Seekordses osas vastame taaskord kuulaja küsimusele selle kohta, kas tasuks eriti heade investeerimisvõimaluste korral kasutada oma meelerahufondi, et neid võimalusi ära kasutada.

Olukordi on erinevaid ja võimalusi mitmeid, nii et seekord vastasin osaliselt sellest võtmest, kuidas mina sellele dilemmale olen lähenenud ja kuidas ilmselt kõige mõistlikum oleks erinevas situatsioonis seda teha.

Täpsemalt kuuled tänases osas:

* Millal oleks mõistilk olemasolevast investeeringust väljuda, et head võimalust ära kasutada?

* Kas ja mis olukorras võiks meelerahufondi raha investeerimiseks kasutada?

* Kui hea idee oleks omada veel lisafondi just selliste investeerimisvõimaluste tarbeks?

Kuna siin sellist ainuõiget või valet vastust ilmselt ei ole, siis ootan kindlasti ka sind arutelus osalema ja oma arvamust avaldama RahaFoorumi Facebooki grupis. Hashtag #RR005.

Telli iTunesist.

Muusika: Greg Kuehn

Podcasti transkript:

Tere! Mina olen Taavi Pertman ja see on RahaRaadio!

Ja nüüd Teie saatejuht, kes ostis RahaFoorumi 4350 krooni eest.

No hei! Juhtus tõesti, et RahaFoorumi ostsin täitsa mõttetult suure summa eest ära. Tol hetkel ausalt öeldes ma ei teadnud veebindusest ega sellisest kodulehe haldamisest ega mingist foorumitarkvarast ega mitte millestki mitte midagi. Ja mul polnud ausalt öeldes tegelikult ka aimugi, kas see on normaalne hind või mitte.

Ma lihtsalt olin kuulnud seda ilusat müügijuttu, kuidas selle saidi pealt sai teenida ülisuuri summasid – reklaamirahasid ja igasugu muid asju, mida muidugi pole kunagi

juhtunud.

Aga tehing iseenesest leidis aset Läänemaal, seal ilusa Tallinn-Haapsalu-Virtsu ristmiku juures kirjutasime paberile alla. Tol hetkel sellist asja nagu digiallkirjastamine ja muud asjad veel ei

eksisteerinud.

Ja mis kõige põnevam, siis selle ostuga kaasnes ka üks korralik hostinguvõlg ehk siis eelmine omanik oli ma ei kujutagi ettegi mitu aastat seda tolleaegset hostingutasu maksmata jätnud.

Praegu tundub see summa väike, aga arvestades, et see oli krooniaeg, siis hinnad oli tunduvalt madalamad. Kui ma õigesti mäletan, siis see võlg oli seal kuskil 1500 krooni kanti äkki. Õnneks olid tol ajal juba RahaFoorumis sellised toredad foorumiliikmed, kes aitasid rahad kokku klapitada ja kamba peale maksime ka selle võla ära ja sealt see asi edasi läks.

Tänases osas võtaks jälle ühe lugejaküsimuse ette ja sel korral on küsimuse küsinud Joonatan, kes küsib järgmist:

„Hei!

Ikka ja jälle märkan, et oled ka oma blogis lugejaküsimustele vastanud. Esitaks ka hea meelega ühe, äkki tekitab sinus mingeid huvitavaid mõtteid ja saad seda kõigile jagada. Nimelt seis selline, et

korralik suur rahapuhver on olemas ja investeeringud lähevad iga kuu/kvartal erinevatesse kohtadesse, peaasjalikult Balti börsile. Seega situatsioon on hea, töötasust väga suur osa õnnestub investeerida. Kõik on hästi.

