Ajalugu soosis Ameerika Teise maailmasõja kindraleid Marshalli, Eisenhowerit, Pattonit ja Bradleyt, kuid järgmiste sõdade kindralitega ta enam nii heasoovlik polnud. Kolmkümmend aastat Ameerika sõjaväe juhte uurinud Thomas E. Ricks otsib kindraliteraamatus vastust küsimusele - miks on see nii. Ta viib lugeja kokku suurte, aga ka kaheldava väärtusega juhtidega, aumeestega ning nendegagi kes iseennast ja oma sõdureid alt on vedanud.

(Thomas E. Ricks. Kindralid. Ameerika väejuhid Teisest maailmasõjast tänapäevani.)

Mis on elu? Tunnustatud füsioloog ja üks süsteemibioloogia rajajatest Denis Noble püüab selles väga isiklikus ja kohati sügavalt poeetilises raamatus vastata just sellele küsimusele. Autor väidab, et elu alusküsimustele vastuste saamiseks tuleb meil vaadata kaugemale, kui võimaldab pelgalt geenikeskne vaade bioloogiale. Mõistmaks elu olemust, tuleb meil uurida elu paljudel tasanditel korraga. Sel juhul avaldub elu protsessina, mis tuksleb kõiki neid tasandeid siduvas võrgustikus. Just see, väidab Noble, on elu muusika.

(Denis Noble. Elu muusika. Bioloogia teispool geene.)

Grenaderidiviisides teenis üle 350 tuhande mehe nii Saksamaalt kui välisriikidest. Raamatu autor Rolf Michaelis annab ülevaate, millal ja kellest diviisid formeeriti, kus mehi välja õpetati ja milline oli nende võitlustee. Raamat ei heida uut valgust mitte üksnes Relva-SS-i ajaloole, vaid pakub värsket ainest ka neile, keda huvitab see ajajärk ka üldiselt.

(Rolf Michaelis. Relva-SS grenaderidiviisid.)

Neli noort lummavat Romanovi-õde olid tõenäoliselt 20. sajandi alguse pildistatuimad ja kõige rohkem kõneainet pakkunud kuninglikust soost isikud, aga kes need valgete kleitide ja suurte kübaratega tüdrukud tegelikult olid? Milline oli nende elu ülimalt isoleeritud keiserlikus perekonnas ja mida arvasid nad oma ema kõikehõlmavast armastusest hellitatud venna Aleksei vastu? Briti ajaloolase Helen Rappaporti raamat Neli õde näitab suurvürstinnade elu rõõme, ebakindlust ja valu keiserliku Venemaa viimsete päevade taustal.

(Helen Rappaport. Neli õde.)

Kurt Cobaini surmast tema enda käe läbi 1994. aasta aprillis on möödas üle kahekümne aasta. Üle neljasaja intervjuu, neli aastat uurimistööd, eksklusiivne ligipääs Cobaini avaldamata päevikutele, laulutekstidele ja perepiltidele, tohutule hulgale dokumentidele lubab autoril jälgida väga lähedalt Cobaini elu alates lapsepõlvest, elust haagiselamus kuni kuulsuse, edu ja ühe põlvkonna iidoliks tõusmiseni. / Siin on Jim Morrison kogu oma mitmekülgsuses – laulja, filosoof, luuletaja, mässaja, hiilgav, karismaatiline ja kinnismõtteline otsijavaim kes trotsis võime selle kõikides vormides, avastaja kes kompas tegelikkuse piire, et näha, mis juhtub …

(Charles R. Cross. Kurt Cobaini elulugu. /ja/ Jerry Hopkins, Danny Sugerman. Keegi ei pääse siit eluga: Jim Morrisoni elulugu.)

Jossif Stalin hoidis Nõukogude Liidus kõrgeimat võimu alates 1929.aastast kuni oma surmani 1953.aastal. Selle veerandsajandi kestel põhjustas ta igal aastal vähemalt miljoni Nõukogude kodaniku vangistamise ja hukkamise ja veelgi suurem hulk inimesi langesid Stalini poliitika põhjustatud näljahäda ohvriks. Mis tõukas teda sellisele halastamatusele? Nõukogude ajastu tohutute arhiividega kõige sügavamalt tutvunud autori koostatud põhjalik elulugu pakub Stalini kui inimese ja diktaatori enneolematult peeneteralise portree. Autor vaatleb diktaatori elu erinevate sündmuste kohta mitmesaja seni tundmata kirja, ülestähenduse, ettekande ja päeviku põhjal.

(Oleg V. Hlevnjuk. Stalin. Diktaatori uus elulugu.)

Ülekaal, tundeelu, allergiad ja paljud haigused on sageli seotud just soolestiku mikrofloora tasakaalu häiretega nagu on selgunud viimase kümnendi teadusuuringutest. Selles kõmulises rahvusvahelises menukis on noor Saksa teadlane Giulia Enders võtnud nõuks lahti rääkida kuivõrd nutikas ja võluv elund on inimese soolestik ning mil moel see mõjutab meie igapäevast heaolu. Autor on pärast põhjalikku uurimistööd veendunud, et meie soolestik on imeline: see on tundlik, vastutusvõimeline ja tegutsemisaldis.

(Giulia Enders. Võluv soolestik. Kogu tõde ühe alahinnatud elundi kohta.)

Viimane impeerium keskendub Nõukogude Liidu neljal viimasel kuul aset leidnud sündmustele. Raamat algab Moskvas 1991. aasta juuli lõpul toimunud George H. W. Bushi ja Mihhail Gorbatšovi tippkohtumisega ning lõpeb punase riigilipu langetamisega Kremlis 1991. aasta 25. detsembril. Üksikasjalikult kirjeldatakse USA juhtkonna ettevaatlikku ja kohati väga vastuolulist käitumist, mida ajendas eeskätt hirm selle pärast, et Nõukogude Liidu tuumaarsenal võib sattuda valedesse kätesse.

(Sergi Plohhi. Viimane impeerium. Nõukogude Liidu lõpp.)

Raamatus on kirjeldatud toite ja jooke alates kõige tuntumatest ja levinumatest ning lõpetades kõige haruldasemate ja ebatavalisematega. Viiskümmend haaravat peatükki jutustavad iga toidu ja joogi loo ning selgitavad kuidas need on mõjutanud ajalugu kultuuriliselt, ühiskondlikult, äriliselt, poliitiliselt ja sõjaliselt.

(Bill Price. Viiskümmend toitu, mis muutsid ajalugu.)