Mida ajakirjandus oleks saanud Stroomi ranna rünnaku juhtumi kajastamisel teistmoodi teha? Faktide kontrollimise vajadusest ajakirjanduses on üha enam juttu, aga kas siin üldse fakti oligi?

Teeme ringi peale aktuaalsetele meediateemadele, mis on tekitanud vastakaid reaktsioone.

Praegusel polariseerunud ajal on ajakirjanduse ja ühiskonna suhetes pinget rohkem kui valimiskampaania kõrghetkel. Kust tuli pinge ja mida teeb ajakirjandus? Stuudios on ERRi juhatuse esimees Erik Roose.

Üks viis ajakirjanduse erapooletuse hindamiseks on vaadata poliitilist sõnavara. Kas muretsemine liberaalse demokraatia pärast on sama, mis muretsemine lihtsalt demokraatia pärast? Kas kellegi nimetamine äärmuslaseks või populistiks on fakt või hinnang? Selgitab Tallinna Ülikooli õppejõud, politoloog Mari-Liis Jakobson.

Valimistejärgsed poliitilised arutelud käivad suure hooga. "Meediatunnis" räägime aga ajakirjandusliku kajastuse mõjust valimistulemusele. Kuidas aitas ajakirjandus kaasa valiku tegemisel? Kas paistsid silma ajakirjanduse lemmiklapsed või poksikotid? Mõnes riigis ei peeta õigeks küsitlustulemuste avaldamist valimiste eelõhtul, sest see võib liigselt valijat mõjutada. Kuidas peaks Eestis toimima?

Telefon taskus teeb peaaegu igaühest fotograafi või video tegija. Millistel tingimustel võib koolis lapsi pildistada ja videosse võtta? Millal võib sellist materjali ajakirjanduses kasutada?

Valimiskampaania kogub jõudsalt hoogu. Milliseid valimisväitlusi on ERRis oodata? Räägime põhimõtetest ja reeglitest, mille järgi ERR valimiskampaaniat kajastab. Stuudios on ERRi päevakajaliste saadete toimetuse juht Peep Kala.

Kuidas saab hakkama väikeriigi Eesti ajakirjandus maailma meediakorporatsioonide üha suuremas mõjuväljas? Sellest kõneldi ERRi ning Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakooli meediakonverentsil "Väiksena hiiglaste seas".