RahaRaadio: investeerimine | finantsvabadus | raha kogumine

Kui eelmises saates vastasin Priidu küsimusele selle kohta, miks minu portfellis Bondora osakaal nii suur oli ja kas see pole mitte liiga riskantne, siis täna vastame sellest kirjast ülejäänud küsimustele.

Täpsemalt räägime:

mis saab sinu investeeringutest ja rahast siis, kui Bondora oma tegevuse peaks lõpetama ja

miks ma ei ole eriti rääkinud pankade teenustasudest.

Kuula kindlasti ka minu hilisemaid saateid selle kohta, kuidas TrustBuddy näitel pankrotiprotsess reaalses elus toimunud on:

* RR047 – Ühisrahastusplatvorm läks pankrotti, mis edasi? 1/2

* RR048 – Ühisrahastusplatvorm läks pankrotti, mis edasi? 2/2

Jäta meile iTunesis aus tagasiside

Ressursid ja lingid:

RR003 – Minu 9 õppetundi ühisrahastusest

14 tüüpilist alustajate viga ühisrahastuses investeerimisel

Bondora portaaliinfo

RateSetter takes on GraduRates loan book

Muusika: Greg Kuehn

Seekord vastan Priidu ülejäänud küsimustele pankade teenustasude ja selle kohta, mis saab sinu investeeringutest ja kontol olevast rahast siis, kui Bondora oma tegevuse peaks lõpetama.

Jaga oma mõtteid ka RahaFoorumi Facebooki grupis #RR011.

Mainitud ressursid ja lingid: http://rahafoorum.ee/rr011

Priit küsis juba mõnda aega tagasi minu portfelli kohta ja tundis huvi, ega mu portfell liiga riskantne pole, kui seal nii suur Bondora osakaal on. Nüüdseks on olukord juba natukene muutunud, aga arutame natukene ühisrahastuse riskide ja hajutamise üle ning vaatame põgusalt minu investeerimisstrateegiat.

Jaga oma mõtteid ka RahaFoorumi Facebooki grupis #RR010.

Mainitud ressursid ja lingid: http://rahafoorum.ee/rr010

Kui ma oma investeerimisteekonna algusaastatel hakkasin börsile alternatiive otsima, siis sattusin RahaFoorumi foorumisse ja avastasin enda jaoks täiesti uue maailma, kus erinevad täheühenditega märgitavad programmid tõotasid rahateenimisvõimalusi ja suurte tootlustega investeerimispakkumisi.

Igasugu maatriksite ja kõikvõimalike muude kõikvõimsate rahategemismudelite vahel olid ühtedeks populaarsemateks kolm: GPT/PTC, (auto)surf ja HYIP.

Millega tegu, kuidas mina nendega tutvusin ja kuidas mul nendega läks, kuuled juba lähemalt tänases saates.

Jäta meile iTunesis aus tagasiside

Ressursid ja lingid:

Egopay sulgemine

GPT programmid

Eksperiment 1 – GPT

Surf

HYIP

Ponzi skeem

Muusika: Greg Kuehn

Kui ma oma investeerimisteekonna algusaastatel hakkasin börsile alternatiive otsima, siis sattusin RahaFoorumi foorumisse ja avastasin enda jaoks täiesti uue maailma, kus erinevad täheühenditega märgitavad programmid tõotasid rahateenimisvõimalusi ja suurte tootlustega investeerimispakkumisi.

Igasugu maatriksite ja kõikvõimalike muude kõikvõimsate rahategemismudelite vahel olid ühtedeks populaarsemateks kolm: GPT/PTC, (auto)surf ja HYIP.

Millega tegu, kuidas mina nendega tutvusin ja kuidas mul nendega läks, kuuled juba lähemalt tänases saates.

Jaga oma mõtteid ja kogemusi ka RahaFoorumi Facebooki grupis #RR009.

Transkript ja lingid: http://rahafoorum.ee/rr009

Tihtipeale hajutamisest rääkides kuulen kelleltki Warren Buffeti tsitaati, et hajutamine on vajalik vaid siis, kui investorid ei tea, mida nad teevad. Sageli muidugi ka võimendatakse seda tähendust sinnamaale, et hajutamine on vaid lollidele.

