Labor

Labori 12. sünnipäeva puhul arutavad teemal "Kas teadus päästab maailma?" füüsik Andi Hektor, psühholoog Grete Arro ja teaduskirjanik Tiit Kändler.Teist osa Tallinnas Labori baaris toimunud avalikust salvestusest, kus samal teemal arutlevad merematemaatik Tarmo Soomere, robootik Maarja Kruusmaa ja ökoloog Aveliina Helm, kuulete 15. oktoobri saates.

Pildil vasakult: Andi Hektor, Priit Ennet, Tiit Kändler, Grete Arro. Foto: Kairit Leibold.1. osa kuulake 1. oktoobril kell 17.05.

Kuidas läheb Eesti mustikal? Ajakirjas Forest Ecology and Management avaldatud uurimistulemusi tutvustab Liina Remm Tartu Ülikoolist.Kuidas käib metsas süsinikuringe? Süsinikuühendite metsa sisenemist ja metsast väljumist on uurinud Veiko Uri Eesti Maaülikoolist. Saate autor on Priit Ennet. Kuulake 24. septembril kell 17.05.

Kuidas läheb Eesti mustikal? Ajakirjas Forest Ecology and Management avaldatud uurimistulemusi tutvustab Liina Remm Tartu Ülikoolist.Kuidas käib metsas süsinikuringe? Süsinikuühendite metsa sisenemist ja metsast väljumist on uurinud Veiko Uri Eesti Maaülikoolist. Saate autor on Priit Ennet. Kuulake 24. septembril kell 17.05.

Suvel olid Tallinnas koos maailma juhtivad trilobiidiuurijad. Mida on trilobiitide, nende iidsete mereelukate kohta uuemat ja põnevamat teada saadud, vahendab konverentsi korraldaja, paleontoloog Helje Pärnaste.

Öökulli-tüüpi inimesed, kes loomuomaselt suhteliselt hilja uinuvad ja võimaluse korral ka hiljem ärkavad, võivad saada vähem palka kui teised samasugust tööd tegevad inimesed. Lähemalt tutvustab öökullide-lõokeste palgalõhet majandusprofessor Aaro Hazak.Kuulake 17. septembril kell 17.05. Saatejuht on Priit Ennet.

Eesti teadusasutuste välishindamisest annab ülevaate Eesti Teadusagentuuri juht Andres Koppel.Ablas puukoorenärija männikärsakas (pildil) aitab levida agaral puidumädandajal seenel juurepessul, kes omakorda kannab kaasas kaunikest kogust kõikvõimalikke viirusi. Metsakahjurite suhtevõrgustikku on uurinud Tiia Drenkhan Eesti Maaülikoolist.Kirjandusrubriigis lehitseb teaduskirjanik Tiit Kändler teadusajakirjanik Matt Kaplani raamatut "Teadus maagia taga". Saatejuht on Priit Ennet. Kuulake 10. septembril kell 17.05.

Taimede lehtede suurust mõjutab temperatuur ja vesi. Kuna troopikataimedel on nii sooja kui vett küllaldaselt, kasvatavad nad oma lehed suureks. Ka Eestis on vett rohkesti, kuid siinsete taimede lehed ei kasva nii suureks – miks? Eesti teadlase Ülo Niinemetsa osalusel valminud rahvusvaheline uuring annab sellele vastuse, mis on bioloogidele üle maailma suureks üllatuseks.

Maaülikooli teadlane Ülo Niinemets, kes osales ajakirja Science selle nädala põhiartiklina avaldatud uurimistöös, räägib, miks on maailma taimedel nii erisuguse suurusega lehed. Tuleb välja, et tähtis suurusepiiraja on öine jahedus.Tehnikaülikooli geneetik Erkki Truve kutsub teadlase kommentaaris inimesi üles leppima sellega, et suurem osa geene on meil samad, mis ka üsna algeliseks peetavatel olenditel.

Maaülikooli teadlane Ülo Niinemets, kes osales ajakirja Science selle nädala põhiartiklina avaldatud uurimistöös, räägib, miks on maailma taimedel nii erisuguse suurusega lehed. Tuleb välja, et tähtis suurusepiiraja on öine jahedus.Tehnikaülikooli geneetik Erkki Truve kutsub teadlase kommentaaris inimesi üles leppima sellega, et suurem osa geene on meil samad, mis ka üsna algeliseks peetavatel olenditel.

Kas salapäraseid taevaseid raadiokiirguse sähvatusi võib põhjustada musta auku langev tume aine? Arutleme sähvatuste üle füüsik Andi Hektoriga.Mida toob kaasa inforevolutsiooni teine laine? Tarkvarateadlane Andri Riid leiab teadlase kommentaaris, et see laine hajutab laiali eelmisest lainest loodud teenindusmajanduse.Enesekontroll on tähtis oskus, aga milles see õigupoolest seisneb? Seda selgitame koos psühholoog Andero Uusbergiga. Saatejuht on Priit Ennet. Kuulake 27. augustil kell 17.05.

Et ravimil oleks toime, aga puuduksid kõrvaltoimed, selleks arvestavad arstid doosi määramisel juba ammu inimese vanust, sugu, kehakaalu jms. Kuid et õiget doosi veel täpsemini määrata, tuleb paremini tunda juba patsiendi geene. Tartu Ülikooli geeniteadlane Riin Tamm (pildil) on pikalt ja põhjalikult uurinud geenide seoseid niisuguste ravimitega, mida antakse leukeemiahaigetele lastele, ja leidnud üles mõnegi tunnusmärgi, mille põhjal saab doosi optimeerida.