Küsimus on aga selles, et kas peaks lisaks rahulolu fondile omama veel ühte ootamatult heade võimaluste fondi? Ehk et kui kuskilt tuleb mingi väga hea võimalus, siis kust leida soovi korral see

vaba raha? Eelkõige huvitab just see, kas tasuks:

a) väljuda investeeringutest ja kaotada võimaliku hetke madala hinna pärast (eelkõige siis börsil);

b) kasutada hetkeliselt rahulolu fondi ressursse ja riskida suurema haavatavusega lähitulevikus (lisaks käiks see selle fondi põhimõtetele juba vastu);

c) omada veel üht fondi, kus hoida raha ootamatute projektide jaoks ja kaotada sellega võimalikku tootlust, kuna raha seisab niisama?

Käesolevas saates vaatame nelja erinevat liiki tehingut, mida rahaga teha saab ning arutleme ka selle üle, mille poolest rikaste ja vaeste käitumine selles osas erinevad.

Täpsemalt kuuled tänases osas: - Kuludest - Kohustustest - Varadest - Investeeringutest - Ja sellest, mida teevad rahaga vaesed ning mida rikkad.

Tule räägi sellest RahaFoorumi Facebooki grupis. Hashtag #RR006.

Transkript ja lingid: http://rahafoorum.ee/rr006

Seekordses osas vastame taaskord kuulaja küsimusele selle kohta, kas tasuks eriti heade investeerimisvõimaluste korral kasutada oma meelerahufondi, et neid võimalusi ära kasutada.

Olukordi on erinevaid ja võimalusi mitmeid, nii et seekord vastasin osaliselt sellest võtmest, kuidas mina sellele dilemmale olen lähenenud ja kuidas ilmselt kõige mõistlikum oleks erinevas situatsioonis seda teha.

Täpsemalt kuuled tänases osas: - Millal oleks mõistilk olemasolevast investeeringust väljuda, et head võimalust ära kasutada? - Kas ja mis olukorras võiks meelerahufondi raha investeerimiseks kasutada? - Kui hea idee oleks omada veel lisafondi just selliste investeerimisvõimaluste tarbeks?

Kuna siin sellist ainuõiget või valet vastust ilmselt ei ole, siis ootan kindlasti ka sind arutelus osalema ja oma arvamust avaldama RahaFoorumi Facebooki grupis. Hashtag #RR005.

Transkript ja lingid: http://rahafoorum.ee/rr005

Ühisrahastus on selline üsna lai termin, mida kasutame kõikvõimalike erinevate platvormide ja ärimudelite kirjeldamiseks. Tihtipeale kasutame seda ka justkui varaklassi kirjeldamiseks. Sellest aga võib mõnikord jääda mulje, et erinevate ühisrahastusplatvormide puhul on tegemist samasuguse investeeringuga, kuigi mõnel juhul on riskid ja aluseks olevad varad hoopis erinevad.

Antud saates räägingi erinevatest ühisrahastuse vormidest ja ärimudelitest ning püüan sinuni tuua ideed, et ka ühisrahastusel ja ühisrahastusel on tihtipeale vahe sees ning enne investeerimist peaks ka erinevate mudelite ja vormidega kaasnevatele erinevatele riskidele mõtlema.

Täpsemalt kuuled tänases osas: - Erinevat liigi ühisrahastuse vormidest ja platvormidest, mis maailmas eksisteerivad.

Kas tead ka mõnda ühisrahastuse vormi, mis podcastis mainimata jäi? Tule räägi sellest RahaFoorumi Facebooki grupis. Hashtag #RR004.

Transkript ja lingid: http://rahafoorum.ee/rr004

Ühisrahastus on selline üsna lai termin, mida kasutame kõikvõimalike erinevate platvormide ja ärimudelite kirjeldamiseks. Tihtipeale kasutame seda ka justkui varaklassi kirjeldamiseks. Sellest aga võib mõnikord jääda mulje, et erinevate ühisrahastusplatvormide puhul on tegemist samasuguse investeeringuga, kuigi mõnel juhul on riskid ja aluseks olevad varad hoopis erinevad.

Näiteks on lätlaste platvormi Mintose ärimudel täiesti erinev enamusest teiste platvormide mudelitest.