Selles RahaRaadio osas vaatame täpsemalt ühisrahastuse näitel erinevat liiki hajutamise näidete põhjal, mis asi see hajutamine siis ikkagi on ning millal ja miks seda teha võiks.

Täpsemalt kuuled tänases saates:

Erinevaid näiteid, kuidas on võimalik ühisrahastuse investeeringuid hajutada.

Millis(t)e riskide vastu mingit liiki hajutamine aitab ja millis(t)e vastu mitte.

Telli iTunesist.

Kindlasti ei ole saates välja toodud riskide loetelu ja hajutamise näited mingi lõplik nimekiri. Küll aga usun, et see peaks olema piisav, et saaksid hakata mõtlema oma hajutamise strateegia osas, mille vastu sa ennast hajutad ja kui mõttekas see tegevus on.

Ühtlasi tasuks ka kindlasti üle mõelda, mille vastu sa ennast täna veel ei hajuta, aga võib-olla peaksid.

Mille vastu sinu arvates ühisrahastuses hajutada tasub ja mille vastu mitte?

Muusika: Greg Kuehn

Tihtipeale hajutamisest rääkides kuulen kelleltki Warren Buffeti tsitaati, et hajutamine on vajalik vaid siis, kui investorid ei tea, mida nad teevad. Sageli muidugi ka võimendatakse seda tähendust sinnamaale, et hajutamine on vaid lollidele. Selles RahaRaadio osas vaatame täpsemalt ühisrahastuse näitel erinevat liiki hajutamise abil, mis asi see hajutamine siis ikkagi on ja miks seda tehakse.

Täpsemalt kuuled tänases saates: - Erinevaid näiteid, kuidas on võimalik ühisrahastuse investeeringuid hajutada. - Millis(t)e riskide vastu mingit liiki hajutamine aitab ja millis(t)e vastu mitte.

Arutame sel teemal edasi juba RahaFoorumi Facebooki grupis. Hashtag #RR008.

Transkript ja lingid: http://rahafoorum.ee/rr008

Selles saates tuleb juttu sellest, miks ma peaaegu kunagi ei vasta küsimusele "millistesse laenudesse sina investeerid?" ning räägin põgusalt, kuidas see valik peaks väga suures osas sõltuma just sinu konkreetsest olukorrast.

Täpsemalt kuuled tänases osas, millised erinevused peaksid investeerimisstrateegias olema: - Väikeste summadega investeerides - Eraisikuna vs ettevõttena investeerides - Erinevates makromajanduslikes tingimustes

Tule, arutame sel teemal edasi juba RahaFoorumi Facebooki grupis. Hashtag #RR007.

Transkript ja lingid: http://rahafoorum.ee/rr007

Selles saates tuleb juttu sellest, miks ma peaaegu kunagi ei vasta küsimusele “millistesse laenudesse sina investeerid?”, kuigi see on üks populaarsemaid ja tihedamini küsitavaid küsimusi.

Põgusalt räägin ka sellest, kuidas laenude valik ehk investeerimisstrateegia peaks väga suures osas sõltuma just sinu ja/või majanduse konkreetsest olukorrast.

Sellest lähtuvalt olen teinud ka inglisekeelse e-koolituse, kus olen erinevad viisid parema tootluse saamiseks lahti seletanud, nii et igaüks saab vastavalt oma olukorrale neid rakendada. Selles osalemiseks võta minuga meilitsi ühendust (taavi[ät]rahafoorum.ee) ja annan sulle teada, kui järgmine kord registreerumine taas avaneb.

Täpsemalt kuuled tänases osas, millised erinevused peaksid investeerimisstrateegias olema:

* Väikeste summadega investeerides

* Eraisikuna vs ettevõttena investeerides

* Järelturult laene ostes

* Suuremate summadega investeerides

* Erinevates makromajanduslikes tingimustes

Telli iTunesist.

Tule, arutame sel teemal edasi juba RahaFoorumi Facebooki grupis. Hashtag #RR007.

Muusika: Greg Kuehn

Käesolevas saates vaatame nelja erinevat liiki tehingut, mida rahaga teha saab ning arutleme ka selle üle, mille poolest rikaste ja vaeste käitumine selles osas erinevad.

