Labor

Eesti vanimat kala (pildil on tema fossiil) tutvustab paleontoloog Oive Tinn.

Teaduses on üha suuremaks mureks saanud uurimistulemuste mittekorratavus, mille üle arutleb molekulaarbioloog Ülo Maiväli.

Esimese eestikeelse semiootikaõpiku tähendusest räägime ühe autori, biosemiootik Kalevi Kulliga.

Tallinna Tehnikaülikooli teadlased on leidnud närvirakkudest ja neid ühendavatest sünapsitest mehhanismi, mida mõjutades saaks ravida üht harvaesinevat haigust, Pitt-Hopkinsi sündroomi. Sama mehhanismi tundmine võib aga aidata ka palju levinumaid haigusi ravida. Uuringutest räägib professor Tõnis Timmusk (pildil).

Kuuleme huvipakkuvamaid helikilde laupäeval Tallinnas toimunud Teadusmarsilt 2018.Presidendilt noore teadlase preemia saanud Leopold Parts räägib oma uuringutest, mis ühendavad arvutiteaduse ja geneetika.

Saatejuht on Priit Ennet.

Paljude inimeste kõhus elutsev helikobakter võib kahjustada peale mao ka maksa. Tallinna Tehnikaülikooli aasta noorteadlane, geenitehnoloogia vanemteadur Pirjo Spuul on uurinud, mida see bakter maksarakkudele täpsemalt teeb.Teaduse tähtsusele ja teadlaste rollile tähelepanu tõmbamiseks tulevad teadusesõbrad Tallinnas teadusmarsile. Mis õigupoolest toimub, ja miks, selgitavad korraldajad Els Heinsalu ja Andi Hektor.

Eestis tehtud kilpkonnakujuline robot tuvastas Teravmägede külmades ja tumedates fjordivetes suurt elurikkust. Biorobootik Maarja Kruusmaa meenutab polaartalvist ekspeditsiooni ja tutvustab edasisi plaane.Teaduse tuleviku pärast muretsevad noored teadlased soovivad motiveerida poliitikakujundajaid teadusest rohkem hoolima. Algatust tutvustab Eesti Noorte Teaduste Akadeemia president Els Heinsalu.

Rahvusvaheline koostöökogu IPBES on võtnud vastu neli väga ülevaatlikku ja tõsiseksvõtvat aruannet maailma elurikkuse seisundi ja loodushüvede jätkusuutlikkuse kohta. Saates on külas Euroopa ja Kesk-Aasia aruande üks autor Aveliina Helm.Siim Sorokin on aga uurinud, kuidas pühendunud huvilised arutlevad internetis seriaalide ehk sarifilmide tegelaskujude ja süžeekäikude üle, tehes stsenaristidele etteheiteid ja andes nõu.Saatejuht on Priit Ennet.

Sel nädalal lahkunud maailmakuulus Briti füüsik Stephen Hawking edendas jõudsalt meie ettekujutust nii Suurest Paugust kui ka mustadest aukudest. Kuid palju tähelepanu on pälvinud ka tema hoiatavad sõnavõtud ökokatastroofi, tehismõistuse ja tulnukakontakti kohta ning üleskutsed kolida Maalt teistele planeetidele.Hawkingi teaduspärandist annab populaarteadusliku ülevaate füüsik Laur Järv. Hoiatuste ja üleskutsete üle, mille Hawking inimkonnale esitas, arutlevad arvutiteadlane Andri Riid ja ökoloog Aveliina Helm. Saatejuht on Priit Ennet. Kuulake 18. märtsil kell 17.05.

Tallinna Tehnikaülikooli teadlased uurivad, kuidas sünteesida aineid nii, et tekiksid valdavalt ühtepidi üles ehitatud molekulid, mitte nende peegelpildid. Nad on nagu kindakudujad, kes koovad ainult vasaku käe kindaid. Teadusajakiri Synthesis tunnistas professor Tõnis Kangeri ja ta kolleegide kirjutatud artikli asümmeetrilisest sünteesist möödunud aasta parimaks.

Agu Laisk.

Agu Laisk.