Antud saates räägingi erinevatest ühisrahastuse vormidest ja ärimudelitest ning püüan sinuni tuua ideed, et ka ühisrahastusel ja ühisrahastusel on tihtipeale vahe sees ning enne investeerimist peaks ka erinevate mudelite ja vormidega kaasnevatele erinevatele riskidele mõtlema.

Täpsemalt kuuled tänases osas:

* Erinevat liigi ühisrahastuse vormidest ja platvormidest, mis maailmas eksisteerivad.

Telli iTunesist.

Kas tead ka mõnda ühisrahastuse vormi, mis podcastis mainimata jäi? Tule räägi sellest RahaFoorumi Facebooki grupis. Hashtag #RR004.

Ressursid ja lingid:

* Ühisrahastusplatvormi valimise checklist

* Millise mõtteviisiga peaks investeerimist õppima?

* Overview of the Invoice Finance Marketplace

Erinevad mainitud platvormid:

See nimekiri ei ole investeerimissoovitus, vaid lihtsalt näide, milliseid portaale olemas on. Enne investeerimist tee soovitud platvormile põhjalik taustakontroll ja veendu, et mõistad sealset ärimudelit ning sellega kaasnevaid riske.

* Bondora

* Omaraha

* Moneyzen

* Estateguru

* Crowdestate

* Investly

* Mintos

* Savingstream

* Fundwise

* Trustbuddy

* Vouch

* Market Invoice

* BTCJam

* BitBond

* Kiva

* Ablrate

* SoFi

Mõni aeg tagasi esinesin ühel väiksemal koolitusel, kus paluti rääkida tüüpilisematest vigadest ühisrahastuses investeerimisel ning minu õppetundidest. Seega, RahaRaadio kolmandas osas räägingi selle esitluse baasil enda tehtud vigadest ning sellest saadud õppetundidest.

Täpsemalt kuuled tänases osas: - Miks 20% intress €100 pealt ei ole €20. - Miks peaks korrektselt hajutama ja mida see tähendab. - Miks ei tasu alati teiste soovitusi kuulata. - Miks peaksid juba investeerimisega alustades ka exit plani peale mõtlema. - Miks erinevate portaalide statistikat ei tasu üks-ühele võrrelda. - ja 4 teist õppetundi.

Transkript ja lingid: http://rahafoorum.ee/rr003

Mõni aeg tagasi esinesin ühel väiksemal koolitusel, kus paluti rääkida tüüpilisematest vigadest ühisrahastuses investeerimisel ning minu õppetundidest. Seega, RahaRaadio kolmandas osas räägingi selle esitluse baasil enda tehtud vigadest ning sellest saadud õppetundidest.

Täpsemalt kuuled tänases osas:

* Miks 20% intress €100 pealt ei ole €20.

* Miks peaks korrektselt hajutama ja mida see tähendab.

* Miks ei tasu alati teiste soovitusi kuulata.

* Miks peaksid juba investeerimisega alustades ka exit plani peale mõtlema.

* Miks erinevate portaalide statistikat ei tasu üks-ühele võrrelda.

* ja 4 teist õppetundi.

Telli iTunesist.

Tule räägi oma vigadest ja õppetundidest RahaFoorumi Facebooki grupis hashtagiga #RR003.

Ressursid ja lingid:

* Minu esitluse slaidid

* Eesmärgipärase investeerimise e-raamat

Ühisrahastusplatvormi valimise checklist

Muusika: Greg Kuehn

Podcasti transkript:

Tere, mina olen Taavi Pertman ja te kuulate RahaRaadiot. Ja nüüd Teie saatejuht, kes on esinenud vähemalt kaheksal koolitusel.

