Labor

Selleks, et välja nuhkida, milliseid saasteaineid keskkonnas leidub, võib tarvis minna nanomeetrise läbimõõduga õõnsa kõrvitsa kujulisi tünnikesi, mis muudavad värvust, kui neisse satub mõne otsitava aine kiraalne ehk käeline molekul. Niisugust keemilist nina aitab välja töötada Riina Aav Tallinna Tehnikaülikoolist (pildil).

Universum paisub kiirenevalt, kuid paisumise kiirendus paistab nüüd kahenevat. See tähendab, et mõistatuslikku tumedat energiat on maailmaruumis ajapikku vähemaks jäänud. Teadlased järeldavad seda kaugete kvasarite vaatlustest. Füüsik Andi Hektor seletab toimuvat.

Eesti Noorte Teaduste Akadeemia sai läinud aasta lõpus viis uut liiget. Saates ajame juttu neist kahega: infotehnoloogia-õigusteadlase Helen Eenmaa ja poliithuumori-folkloristi Anastasiya Astapovaga

Mõnikord saavad linnud inimeste seas väga hästi hakkama. Aed-karmiinleevikesed elavad Ameerikas Phoenixi linnas igal juhul paremini kui maal, oma traditsioonilises elupaigas. Linnalindude elust räägib loomaökoloog Tuul Sepp.

Kuidas ikkagi saavutada, et poliitilised otsused ja õigusloome tugineksid kindlalt teadusele ja teadmisele? Kuidas tagada, et valimiskampaanias välja käidud sõna saaks pärast valimisi ka teoks? Mida saavad siin teha teadlased? Arutame neid küsimusi õigusloomesotsioloogia doktori Aare Kasemetsaga.

Kosmiline lumememm.

Kosmiline lumememm.

Teadusaastast teevad kokkuvõtte psühholoog Jüri Allik, rakubioloog Toivo Maimets, ökoloog Aveliina Helm ja füüsik Andi Hektor 30. detsembril kell 17.05.

Maailma põlisrahvad on aastasadade vältel omandanud loodustarkusi, mida saaksime kasutada ka paremaks kliimamuutustega toimetulekuks. Sel kuul Poolas Katowices toimunud rahvusvahelisel kliimakonverentsil loodi uus põlisrahvaste töörühm.

Kas Keskerakonna idee kuulutada Eesti geenmuundatud põllukultuuride vabaks riigiks on õigustatud, arutleb Eesti Maaülikooli vanemteadur Evelin Loit (pildil).