Kuigi teema on ilmselt pajludele teoreetiliselt selge, siis väärib see aeg-ajalt meeldetuletamist ning kindlasti tekitab ka mitmeid küsimusi ja arutelukohti. Viimase tõttu olen ka osa lõpus esitanud Sulle väikese ülesande.

Täpsemalt kuuled tänases osas:

* Kuludest

* Kohustustest

* Varadest

* Investeeringutest

* Ja sellest, mida teevad rahaga vaesed ning mida rikkad.

Telli iTunesist.

Millisesse lahtrisse sina paigutaksid:

1) kodu;

2) klassikalise auto – uunikumi, üsna haruldase masina;

3) mõne sellise kuulsama kunstiteose;

4) teemantid;

5) börsil kaubeldava firma aktsiad;

6) tuttavale väljastatud laenulepingu, ehk siis andsid tuttavale laenu ja sul on nüüd leping, mis ütleb, et tuttav peab sulle tagasi maksma selle raha

Vaata järjest ja mõtle need läbi ja ole hea, pane samamoodi punktidega kirja, mis liiki tehinguga sinu arvates tegemist on ja väga hea oleks kui viitsid ka mingi põhjenduse juurde panna, miks sa nii arvad. Tule jaga oma arvamust RahaFoorumi Facebooki grupis. Hashtag #RR006.

Ressursid ja lingid:

* Alustava investori käsiraamat

Muusika: Greg Kuehn

Podcasti transkript:

Tere! Mina olen Taavi Pertman ja te kuulate RahaRaadiot.

Ja nüüd Teie saatejuht, kes elas kord pool aastat Tartus.

Hei!

Juhtus jah nii, et elasin umbes pool aastat Tartus. Põhjus oli lihtne, kuna naine õppis Tartus ülikoolis ja mind Tallinnas miski kinni ei hoidnud, siis oli ka tahtmine, et võiks nagu sinna kolida, et saaks rohkem koos olla. Ja mis siin Tallinnas ikka teha kui miski nagu otseselt kinni ei hoia.

Ja siis otsisin tööd ja leidsin huvitava pakkumise, mis küll hiljem selgus, et ei olnud nii põnev kui lubati. Sisuliselt lõppes kõik sellega, et elasin need pool aastat oma säästudest seal. Aga sellest võib juba mõni teinekord pikemalt rääkida.

Aga tänases osas siis ma tahaksin rääkida natukene erinevat liiki tehingutest, mida rahaga teha saab. Ehk siis see on küll selline natukene algajate teema, aga vahepeal tasub meelde ka tuletada. Ja ma isiklikult kasutan võibolla ka pisut teistsugust liigitust kui traditsiooniliselt seda kuskil õpikutes tehakse, et võibolla kuuled ka midagi uut.

Aga siis sisuliselt mina olen jaganud võimalikud tehingud neljaks erinevaks osaks. Kaks neist on siis sellised mitte just kõige paremad, aga siiski vajalikud. Ja kaks siis on need tehingud, mida me tahame järjest enam teha, et jõuda finantsilise vabaduseni, saavutada parem tulevik, näiteks et saaksid pensionil endale süüa lubada või midagi muud sellist põnevat unistust, misiganes kellelgi on.

Aga hakkame siis pihta. Esimese tehinguliigina, mida siis rahaga teha saab, on kõigile tuntud – kulud. Seda me teeme kõik igapäevaselt. Sisu on siis see, et sina maksad raha sisuliselt on see raha läinud.

Ehk siis kõik igapäevased ostud, nädalavahetusel peol käimine, toit, riided, mingid kino-, teatripiletid ja nii edasi. Et üldjuhul see raha läheb ära ja sealt nagu mingit raha tagasi ei tule. Ja üldjuhul see asi, mis sa ostad, ei ole ka suurt midagi väärt peale seda ostu ja tarbimist. Isegi kui sa tahaksid maha müüa, siis tegelikult seda väärtust seal enam ei ole. Kui sa juba sokid oled pakist lahti teinud, siis keegi neid sult enam ostma ei hakka.

Võiks öelda,