Tere tulemast kuulama RahaRaadio kolmandat osa! Ja nagu sissejuhatuses mainiti, olen esinenud päris paljudel koolitustel. Ja seda peamiselt põhjusel, et tegelikult mulle meeldib seda teha. Sest seal on personaalsem side kuulajatega ja saab üsna palju huvitavaid mõtteid edasi anda ja ka koolitustel osalejatelt ja teistelt esinejatelt üsna palju huvitavaid mõtteid. Sisuliselt igakord kui ma kuskile esitlust tegema lähen, ma pean natukene teemasid pisut teise nurga alt läbi mõtlema kui ma seda tavaliselt teinud olen ja siis tuleb üsna palju huvitavaid uusi ideid või lähenemisi, millele enne ei ole mõelnud.

Ja sealt tegelikult tuli ka tänase osa sisu. Nimelt käisin mõni aeg tagasi ühel väiksemat sorti koolitusel, kus oli 20-30 ringis kuulajaid. Minult sooviti, et räägiksin natukene ühisrahastusse investeerimisest, et millist tootlust oodata, kuidas alustada ja mingid sellised suurimad vead ja õppetunnid selles varaklassis.

Ja siis otsustasin, et kui juba on vaja rääkida vigadest ja õppetundidest, siis paneks kokku minu vead ja head õppetunnid, millest õppida saab. Sest vigu olen teinud üsna palju. Sellest tulenevalt võiks ka tänase saate pealkirjaks panna: „Üheksa õppetundi minu vigadest ühisrahastuses”. Ehk siis püüan 9 erinevat õppetundi vigadest välja tuua.

Esimese asjana tookski välja selle, et kui ma alustasin, see oli üsna-üsna ammu ehk siis 2010 millalgi – üle viie aasta tagasi praeguse seisuga, siis tol hetkel ma eriti ei jaganud sellest asjast midagi.

Ühisrahastus kui selline kontseptsioon oli täiesti uus asi. Laene ma polnud ka kellelegi kunagi andnud. Ise olin õppelaenu võtnud, aga seal on natukene teistsugune kontseptsioon.

See oli minu jaoks väga uus ja siis ma ei saanud aru sellisest asjast, et kui ma annan 100 eurot välja 20% intressiga, siis miks ma ei saa intressi 20 eurot aasta peale? See mõnda aega nagu häiris mind, natuke nuputasin ja siis ühel hetkel sain aru.

Ma tean, et see probleem tegelikult on ka tänapäeval täitsa aktuaalne. Inimesed, kes ei ole varem sellise asjaga kokku puutunud, siis neile natukene tekitab segadust. Sest olen näinud korduvalt seda küsimust küsitavat j...

RahaRaadio teises osas vastame taas ühele üsnagi tihti esitatavale lugeja küsimusele selle kohta, kuhu investeerida väikeste summadega. Küsimus ise oli järgmine: "Kust alustada väiksemate summadega? Kas peale ühisrahastuse on veel võimalusi? Sest börsil kauplemisel söövad teenustasud ju väiksemad summad ära."

Täpsemalt kuuled tänases osas: - Vähemalt 5 viisi peale ühisrahastuse, kuidas väikeste summadega investeerida. - Millised on minu arvates parimad viisid väikeste summadega investeerimiseks.

Transkript ja lingid: http://rahafoorum.ee/rr002

RahaRaadio teises osas vastame taas ühele üsnagi tihti esitatavale lugeja küsimusele selle kohta, kuhu investeerida väikeste summadega. Küsimus ise oli järgmine:

Kust alustada väiksemate summadega? Kas peale ühisrahastuse on veel võimalusi? Sest börsil kauplemisel söövad teenustasud ju väiksemad summad ära.

Täpsemalt kuuled tänases osas:

* Vähemalt 5 viisi peale ühisrahastuse, kuidas väikeste summadega investeerida.

* Millised on minu arvates parimad viisid väikeste summadega investeerimiseks.

Telli iTunesist.

Jätkame arutelu RahaFoorumi Facebooki grupis hashtagiga #RR002.

