Labor

Kas gravitatsioonilaineid on ikka tegelikult nähtud, nagu kevadel kuulutatud, või on galaktiline tolm meile pettepilte loonud? Kuidas paistavad Läänemere lained satelliidi- ja rannaradaripildil? Neisse teemadesse toovad selgust teadlased Andi Hektor ja Rivo Uiboup.

Priit Ennet

Ühislaulmist laulupeol, sõjaväelisi käsuliine, võrdväärseid sõbrasuhteid, kalkuleerivaid ostu-müügitehinguid ? just sedasorti igipõliseid suhtemudeleid tuleb igal juhul arvesse võtta, ja mitte piirduda vaid mõtete või vaimu lugemise ja ühistegude pelga sedastamisega, kui otsime head ja õiget filosoofilis-psühholoogilist vaadet inimsuhtlusele ja sotsiaaltoiminguile. Mis meie peas küll toimub, et me üleüldse ühiskondlikult talitleda suudame? Püüame sellele täna jälile saada. Teejuhiks filosoof Vivian Bohl, kes viimastel aastatel neile küsimusile põhjalikult mõelnud.

Astronoomid on avastanud, et meie galaktika Linnutee asub hiigelsuures galaktiate superparves, millele nad andsid nimeks Laniakea. Avastust ajakirjas Nature kommenteerinud Tartu Observatooriumi astronoom Elmo Tempel teeb seda ka Labori saates. Eesti Geenivaramu statistiku Krista Fischeriga teeme aga juttu uuringust, mis aitab tulevikus paremini jaole saada vananemisega seotud terviseprobleemidele nii meestel kui ka naistel.

Tartu Ülikooli uus füüsikamaja olla Ida-Euroopa uhkeim, aga kui uhke on teadus, mida seal sees tegema hakatakse? Füüsika instituudi direktor Jaak Kikas annab ülevaate sellest, millega Tartu füüsikud seni silma on paistnud. Üllatavast loendustulemusest, mille järgi on maailmas järvi umbes kolm korda vähem kui seni arvatud, kõneleb Tiit Kutser Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudist.

Tartu Ülikooli uus füüsikamaja olla Ida-Euroopa uhkeim, aga kui uhke on teadus, mida seal sees tegema hakatakse? Füüsika instituudi direktor Jaak Kikas annab ülevaate sellest, millega Tartu füüsikud seni silma on paistnud. Üllatavast loendustulemusest, mille järgi on maailmas järvi umbes kolm korda vähem kui seni arvatud, kõneleb Tiit Kutser Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudist.

Oleme harjunud, et sool on kristalliline pulber, mida näeme peamiselt soolatoosis. Aga teaduslaborites uuritakse ja tööstuses kasutatakse ka hoopis vedelaid sooli. Mis on vedelates soolades niisugust, mida tahketes ei ole, selgitab Labori saates Tallinna Tehnikaülikooli keemik Mihkel Koel.

Eesti talupoegade eluasemed olid pikki sajandeid päris kehvakesed, kuni pärisorjuse kaotamise järel ja rahvusliku ärkamise ajal pääses ka rahva arhitektuuriline loomejõud valla. Eesti taluarhitektuurist läbi aegade räägib Labori saates Eesti Vabaõhumuuseumi teadusdirektor Heiki Pärdi, kes on ka praegu Eesti Arhitektuurimuuseumis avatud asjakohase näituse autor.

Saksamaal Lindau linnakeses said kokku 37 Nobeli auhinna laureaati ja 650 noort teadlast kogu maailmast. Muljeid jagab Tartu Ülikooli meditsiiniteadlane Tanel Visnapuu.

Tartu Ülikooli zooloog Urmas Saarma räägib oma uurimistöö põhjal, kui ohtlikud nakkushaiguste levitajad võivad olla meie linnades ringi liikuvad rebased.

Kui inimene rändab lühemaks või pikemaks ajaks teise riiki elama, siis tekib tal kindlasti side uue maaga, kuid enamasti säilivad kontaktid ka kodumaaga. Mil määral on inimene sel puhul ühe või teise riigi infoväljas, milline on tema lojaalsus kummagi riigi suhtes, seda uuris oma hiljuti kaitstud doktoritöös Tallinna Ülikooli politoloog Mari-Liis Jakobson nelja maapaari, sealhulgas Eesti ja Soome näitel. Tartu Ülikooli füüsik Harry Alles aga selgitab, mida toob tema ülikoolile kaasa ametlik liitumine Euroopa Liidu mastaapse grafeeniuuringute programmiga.