Kuidas ollakse rahul rahvusringhäälingu tele- ja raadiosaadete ning portaalidega? Jaanuarikuus viis Kantar Emor läbi küsitluse inimeste arvamusest ERRi kohta. Milliseid järeldusi saab küsitlusest teha, võrreldes kolme aasta taguse samalaadse küsitlusega? Mida ERR peaks jätkama, mida muutma? Meediatunni saates on ERRi juhatuse liige Ainar Ruussaar ja ERRi portaalide peatoimetaja Marju Himma.

USA presidendi Donald Trumpi massiivne kriitika ajakirjanduse aadressil paneb tõsiselt proovile ajakirjanike võime jääda tasakaalukaks ja erapooletuks. Ega ajakirjanduse eiramine ja mahategemine pole ka Eestis tundmatu. Kuidas saab ajakirjandus inimesi informeerida, kui rahvaesindaja soovib hoopis ajakirjandusega sõdida? Stuudios on ajakirja Diplomaatia peatoimetaja Erkki Bahovski.Räägime ka pildist, mida välismeedia Eesti kohta viimasel ajal esitab.1. veebruarist on ERRi venekeelsel raadiojaamal Raadio 4 uus juht – Julia Bali.

Donald Trumpi saamine USA presidendiks on toonud kaasa kriitikat ajakirjanduse aadressil. Kuidas ei suudetud ette näha Trumpi võitu, miks avaldati viimase hetkeni Clintoni võitu lubavaid prognoose? Miks võeti paljudes kanalites ette negatiivne hoiak ühe kandidaadi suhtes ja teist poputati?Mõned kohalikud kriitikud ütlevad, et Trumpi vaenates on Eesti ajakirjandus näidanud oma tõelist palet, valides selgelt poole, kuigi väidetakse end olevat tasakaalus. Mis võib muutuda Eesti poliitikaajakirjanduses pärast sellist pöörast kampaaniat? Kes keerab Eesti ajakirjanduse ümber sõrme?

Ajakirjanduse senine ärimudel ei tööta hästi, ka rahvast jääb riigis vähemaks. Mis ootab ees traditsioonidega maakonnalehti? Mis rolli mängivad kohaliku võimu väljaantavad valla- ja linnalehed? Stuudios on Tartu Ülikooli ajakirjandusuurija Ragne Kõuts-Klemm.Televaatamise mõõtmisest ja ETV+ esimese tegevusaasta vaatajate arvudest räägib ERRi meediauuringute osakonna juhataja Andres Jõesaar.

Saatejuht on Tarmu Tammerk.

Avaldage arvamust aadressil [email protected], helistage telefonil 611 4117 või kirjutage kommentaariumisse.

Kas mõni kandidaat sai võimsat meediatuge, teine aga pigem hoope? Kuna rahvas valida ei saanud, on mõnede inimeste meelest ajakirjanduse suuremahuline kajastus üldse eksitav. Mida suur meediakampaania andis?Saates on Tartu Ülikooli politoloog Vello Pettai, ajalehtede liidu tegevjuht ja ajakirjandusõppejõud Mart Raudsaar ning Äripäeva peatoimetaja asetäitja Aivar Hundimägi. Saatejuht on Tarmu Tammerk.

Avaldage arvamust aadressil [email protected], helistage telefonil 611 4117 või kirjutage kommentaariumisse.Kuula 26. septembril kell 14.05, kordusena kell 19.05.

Kuidas ajakirjanduses kajastada presidendivalimisi, kui ametlikud kandidaadid tekivad alles paar päeva enne valimisi? Millised on kriteeriumid, millele peavad „kandidaadi kandidaadid” vastama, et neid vestlusringidesse kaasata ja intervjueerida? Milline on üldse presidendikandidaadiks pürgijate kajastamise mõttekus, kui rahvas ei saa presidenti valida? Vestlusringis on ajalehe Postimees uudistetoimetuse juhataja Lauri Hussar ja ERRi juhatuse liige Ainar Ruussaar.Saate lõpetab vahekokkuvõte ERRi hooajast. Saatejuht on Tarmu Tammerk. Kuula 30. mail kell 14.05, kordusena kell 19.05.

Õigust mõistab kohus, aga mõnikord tõttab meedia hinnangute ja süüdlase templiga kohtuotsusest ette.Kuidas teha nii, et avalikkus saaks õigusemõistmise käiguga ikkagi kursis olla, aga samal ajal ei pandaks uurimisaluselele meedias otsaette süüdlase templit?Vestlusringis on Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel ja ERRi õigusosakonna juhataja Karin Victoria Kuuskemaa.ERRi saatejuht ja õppejõud Indrek Treufeldt pidas loengu autori rollist ringhäälingus. Kui palju autorit peaks ringhäälingulugude sees näha ja kuulda olema ning milles seisneb visuaalne müra teleloos?

Räägime sellest, kuidas kriisiajal ajakirjandusega toime tulla. Brüsseli terrorirünnakutega seoses küsivad inimesed taas, kuidas vägivaldseid uudiseid lastele selgitada. Ja mitte ainult lastele. Kuidas ka täiskasvanud ise oma hirmudest üle saada võiksid? Kui palju ja kuidas peaksid vanemad lapsi tõsiste uudiste sisusse pühendama?Meediatunni vestlusringis on Tartu Ülikooli meediauuringute vanemteadur Andra Siibak, psühholoog ja pereterapeut Kätlin Konstabel ning Eesti Ekspressi ajakirjanik ja psühholoogiline nõustaja Tiina Jõgeda. Saadet juhib Tarmu Tammerk.

Räägime sellest, kuidas kriisiajal ajakirjandusega toime tulla. Brüsseli terrorirünnakutega seoses küsivad inimesed taas, kuidas vägivaldseid uudiseid lastele selgitada. Ja mitte ainult lastele. Kuidas ka täiskasvanud ise oma hirmudest üle saada võiksid? Kui palju ja kuidas peaksid vanemad lapsi tõsiste uudiste sisusse pühendama?Meediatunni vestlusringis on Tartu Ülikooli meediauuringute vanemteadur Andra Siibak, psühholoog ja pereterapeut Kätlin Konstabel ning Eesti Ekspressi ajakirjanik ja psühholoogiline nõustaja Tiina Jõgeda. Saadet juhib Tarmu Tammerk.

Ajakirjanikelt küsitakse sageli:„ Miks te otsite vaid halba?” Üks võimalik vastus on, et millegi negatiivse väljatoomine aitab asju paremaks teha.Kuidas käib heade ja halbade uudiste sõelumine eri toimetustes, sellest räägivad „Meediatunni“ vestlusringis „Maalehe“ ajakirjanik Argo Ideon, ETV „Pealtnägija” saatejuht Anna Gavronski ja „Äripäeva“ peatoimetaja asetäitja Aivar Hundimägi. Aasta ajakirjandusauhindade nominentidest teeb ülevaate Ajalehtede Liidu tegevjuht Mart Raudsaar. Kas tunnustuse saamiseks peab ajakirjanik negatiivne olema?