Mis tunne on?

2010. aasta Eesti Päevalehe vahel ilmunud Spordileht tutvustas kolme toona Tartus tegutsenud noort treenerit, keda ühendas soov end ühel hetkel piiri taga proovile panna. 16 aastat hiljem olid samad mehed Delfi podcastis "Mis tunne on" oma treenerikarjäärile tagasi vaatamas ning arutlemas erinevatel treeneriametit puudutavatel teemadel.

Saates rääkisid korvpallitreener Indrek Visnapuu, võrkpallitreener Rainer Vassiljev ja jalgpallitreener Norbert Hurt, miks nad on oma eriala peale jäänud ja kuidas on treeneritöö 16 aastaga muutunud. Palju juttu tuleb peatreeneri ametist ning sellega kaasnevatest igapäevastest dilemmadest ja probleemidest, inimeste juhtimisest, riietusruumi kliimast jms, aga ka stressijuhtimisest ja välisest survest (fännid, meedia, avalikkus).

Delfi spordipodcast „Mis tunne on?” on taas eetris. Enne suve tulekut kiikasime veel talve suunas ning stuudiosse tuli külla rennisõidu olümpiahõbe Henry Sildaru.

19-aastane Sildaru läks hooajale vastu olukorras, kus ta oli MK-sarjas olnud parimal juhul neljas ning maailmameistrivõistlustelt oli tal ette näidata kuues koht. Nüüdseks on Sildaru aga olümpiahõbe ning freestyle-suusatamise MK-sarja üldvõitja. Üksikutel MK-etappidel teenis ta talve jooksul neli poodiumikohta (kolm teist ja üks kolmas koht).

Podcastis sai kokku võetud lõppenud hooaja sportlik pool. Alustades sellest, miks otsustati tavapärane Uus-Meremaa laager asendada Rootsis Kläppenis õhkpadjal harjutamisega ja lõpetades sellega, kuidas enne järgmise hooaja algust ootab eestlast ilmselt ees X-Mängude liiga sportlaste draft.

Sportliku poole pealt oli Sildaru hooaja tipphetkeks loomulikult Milano-Cortina mängudel rennisõidus saavutatud teine koht. Seejuures tunnistas 19-aastane sportlane, et tegelikult valmistas kuldmedalita jäämine talle ka omajagu pettumust. Hiljuti vaatas ta ka finaali uuesti ning tõdes, et punktide teada saamise järel oli tema näoilmest ikkagi pettumust näha.

Vestlust juhtis Madis Kalvet. Head kuulamist!

Delfi Spordi podcast „Mis tunne on?“ on väikese pausi järel eetris tagasi. Sel korral on meil külas Eesti kergejõustiku sisehooaja tänavuseks suurimaks täheks kerkinud tõkkesprinter Kreete Verlin, kes viis rahvusrekordi uude sekundisse.

Kreete Verlinist (29) sai esimene eestlanna, kes 60 meetri tõkkedistantsil alistanud kaheksa sekundi piiri.

„See tunne oli imeline. Kui mõtlen tagasi sinna hetke, kus Madridis veebruari algul selle aja jooksin, siis rõõmujoovastus kehas oli väga suur,“ meenutas Verlin „6. veebruari võistlust. „Kuna see oli aga eeljooks, siis teadsin, et pean emotsioone natukene alla suruna, et finaalis ka hea jooks teha ja head rankingupunktid suveks kirja saada. Emotsioonid tulid ülejärgmisel päeval, kui Saksamaal olin jutumärkides „ebaõnnestunud“ jooksu teinud. Siis lasin kõik emotsioonid välja ja hakkasin päriselt nutma. Sain aru, et lõpuks ometi suutsin kaheksa sekundi piiri sisetingimustes ära teha.“

Saates rääkis Verlin lähemalt sportlastee algusest ja meenutas, kuidas koolis oli peamine soov vanemate klassi poistele võistlustel ära teha. Juttu tuli ka vahelepõikest USA-sse, kus kõvasti peavalu tekitas sealne bürokraatia. Üks 1500-eurone stipendiumitšekk tekitas ameeriklaste jaoks palju segadust.

