Kukkuv õun

Kui lapsed kasvavad üles lugudega, milles hundid on kurjad ja söövad lapsi ja vanaemasid, siis tulemuseks ongi see, et täiskasvanutena on neil raske mõista maailma tegelikku ülesehitust. Inimeste jaoks ju polegi ei kliimat ega ökosüsteemi olemas, kui me sellest midagi ei tea. Tegelikkuses on olemas hulgaliselt läbipõimunud suhteid.

See kuidas lood mõjutavad meie arusaama maailmast ja kui olulisel kohal on selles ka lasteraamatud, räägime Tartu Ülikooli loomaökoloogiaprofessori Tuul Sepaga.

Saatejuht Marek Strandberg.

8\.aprillil 2025 toimus Teaudste Akadeemia saalis Tallinnas kliimamuutustele pühendatud pealelõunakonverents.

Küsimus kliimamuutusest on eluliselt oluline. Kliimamuutused on nurjatud: nii pagana palju seoseid on, mida peame arvestama, arvutama ja erineval moel silmas pidama, et neist päriselt aru saada. Ikka arvatakse, et tegemist on justkui usuküsimusega: kas inimene on siis või ei ole kliimamuutuste oluliseks põhjustajaks.

Tõepoolest – nurjatus avaldub kasvõi selles, et kui põletada naftat või sütt paiskub õhku ka peenosakesi. Kui süsihappegaas kütab kliimat, siis peenosakesed, kui need kõrgel, peegeldavad jällegi päikesevalgust eemale. See näib ju väga ahvatlev. Tegelikult see nii muidugi pole – tervis läheb tuksi nende osakeste tõttu. Ja assaraks: kui osakesed ära korjata asub kliima kuumenema veel erilise kiirusega. Näib, et kliimakokkulepped on viimane asi, mida arvestada tahetakse. Või kas ikka on?

Sellest räägime koos Piia Posti ja Velle Tolliga Tartu ülikooli kliimauuringute keskusest.

Saatejuht Marek Strandberg.

Selle aasta Vabariigi presidendi noore teadlase preemia saanu Tallinna Tehnikaülikooli teadur, Tuule Mall Parts kõneleb sellest, millisel moel on võimalik tehisaru kasutada muidu ülikeerukate hoone kütte- ja ventilatsiooniseadmete haldamiseks. Nii ongi ta üks nendest, kes on valmis ehitanud tehisarulise majahoidja – tegelase, mis kondab andurite rägastikus ning leiab sealt üles vigased või kummaliselt toimivad kohad.

Saatejuht Marek Strandberg

Eesti huvikoolides saab muusikaharidust 18 000 last ja loodus ja täppisteadusi (LTT) haukab huvikoolidest vaid 1500 õpilast. Omavalitsuste jaoks on LTT huvikoolid ehk viimase järjekorra teema. On omavalitsusi, kus omavalitsuse toest ei jätku isegi poole töökoha palga maksmiseks – see on vaid 0,1% konkreetse omavalituse eelarvest. Inseneride ja oskustööliste taimelava on kastmata. Ometi annavad tööstused üle poole Eesti rahvatulust. Kuidas seda probleemi lahendada? Sellest räägib ettvõtte Radius Maschining asutaja ja suuromanik ja masinatööstuse lidu nõukogu esimees Veljo Konnimois.

Saatejuht on Marek Strandberg.

Saade valmib koostöös [Eesti Teadusagentuuriga](https://postimees.pleier.ee/uudised/Teaduskommunikatsioon-ja-teaduse-populariseerimine-TeaMe-30).

Loodus ja täppisteaduste (LTT) huviharidus on Eesti jaoks võtmetähtsusega tegevus. Saates kõneleb Ahhaa keskuse juht Andres Juur sellest, milline on Ahhaa roll selles huvihariduses. Kas Ahhaa võiks asutada ise kooli või huvikooli? Milline on üldse LTT huvihariduse olukord ja tulevik Eestis ja ka maailmas. Jõuame ka rääkida sellest, miks tehisaru kasutussevõtt on kaugel sellest, mida oli omaaegne tiigrihüpe. Ja need ongi erinevad asjad.

Saatejuht Marek Strandberg.

