Kukkuv õun

30 aastat tagasi alustati Rootsis, Lundi ülikoolis uue valgusallika kavandamist. Milline oli see omapärane juhus, mis vaat-et kogemata kombel Eestisse sattunud külalise visiidi Rootsist muutis üheks viimase aja üheks olulisemaks arenguks Eesti teaduses. Kes oli see mees, kes 1980 aastate lõpul jälgis nõukogude armee radaritega rootsi lennukite liikumist ja 1990 algul oli Rootsis doktoriõpingutel? Kuidas sai osakestekiirendite nuhtlusest hoopis uus võimalus maailma näha? Räägime saates sünkrotronkiirgusest ning sellest, kuidas seda kasutada ja ka sellest, miks Jaapanis nii omavalitused, riik kui ettevõtted toetavad selliste kiirgusallikate ehitamist? Sellest ja paljust muust räägime Tartu Ülikooli eksperimentaalfüüsika professori Marco Kirmiga. Saatejuht: Marek Strandberg

30 aastat tagasi alustati Rootsis, Lundi ülikoolis uue valgusallika kavandamist. Milline oli see omapärane juhus, mis vaat-et kogemata kombel Eestisse sattunud külalise visiidi Rootsist muutis üheks viimase aja üheks olulisemaks arenguks Eesti teaduses. Kes oli see mees, kes 1980 aastate lõpul jälgis nõukogude armee radaritega rootsi lennukite liikumist ja 1990 algul oli Rootsis doktoriõpingutel? Kuidas sai osakestekiirendite nuhtlusest hoopis uus võimalus maailma näha? Räägime saates sünkrotronkiirgusest ning sellest, kuidas seda kasutada ja ka sellest, miks Jaapanis nii omavalitused, riik kui ettevõtted toetavad selliste kiirgusallikate ehitamist? Sellest ja paljust muust räägime Tartu Ülikooli eksperimentaalfüüsika professori Marco Kirmiga. Saatejuht: Marek Strandberg

30 aastat tagasi alustati Rootsis, Lundi ülikoolis uue valgusallika kavandamist. Milline oli see omapärane juhus, mis vaat-et kogemata kombel Eestisse sattunud külalise visiidi Rootsist muutis üheks viimase aja üheks olulisemaks arenguks Eesti teaduses. Kes oli see mees, kes 1980 aastate lõpul jälgis nõukogude armee radaritega rootsi lennukite liikumist ja 1990 algul oli Rootsis doktoriõpingutel? Kuidas sai osakestekiirendite nuhtlusest hoopis uus võimalus maailma näha? Räägime saates sünkrotronkiirgusest ning sellest, kuidas seda kasutada ja ka sellest, miks Jaapanis nii omavalitused, riik kui ettevõtted toetavad selliste kiirgusallikate ehitamist? Sellest ja paljust muust räägime Tartu Ülikooli eksperimentaalfüüsika professori Marco Kirmiga. Saatejuht: Marek Strandberg

Viimased aastad on olnud nagu kosmoloogliste ideede ning avastuste ilutulestik. Uusi avastusi ja hüpoteese on tekkinud parvedena. Kas meie Päikesesüsteemis tiirleb mõni väga väike, nii tennisepalli suurune, aga väga raske must auk? Kui tiirleb, kas me saame seda siis Maal olles ka kindlaks teha? Näiteks nende LIGO nimeliste seadmetega, millega suurte mustade aukude kokkupõrkeid uuritakse. Kas iidsed mustade aukude tükikesed ongi see kaua otsitud tumeaine või on seda hoopis bosontähed? Ja mis moodustised on need bosontähed? Nii sellest kui muust räägimegi saatekülalise Andi Hektoriga – osakestefüüsikuga Keemilise ja Biolooglise Füüsika Instituudist. Saatejuht on Marek Strandberg.

Viimased aastad on olnud nagu kosmoloogliste ideede ning avastuste ilutulestik. Uusi avastusi ja hüpoteese on tekkinud parvedena. Kas meie Päikesesüsteemis tiirleb mõni väga väike, nii tennisepalli suurune, aga väga raske must auk? Kui tiirleb, kas me saame seda siis Maal olles ka kindlaks teha? Näiteks nende LIGO nimeliste seadmetega, millega suurte mustade aukude kokkupõrkeid uuritakse. Kas iidsed mustade aukude tükikesed ongi see kaua otsitud tumeaine või on seda hoopis bosontähed? Ja mis moodustised on need bosontähed? Nii sellest kui muust räägimegi saatekülalise Andi Hektoriga – osakestefüüsikuga Keemilise ja Biolooglise Füüsika Instituudist. Saatejuht on Marek Strandberg.

Viimased aastad on olnud nagu kosmoloogliste ideede ning avastuste ilutulestik. Uusi avastusi ja hüpoteese on tekkinud parvedena. Kas meie Päikesesüsteemis tiirleb mõni väga väike, nii tennisepalli suurune, aga väga raske must auk? Kui tiirleb, kas me saame seda siis Maal olles ka kindlaks teha? Näiteks nende LIGO nimeliste seadmetega, millega suurte mustade aukude kokkupõrkeid uuritakse. Kas iidsed mustade aukude tükikesed ongi see kaua otsitud tumeaine või on seda hoopis bosontähed? Ja mis moodustised on need bosontähed? Nii sellest kui muust räägimegi saatekülalise Andi Hektoriga – osakestefüüsikuga Keemilise ja Biolooglise Füüsika Instituudist. Saatejuht on Marek Strandberg.

Rahvapärimused aastavahetusel. Kuidas need on tekkinud ja miks on Eesti kalender täis niivõrd erinevate juurtega pühasid? Miks vajatakse pühasid? Kas molutamisel on eluliselt oluline roll? Saatelkülaline on etnoloog Marju Kõivupuu, saatejuht Marek Strandberg.

Rahvapärimused aastavahetusel. Kuidas need on tekkinud ja miks on Eesti kalender täis niivõrd erinevate juurtega pühasid? Miks vajatakse pühasid? Kas molutamisel on eluliselt oluline roll? Saatelkülaline on etnoloog Marju Kõivupuu, saatejuht Marek Strandberg.

Rahvapärimused aastavahetusel. Kuidas need on tekkinud ja miks on Eesti kalender täis niivõrd erinevate juurtega pühasid? Miks vajatakse pühasid? Kas molutamisel on eluliselt oluline roll? Saatelkülaline on etnoloog Marju Kõivupuu, saatejuht Marek Strandberg.

Kas genoomi puudutavaid andmeid saab ikka turvalisuse huvides depersonaliseerida? Mida tähendab isikuandmete anonümiseerimine? Mis juhtub, kui geenivaramu likvideeritakse ja seaduse järgi lähevad geenivaramu varad riigile? Millisele osale riigist? Millised on võimalused seotult geenivaramuga ning millised on ohud, mis meid varitsevad seotult lepingute ja seadustega? Kas neid üldse on? Saatekülaline on vandeadvokaat Karmen Turk. Saadet juhib Marek Strandberg.