Mis on aidanud Verlinil jõuda uuele tasemele? Millest on jäänud veel puudu, et alistada 100 meetri tõkkesprindis 2005. aastast Mirjam Lehismetsale kuuluv Eesti rekord 12,93? Kui keeruline on tavatööd ja tippsporti kõrvutada? Kas EOK tippspordikomisjon teeb aprillis erandi ja tõstab Verlini C-kategooria peale? Kui pikalt tulevikku eestlanna oma karjääri osas ette vaatab?

Nendel ja teistel teemadel tuli juba saates pikemalt juttu. Vestlust juhtis Kaspar Ruus. Head kuulamist!

Populaarsete Coolbeti doksarjade režissöör ja sügisel linastuva Magnus Kirdi dokfilmi autor Steiv Silm meenutas saates „Mis tunne on?“ värvikaid seikasid võtteplatsidelt ja komandeeringutelt ning rääkis oma professionaalse karjääri kujunemisest.

Saatejuht on Gunnar Leheste.

Delfi Spordi podcast „Mis tunne on?“ on taas eetris ning sel korral on meil külas Janno Kivisild. Aastaid Eesti jalgpallis erinevates ametites olnud mees on nüüdseks juba ligemale aasta olnud Rahvusvahelise Jalgpalli Liidu FIFA palgal.

Aastaid teati Kivisilda Eesti jalgpallikoondise abitreenerina. Ta oli selles rollis ka Tarmo Rüütli ametiajal, kui Eesti koondis jõudis 2012. aasta EM-valiksarjas play-off’i. Seejärel kuulus ta ka Magnus Pehrssoni ning Martin Reimi tiimi. Abitreeneri ameti pani ta lõplikult maha 2019. aasta 17. juunil. Seejärel jätkas ta jalgpalliliidus tehnilise direktorina, kus ta oli tööl alates 2013. aasta algusest.

2025. aasta veebruaris sai Kivisilla ja jalgpalliliidu töösuhe aga läbi ning Kivisild liikus edasi FIFA-sse. Seal töötab ta Euroopa regionaalse tehnilise konsultandi ametikohal. Koos temaga on Euroopa suunal selliseid inimesi maailma katuseorganisatsioonis töötamas 2,5. Eestlase vastutusel on Euroopast 23 riiki, kelle alaliitude spordidirektoritega on ta regulaarses suhtluses.

Umbes poole aastast sõidus olev Kivisild saigi nüüd pühade perioodil korraks aja natuke maha võtta ning jõudis oma tööst ja tegemistest rääkima ka „Mis tunne on?” podcasti. Muuhulgas tunnistas Kivisild, et kontoritööle minnes andis ta endale koheselt aru, et varasem igapäevane jalgpallimurul müttamine tuleb ära unustada. Nagu ta tõdes, siis suurt igatsust igapäevaste treeningute läbiviimise osas tal ei olegi, kuna uus töö on tema jaoks väga huvitav.

Muuhulgas kirjeldas Kivisild ka enda värbamise ja kandideerimise protsessi. Nimelt lõpetas ta mullu FIFA tehniliste direktorite kursuse, mis kestis kokku 1,5 aastat. Juba õppimise perioodil anti talle FIFA-st teada, et antud ametikoht on vaba ning ta võiks samuti sinna kandideerida. Seejuures tuletati talle seda meelde mitmel korral. Kandideerimisel jõudiski Kivisild viimasesse vooru välja ning osutus ka valituks.

Erinevate riikide alaliitudega koostööd tehes ongi ta praeguseks näinud nende riikide jalgpalli köögipoolt. Kivisilla „klientide” sekka kuuluvad näiteks Holland, Belgia, Luksemburg, Läti, Leedu, Küpros, Kreeka, Türgi jne.