Saade valmib koostöös [Eesti Teadusagentuuriga](https://postimees.pleier.ee/uudised/Teaduskommunikatsioon-ja-teaduse-populariseerimine-TeaMe-30)

Ei, see nüüd polnud nii mõeldud, lugege edasi. Miks peaks õpetama, kui näiteks oleks olemas huvikoolid või -ringid, kus õpilased peaksid näiteks roboteid ehitades ja neile tehisaru liites hoopis teisel moel endale füüsikaseadusi või matemaatilisi seoseid selgeks tegema. Ja kui nad on seda korra juba teinud, siis võiks ju «päris koolis» selle eest ka hinnatud saada: sobilik tase on saavutatud. Juhendajaid piisavalt tasustavast huviharidusest on meil puudu 30 miljonit eurot aastas. See on see osa, mida lapsevanemad, pered ja omavalitsused kinni ei jaksa maksta. Huviharidus leevendaks nii julgeolekuriske, kui teeks kooligi meeldivamaks. "Kukkuvas õunas" on külas Eesti Teadushuvihariduse Liidu juht Heilo Altin. Saatejuht Marek Strandberg.

Saade valmib koostöös [Eesti Teadusagentuuriga.](https://postimees.pleier.ee/uudised/Teaduskommunikatsioon-ja-teaduse-populariseerimine-TeaMe-30)

Eestis on loodud telesaade, milles võtavad mõõtu 4-6 klassi õpilased – see saade on Rakett Juunior. Mõõduvõtmise asemel näeme me tegelikult seal hoopis väga õpetlikku koostööd. Nii õpetlikku, et ilmselt oleks otstarbeks koguni kooliõpetajad vaatama kustuda, kuidas väga erinevad õpilased koostöös ülesandeid lahendavad. See on õpetlik ja seda võikski nimetada omalaadseks anatoomikumiks: näitaksid õpetajatele kätte kuidas koostöö päriselt toimub ja toimib. Sellest, kuidas see saade sünnib, räägivad Kukkuvas Õunas režissöör Indrek Simm ja saate toimetaja Moona-Liisa Mänd.

Saatejuht Marek Strandberg

Saade valmib koostöös [Eesti Teadusagentuuriga](https://postimees.pleier.ee/uudised/Teaduskommunikatsioon-ja-teaduse-populariseerimine-TeaMe-30)

Inimesed töötavad ammuse ajaga võrreldes kummalistes kohtades, täidavad mitmekesi üht ametikohta ja võimalik, et hakkavad tulevikus ka robotid pidama ja neid siis koos enda õpetatud oskustega välja rentima. Juba on käes see aeg, kus tehisarulised lobarobotid müüvad oma inimestest peremeeste teenuseid. Platvormitööst ja muudestki uutest töövormidest on saanud reaalsus. Kas see mõjutab juba kinnisvaraturgu ja kas inimesed kolivadki maale, et siis kaugtöö tulu ja puhta looduse hüvesid samal ajal nautida.

Sellest räägivad Tallinna Tehnikaülikooli professor Mari-Klara Stein ja Tallinna Ülikooli professor Tauri Tuvikene. Saatejuht Marek Strandberg.

[Saade valmib koostöös Eesti Teadusagentuuriga.](https://postimees.pleier.ee/uudised/eesti-teadusagentuuri-programm-rita)

Eesti teadusagentuur avaldas just oma ülevaate Eesti Teadus 2025. Selles on muu hulgas kirjas palju mõtlemapanevat. Kasvõi seegi, et me õpetame Eestis doktoreid, kellest enamus rändab oma kodumaale tagasi. Nad ei õpi ära ka eesti keelt ja sestap jääb me eelarvesse sügav auk. Ülevaate lugejale kargab ninna ka asjaolu, et Eestis on üllaavalt tagasihoidlik see, kui palju ettevõtted panustavad teadus- ja arendustegevusse. Lausa köömes võrreldes näiteks USAga võrreldes.

Hulgaliselt küsimusi tekitanud kogumikku puudutavas saates on külas Eesti Teadusagentuuri tegevjuht Karin Jaanson. Saatejuht Marek Strandberg.

Saade valmib koostöös Eesti Teadusagentuuriga