Me võiksime osata mõlemat – tulla toime nii elu poolt ette kantud raskete olukordade ja enda raskete seisunditega kui ka osata näha elu ja oma tundemaailma helgemat poolt. Elus on ju mõlemat. Me ei tohiks kummalegi poolde teist poolt eirates kinni jääda.

See, et me vananeme on mõistusega selge enamikule meist, kuid emotsionaalselt on see paratamatu protsess väga paljudele keeruline. Vananemine seostub pahatihti haigustega ja elust eemalejäämisega.Me kõik saame aru, et meie keha vananeb, aga millal meid tabab tunne, et oleme vanad ja kuidas selle tundega toime tulla?Kuidas teadlikult vananeda ehk kuidas mitte jääda vanaks, vaid saada vanaks?

Miks me vajame positiivsust? Koolitaja Alar Ojastu ütleb, et nii anne kui töökus on edu valemi olulised komponendid, kuid inimese oskus tagasilöökidest põhjustatud stressiga toime tulla mängib sihtide saavutamisel elus, suhetes, äris ja spordis hoopis suuremat rolli kui loomuomane anne või töökus.

Leida enda kõrvale inimene, kellega luua ühine elu, saada lapsed ning olla koos nii heas kui halvas – seda peetakse üheks täiskasvanuelu kõige olulisemaks ülesandeks. Mõnel õnnestub see pealtnäha mängleva kergusega, teisel jälle puruneb suhe suhte järel või tutvumise faasist kaugemale ei jõutagi.

Sõprussuhted on meie paljude rõõmude, toe ja mõistmise, aga sageli ka väga valusate kogemuste allikas. Sõber on ju meie enese valitud perekonnaliige, kes ideaalis rahuldab kolm tähtsat vajadust – me oleme vastastikku olulised, me mõistame teineteist ja me kuulume kokku.

Räägime lastest, kes erinevatel põhjustel ei saa kasvada oma sünniperes koos oma vanematega ja vajavad seetõttu asendushooldust.

Raha, lähisuhted, tervis ja eneseteostus läbi töö – need on samaaegselt me kõige suuremate õnnehetkede ja kõige kibedamate valude allikad.Meil kõigil on oma suhe rahasse – ühed kalduvad pigem kulutamise, teised säästmise poole. Ühed on rahaga pigem kitsid, teised pigem helded. Meie suhe rahaga mõjutab aga ka meie lähisuhteid.

Seekordses saates räägime lastest ja noorukitest, kes avaldavad oma lähedastele ja pereliikmetele soovi olla vastassoost. Nende laste hulgas on neid, kelle soov on mööduv nähtus, kuid ka neid, kellel see on püsivama iseloomuga. Näiteks kui on tegemist poistega, siis eelistavad nad tüdrukute mänguasju, riietust ja meelelahutusi. Sama ka vastupidiselt.

Kui me näeme kedagi, kes on saanud füüsiliselt viga, astub peaaegu igaüks meist ligi ja püüab aidata. Füüsiliste kannatustega on justkui kergem, et need hädad torkavad meile silma ja me ei jäta haiget saanud inimest tähelepanuta. Mida aga teha siis, kui teisel inimesel on hingehäda või kui ta mõtted on tumedad?

Petmisest kiputakse rääkima enamasti lahterdades ja hukka mõistes. Üpris tavaline on uskumus, et petmine on untsu läinud suhte sümptom. Ometi petetakse oma partnerit nii heades kui ka halbades suhetes. Eelmises saates "Miks petetakse?" tuli juttu sellest, et petmise motiivid võivad olla väga erinevad.