Muuhulgas tõi ta välja Luksemburgi jalgpalli viimase aja edu saladuse. Nimelt on seal juba üle kümne aasta toimetanud n-ö riiklik jalgpalliakadeemia, kuhu tulevad üle riigi parimad kokku. Kuna riik on pindalalt väike, siis on selline tegutsemine tavapärasest lihtsam. Lisaks on Luksemburgi naaberriikideks jalgpallimaailma suured tegijad Saksamaa, Prantsusmaa ja Belgia. Seetõttu on antud akadeemial võimalik väga lähedalt leida ka heal tasemel vastaseid. Nagu Kivisild tõdes, siis mitmed tegurid on antud akadeemia toimimist soodustanud ning Luksemburgi jalgpall on sellest suurt kasu lõiganud.

670 000 elanikuga Luksemburgist on praeguseks kolm meest mängimas Bundesligas. Neil on mängijad Mönchengladbachi Borussias, FC Augsburgis ning St. Paulis. Aastaid Mainzi ridades Bundesligas mänginud Leandro Barreiro kuulub aga Portugali suurklubi Lissaboni Benfica ridadesse.

Kuula juba saatest täpsemalt, millega Kivisild igapäevaselt tegeleb, kuidas suhtlus erinevate alaliitudega välja näeb ja mida huvitavat on ta seni juba teada saanud.

Vestlust juhtis Madis Kalvet. Head kuulamist!

"Pärast kolme nädalat oma mullis elamist taas virtuaalsesse maailma sukelduda oli sürreaalne," tõdes 13. novembril pärast 18 päeva, 17 tundi ja 20 minutit kestnud ookeanisõitu Kanaaridelt Kariibidele purjetanud Anna-Liisa Talts, kellest sai esimene eestlanna, kes kunagi üksinda üle Atlandi purjetanud.

31-aastane Anna-Liisa Talts pole pärast sisuliselt kolm aastat kestnud projekti lõppu veel kodumaale tulnud, sest tahab läbielatut veel rahulikult seedida ja läbi mõtestada. Intervjuu Delfi Spordi podcastile "Mis tunne on?" andis võistluse Mini Transat läbinud soolopurjetaja Dominikaani Vabariigist, kus ta hetkel puhkab, videokõne vahendusel.

Eesti olümpiakomitee president Kersti Kaljulaid leiab, et on pisut üle aastase ametiaja jooksul Eesti spordi heaks väga palju ära teinud ja ka kriitikat kuulda võtnud, kuigi tunnistab osa artiklite peale solvumist.

Saates „Mis tunne on“ rääkis Kaljulaid Jaan Martinsonile, mille üle ta oma esimese ametiaasta puhul uhke on, mida saanuks paremini teha ning mis projektid veel töös ja tulevikus plaanis on.

Head kuulamist!

Delfi spordi-podcast’i „Mis tunne on?“ järjekordses osas käis külas Eesti motolegend Gert Krestinov.

35-aastane Krestinov tunnistab, et viimastel aastatel on motokross eestis kahetsusväärselt tagaplaanile jäänud, kuid teeb kõik endast oleneva, et ala taas populaarsemaks muuta.

Kõigil huvilistel on võimalik vanameistrit juba sel nädalal Unibet Arenal võistlemas näha, kui Eestis toimub esmakordselt vaatemänguline SuperCrossi võistlus.

„Seda on suur risk Eestis korraldada, sest kunagi ei tea, kas üritus ikka rahvast kõnetab ja inimesed tulevad kohale. Kulud on samas väga suured, sest rada tuleb üles ehitada, pinnas halli sisse viia ja hiljem välja ka,“ sedastas Krestinov, kes kuulub ka ise korraldustiimi

„Pealtvaatajatel peaks väga huvitav olema, sest seal on korralik show, valgusmäng, muusika ja heliefektid. Kohale tuuakse ka freestylerid, kes teevad saltosid, hüppeid ja erinevaid trikke,“ julgustab ta kõiki kohale minema.

Täpsemalt saab võistluse kohta kuulda saate lõpuosas. Enne seda tuli aga juttu nii Eesti motokrossi hetkeseisust, Krestinovi vigastusterohkest karjäärist, kui ka erinevatest summadest, millega tuleb nõudlikul alal arvestada.

