-sigarettide ja elektrilised tubakatoodete turg maailmas on kasvanud suuremaks neist, mida tuleb leegiga süüdata. E-nikotiin pidavat aitama loobuda suitsetamisest. Kas tõesti? Millisest suitsetamisest loobuvad 7-10 aastased lapsed? Eesti koolides on prügikastid täis tarbitud e-nikotiinist üle jäävat prahti. Muide - ühe e-tubaka annuse nikotiinikogus on sama, mis pakil sigarettidel. Lapse arenevale ajule ei anna selline nikotiinikogus paraku midagi juurde, vaid võtab hoopis ära. Riigikogus on vastu võtmisel seadus, mis soosib kõike mis lastele meeldib: erinevaid tubakatoodete magusaid maitseid nimelt. Uurime ka seda, millised on e-tubaka reeglid Ühendkuningriigis, kus see ongi kuulutatud lahenduseks, millega tubakast loobuda. Saates on külas Anna-Liis Veerpalu Tervise Arengu Insitituudist ja Aive Telling sotsiaalministeeriumist. Saatejuht Marek Strandberg.

Ja õhust saabki elektrivooluga kuldaväärt kraami! Retsept on lihtne: sulataud soola ja veidi voolu ja näpuotsaga veel üht-teist ja õhus olevast süsihappegaasits saab valmistada vähemalt nelja sorti nano-osakesi. Kõik see puha kullahinnaga ja igal neist osakesetüüpidest eri omadused

Esiteks muidugi on see hea võimalus atmosfääris süsinikuhulka vähendada. Näiteks parema Maa kliima saavutamiseks. Mida aga nende osakestega teha saab? Kas neist saab tugevamaid materjale? Kas need jäävad sulas metallis «ellu» ja võivad parandada selle omadusi? Kas sulasoolatehnika võimaldab ümber töödelda ka elektroonikaseadmeid? Igatahes on saates ka üleskutse neile, kel huvi uurida, kui ohtlikud on elusloodusele UpCatlysti toodetavad osakesed. Saate külalised ongi Gary Urb ja Einar Karu just sellest ettevõttest. Saatejuht Marek Stradberg.

Kas Nobeli füüsika-auhinna saaja koostöö Hiina riigiga on ohtlik? Tõepoolest teeb Austria füüsik Anton Zeilinger, selle aasta Nobeli füüsikapreemia laureaat, koostööd Hiinaga kvanttehnoloogia vallas. See puudutab pealtkuulamiskindlat sidet. Veinidi kõhedusttekitav. Mida aga selles arvata? Uurime ka, et milline on masinõppe ja kosmosetehnoloogia seos ja kuidas saab toime tulla aina kasvava kosmoseprügiga. Kas Euroopa Liidus hakkavad ka algoritmid inimeste üle kohut mõistma nagu see toimub Ameerika Ühendriikides? Paljudele muudelegi küsimustele leiate vastuse seekordsest Kukkuvast Õunast, kus saatejuht Marek Strandberg on külla kutsunud majandusministeeriumi kosmosevaldkonna juhi Paul Liiase ja andmete ning tehisintellekti nõuniku Marily Hendriksoni.

Kas teie teate kuidas toimib pank? Paljud arvavad, et teavad, aga kuidas lood tegelikult on? Just nende põhiteadmiste avastamise eest ongi antud 2022. aasta Nobeli majandusauhind, mille said Ben Bernanke, Douglas Diamond ja Philip Dybvig. Nemad küll ei näidanud ära seda, kust tuleb tolm, küll aga selle, kuhu võib kaduda raha – ja nimelt võib raha haihtuda koos usaldusega. Just usaldus on see, mille kadumine pangandusele on suurim oht. Nagu räägib saatesse külla kutsustud Tartu Ülikooli õppejõud ja Luminori peaökonomist Lenno Uusküla, on nobelistide tööde oluline roll ka selles, et neil õnnestus ära näidata, et pankade roll majandustsüklites on suurem, kui varem arvatud. Mida aga tähendab see «varem» - sellestki saame aimu: see on selline poole sajandiga mõõdeta ajaühik. Nagu paljude teistegi Nobeli auhindade saajate puhul, kehtib ka majandusauhinna puhul see, et kuulate ning laksatate käega vastu otsaesist: «No see on ju nii lihtne, loogiline ja üsna enesestmõistetav!» Saatejuht Marek Strandberg.

2022. aasta Nobeli füüsikaauhinna said kolm kvantfüüsikut – Alain Aspect, John Clauser ja Anton Zeilinger. Oma töödega lükkasid nad lõplikult ümber Albert Einsteini kõhklused selle kohta, et kvantfüüsika pole ikka päris füüsika aga hoopis mingi justkui mõnda praktilist laadi ülesannet lahendava puuduliku teooriaga, mis eirab peamist: Albert Einsteini arusaama selle kohta, et miski ei saa liikuda valgusest kiiremini siinses Universumis.

Aga tuleb välja, et saab. Hetkega saab teleporteeruda kvantinformatsioon. Sellest, miks see nii on ja kuidas see toimub, räägivad Tallinna Tehnikaülikooli professor Jaan Kalda ja saatejuht Marek Strandberg. Kui te ennem ei ole kvantfüüsikast arus saanud, siis selle saate kuulamise järgselt on vähemalt kaks võimalust: kas asi läheb paremaks, selle arusaamise mõttes, või mitte.