Miks kanarbik ja sinilill looduses kunagi kokku ei saa? Nagu ka varsakabi ja karukell? Või miks tasub jänesekapsast otsida pimeda kuusiku alt, aga leesikat valgusküllasest männikust? Sest iga taimeliik kasvab just seal, kus ta end kõige paremini tunneb. Nõnda satuvad enam-vähem samasuguste vajadustega taimed kokku teatud kasvukohtades ehk elupaikades, moodustades kooslusi. Juba meie vaarvanemad on andnud sellistele koos kasvavatele taimeseltskondadele nimed: palumets, nõmmemets, loopealne, luht, raba...Pärimust edasi arendades on loodusteadlased seadnud kooslused süsteemi. See raamat püüab nimepidi tuttavaks teha Eesti põhilised looduslikud ja poollooduslikud taimekooslused.

(Ann Marvet. Mets-, soo- ja niiduaabits. Eesti taimekoosluste määraja. Toimetab Küllo Arjakas.)

Tutvustame sellel nädalal Enno Tammeri koostatud kolmeosalist raamatusarja "20 aastat uut Eestit", kus võetakse kokku taasiseseisvumise järgsed pöördselisemad sündmused nii poliitikas kui Eesti elus. Raamatud on välja andnud kirjastus Tammerraamat.

(Toimetab Küllo Arjakas.)

Tutvustame sellel nädalal Enno Tammeri koostatud kolmeosalist raamatusarja "20 aastat uut Eestit", kus võetakse kokku taasiseseisvumise järgsed pöördselisemad sündmused nii poliitikas kui Eesti elus. Raamatud on välja andnud kirjastus Tammerraamat.

(Toimetab Küllo Arjakas.)

(Toimetab Küllo Arjakas.)

(Michael R. Beschloss, Strobe Talbott. Kõige kõrgemal tasandil. Külma sõja telgitagused. 1. ja 2. osa. Toimetab Küllo Arjakas.)

Raamatu eesmärk on tutvustada meil elavaid päevaliblikaid, nende elukäiku, elupaiku ja olla teejuhiks nende kaunite loomade elu tundmaõppimisel. Raamatust leiab ka juhised liblikate vaatlemiseks ja kogumiseks. Raamatu üldosa on illustreeritud Eestis pildistatud fotodega.

(Erki Õunap. Urmas Tartes. Eesti päevaliblikad. Toimetab Küllo Arjakas.)

(Küllo Arjakas.)

1905. aasta revolutsioon oli pöördepunktiks Vene impeeriumi ajaloos. Sotsiaalne ja rahvuslik liikumine haaras suuri inimhulki ja võttis enneolematu ulatuse. Eesti rahvas ärkas poliitiliselt ja astus avaliku võitluse areenile, nõudes kodanikuõigusi ja omavalitsust. Raamat räägib 1905. aasta sündmustest Eesti külas rõhuasetusega ühiskondlikel ideedel, uutel institutsioonidel ja inimeste käitumise motiividel.

(Toomas Karjahärm. 1905. aasta Eestis. Massiliikumine ja vägivald maal. Toimetab Küllo Arjakas.)

Velikije Luki see nimi on Eestis saanud mõttetu tapatalgu ja kolossaalsete inimkaotuste sümboliks. Lahingus osales üle 20 tuhande eesti mehe. Raamat keskendubki nende võitlusele Punaarmee koosseisus 1942. ja 43ndal aastal. Sõjategevust vaadeldakse nii kõrgemate ohvitseride kui ka lihtsõdurite vaatenurgast ja sündmuste tabavamaks edasiandmiseks on rohkesti kasutatud lahingus osalenute päeviku ja mälestustekatkeid.

(Hanno Ojalo. Velikije Luki lahing. Toimetab Küllo Arjakas.)

Raamatust leiab huvitavaid fakte teadusest ja selle uurimisest. Omandatud teadmisi saab proovile panna viktoriinides ja küsimuste-vastuste varamus. Teadusmaailma tundmaõppimiseks ja selles tegutsemiseks annab raamat ka katsete juhiseid ja praktilisi näpunäiteid. See on tänapäevane, köitev ja hariv kogupereteos, mis pakub teadmisi ja põnevat meelelahutust nii lapsele ja noorele kui ka teadushuvilisele täiskasvanule.

(Belinda Gallagher. Teaduse fantastiline maailm. Toimetab Küllo Arjakas.)