Muuhulgas rääkis Krestinov ka hiljutisest konfliktist Jörgen-Matthias Talvikuga ja miks ta ei osalenud tänavusel Rahvuste krossil.

Head kuulamist!

Delfi spordipodcasti „Mis tunne on?” värskes osas räägivad Mihkel Kärmas ja Urmo Soonvald, kuidas nad üritasid suusatreener Mati Alaveri dokumentaalide tarbeks rääkima saada.

Oktoobris jõudsid Eesti rahvani kaks dokfilmi: Delfi Meedia „Kindral” ja ERR-i saate „Pealtnägija” teledokumentaal „Mati Alaver – valgusest varju”. Alaveri hääl küll kõlas, aga vaid arhiivikaadrite kaudu.

„Pealtnägija” doki autor Kärmas ja Delfi Meedia „Kindrali” produtsent Soonvald kinnitasid, et üritamise taha asi ei jäänud. Kõnesid, sõnumeid ja e-kirju kogunes lugematul arvul, nii otse kui ka vahendajate kaudu.

„Oli hetki, kui lootus oli täiesti horisondil,” lausus Kärmas, kes alustas koos toimetajatega materjali kogumist juba viis aastat tagasi.

„Meie alustasime Alaveriga kontakti otsimist 2023. aasta sügisel,” sõnas Soonvald. „Mul oli päris kindel teadmine, et kui me talle otse läheneme, siis sellest asja ei saa. Leidsin enda arvates päris hea vahemehe ja ta andis ka lootust. Aga ühel hetkel vahemehe entusiasm rauges.”

Miks Alaver ei räägi? Kas tal on kaotada veelgi enam kui võiks arvata? Kui kaugele jõuti Andrus Veerpaluga? Kas keegi kunagistest suurkujudest või nende abilistest avab kunagi suu? Kes või mis oleks esimene doominokivi?

Vestlust juhib Ats Kuldkepp. Head kuulamist!

Kahekordse maailmameistri Kristin Läti säravate esituste taustal on end jõudsalt nii Euroopas kui teiselpool suurt lompi pildile mänginud ka Tätte. Lõppenud hooajal oli ta Tallinna Lauluväljakul toimunud suure slämmi turniiril kaheksas, Soomes peetud MM-il aga 10. Mitmed esikümnekohti noppis Tätte ka profituuri etappidel ja Norras toimunud Euroopa meistrivõistlustel, kus ta sai kirja seitsmenda koha.

Sarnaselt Kristin Lätile, kes teatas pooleteise kuu eest, et paneb oma karjääri pausile, pole ka Tätte 100% kindel, kas ja millises mahus teda järgmisel aastal võistlusareenil näeb.

„See küsimus on iga aasta. Olen kaks aastat hooaja lõpus rääkinud, et see oli viimane aasta. Ja tegelikult on mõtted ka pere loomise pool. Olen seda mitmele discgolfi tuttavale öelnud, kui küsitakse, mis saab järgmisel aastal. Vastan siis, et vanus on juba selline, et peaks pere peale vaatama. Siis vaadatakse aga mulle otsa ja öeldakse, et ma pole veel nii vana. Kui neile vastan, et olen juba 30, öeldakse: „Aaa, siis küll võib-olla!". Tihti inimesed ei mõtle isegi selle  vanuse peale ja arvatakse, et olen noor,“ rääkis Tätte.

Millal karjääri  jätkamise või mittejätkamise otsust oodata on, Tätte öelda ei osanud. Ta lihtsalt kulgeb läbi elu  ja langetab otsuseid  käigupealt.

Samuti rääkis Tätte edukast möödunud hooajast, seiklustest Ameerika Ühendriikides ning  Kristin Lätist ja tema rollist Tätte karjäärile. Samuti tuli jutuks, kuidas Tätte discgolfi juurde jõudis ning mida ta soovib teha pärast seda, kui tema elukutselise mängija karjäär lõppeb.

Head kuulamist!