Kukkuv õun

Kus paikneb maailmatunnetuses nüüdisajal filosoofia? Palju uuemast füüsikast ja informaatikast ning matemaatikastki on nagu omaette filosoofia. Kas taevatähti saab ja tohib käsitleda kui auke pimeduse kangas või kui jumala silmi? Miks pole põhjust kurjustada liikluses korratult käituva sõidukijuhiga? Või ikka on põhjust kurjustada? Kas masinaid saab armastada ja kas neid peaks või tohiks armastada? Mis juhtub kui filosoof Tõnu Viik aetakse segi astronoom Tõnu Viigiga? Mida hakkab rektor Tõnu Viik tegema Tallinna Ülikooliga? Saate külaline: Tõnu Viik. Saatejuht: Marek Strandberg.

Kvantinseneri Johannes Heinsooga räägib Marek Strandberg kvantarvutitest. Kuidas toimib kvantarvuti ja millised on need veidrad arvutuspulgad, millisel moel keeruliste matemaatiliste ülesannete lahendamine muutub ühtäkki vägagi lihtsaks. 
Kas nüüdisaegse kvantarvuit saaks kokku panna ka garaažis, nagu on tehtud varasemate läbimurdearvutitega? 
Millised on need Universumi omadused, mille tõttu on kvantarvutamine üldse võimalik?
Ja mis peamine: kas kvantinseneriks tasub õppida?

Kvantinseneri Johannes Heinsooga räägib Marek Strandberg kvantarvutitest. Kuidas toimib kvantarvuti ja millised on need veidrad arvutuspulgad, millisel moel keeruliste matemaatiliste ülesannete lahendamine muutub ühtäkki vägagi lihtsaks. 
Kas nüüdisaegse kvantarvuit saaks kokku panna ka garaažis, nagu on tehtud varasemate läbimurdearvutitega? 
Millised on need Universumi omadused, mille tõttu on kvantarvutamine üldse võimalik?
Ja mis peamine: kas kvantinseneriks tasub õppida?

Kvantinseneri Johannes Heinsooga räägib Marek Strandberg kvantarvutitest. Kuidas toimib kvantarvuti ja millised on need veidrad arvutuspulgad, millisel moel keeruliste matemaatiliste ülesannete lahendamine muutub ühtäkki vägagi lihtsaks. 
Kas nüüdisaegse kvantarvuit saaks kokku panna ka garaažis, nagu on tehtud varasemate läbimurdearvutitega? 
Millised on need Universumi omadused, mille tõttu on kvantarvutamine üldse võimalik?
Ja mis peamine: kas kvantinseneriks tasub õppida?

Saatejuht on Marek Strandberg.

Saatejuht on Marek Strandberg.

Riikliku teaduspreemia saaja Jüri Allik. Tartu Ülikooli eksperimentaalpsühholoogia professor. Tema on ka saatekülaline. Miks valis Jüri Allik just psühholoogia oma erialaks? Mis on psühholoogia tulipunktid täna? Kas arvude mõistmine on teinud meist inimese või on inimeseks olemise olemus siiski laiem? Kui palju laiem? Kui palju me loomusest on geneetiliselt määratud? Kas vanuse kasvades geneetiline aspekt kasvab või kahaneb? Psühholoogia ja majandus, mis seoseid sel on aimata ja teada? Kui lihtne või keeruline asi on tehisintellekt? Saatejuht on Marek Strandberg.

Riikliku teaduspreemia saaja Jüri Allik. Tartu Ülikooli eksperimentaalpsühholoogia professor. Tema on ka saatekülaline. Miks valis Jüri Allik just psühholoogia oma erialaks? Mis on psühholoogia tulipunktid täna? Kas arvude mõistmine on teinud meist inimese või on inimeseks olemise olemus siiski laiem? Kui palju laiem? Kui palju me loomusest on geneetiliselt määratud? Kas vanuse kasvades geneetiline aspekt kasvab või kahaneb? Psühholoogia ja majandus, mis seoseid sel on aimata ja teada? Kui lihtne või keeruline asi on tehisintellekt? Saatejuht on Marek Strandberg.

2020. aasta riiklike teaduspreemiate tutvustamine jätkub. TTÜ professor Tõnis Timmusk on saanud preemia uurimistöö “Neuraalse aktiivsusega reguleeritud geeniekspressiooni mehhanismid” eest. Kuidas geenid “käivituvad” närvirakkudes, kui kiiresti see toimub ja mis on selle roll närvirakkude tegevuses? Kuidas saab mistahes inimese keharakust meisterdada tema närviraku ja miks seda vaja on? Kui palju on erinevaid närvirakke – kümneid, sadu või hoopis tuhandeid? Kas me teame miks see nii on? Kuidas geene muutes saab toime tulla harvikhaigustega? Saatekülaliseks ongi Tõnis Timmusk, saatejuht Marek Strandberg.

2020. aasta riiklike teaduspreemiate tutvustamine jätkub. TTÜ professor Tõnis Timmusk on saanud preemia uurimistöö “Neuraalse aktiivsusega reguleeritud geeniekspressiooni mehhanismid” eest. Kuidas geenid “käivituvad” närvirakkudes, kui kiiresti see toimub ja mis on selle roll närvirakkude tegevuses? Kuidas saab mistahes inimese keharakust meisterdada tema närviraku ja miks seda vaja on? Kui palju on erinevaid närvirakke – kümneid, sadu või hoopis tuhandeid? Kas me teame miks see nii on? Kuidas geene muutes saab toime tulla harvikhaigustega? Saatekülaliseks ongi Tõnis Timmusk, saatejuht Marek Strandberg.