Ressursid ja lingid:

* LHV kasvukonto

* Eesmärgipärase investeerimise e-raamat

* Hoiu-laenuühistud

* HYIP ja Ponzi skeem

Muusika: Greg Kuehn

Podcasti transkript:

Tere! Mina olen Taavi Pertman ja see on RahaRaadio.

Ja nüüd teie saatejuht, kes on raha paigutanud enam kui viite HYIPi.

Tere tulemast kuulama RahaRaadio teist osa!

Jaa, tõepoolest juhtus nii, et kunagi olin noor ja rumal ja paigutasin raha hyip’idesse ehk siis high yield investment product, mis põhimõtteliselt olid Ponzi-skeemid, aga sel teemal võib juba kunagi omaette saate teha. Lühidalt nii palju, et sellega üldiselt kaotasin lihtsalt raha. Niiet on kunagi ka üsna palju

rumalusi tehtud. Kui rumalustest rääkida, siis võiks lausa mitu saadet teha.

Aga lähme tänase saate teema juurde. Täna tahaksin jälle võtta ühe lugejaküsimuse. Seekord lugeja oma nime juurde ei pannud, aga küsimus on kindlasti selline, mis päris paljudel peas on mõlkunud. Ja kindlasti on paljudele ka abiks. Küsimus siis selline:

„Kust alustada väiksemate summadega? Kas peale ühisrahastuse on veel võimalusi? Sest börsil kauplemisel söövad teenustasud ju väiksemad summad ära.“

Jah, küsimus on päris hea ja tähelepanek on ka täiesti õige, et börsil väikeste summadega ei ole tõesti mitte midagi teha, sest teenustasud lihtsalt on liiga kõrged. Et kui ühe tehingu teenustasu läheb juba üle paari protsendi, siis ei ole nagu suurt midagi teha. Kui siin seda klassikalist näidet võtta, siis börsi aastane tootlus on väidetavalt 10-12% vahel enamus näidetes. Kui ostutehing võtab 3% ja müügitehing võtab 3%, siis põhimõtteliselt oled oma poole aasta tulu ära andnud, eeldusel, et see aasta üldse aktsia tõusis.

Isiklikult olen pigem ühisrahastuse pooldaja. Kui sul need summad on tõesti pisikesed, siis tegelikult minu meelest paremat kohta otseselt ei olegi. Kui sa võtad üsna konservatiivse ja tagasihoidliku riskitaseme ka seal ette, paned oma raha sisse viie või kümne euro kaupa ja juba raha hakkab kasvama. Ühel hetkel on see intressitulu juba piisavalt suur, et saaksid ka mujale hakata investeerima. Selles mõttes, minu meelest paremat lahendust üldiselt ei ole.

Aga kui nüüd tõesti ei taha sinna panna või tahad mingit muud varianti hoopis kasutada mingil muul põhjusel, siis tegelikult on ka muid võimalusi. Ja ma püüan nüüd natukene neid siin välja tuua. Esimene kõige tuntud lahendus on pangahoius. Tänapäeval on see muidugi täiesti mõttetu, vähemalt sel hetkel kui ma seda saadet lindistan.

Mul on hea meel tuua sinuni RahaRaadio esimene saade, milles ühtlasi vastame ka esimest korda audio kujul lugeja küsimusele Forexi kohta.

„Tere, Taavi!

Kas sa oskad midagi lähemalt rääkida Forex turust ja sealt raha teenimisest? Kas see koht on suurema riskiga kui börsil kauplemine või on tegu üldse petuskeemiga, et võetakse investoritelt raha ära? Kas oled ka ise seda turgu proovinud? Kui tead sellest midagi, siis palun kirjuta mulle ka.

Ette tänades, Heigo“

Täpsemalt kuuled tänases osas: - Mis asi on Forex? - Kas seal kauplemine on tulus? - Kui kasulikud on Forexi maaklerite koolitused? - Mida arvata Forexi robotitest? - Kas tasub lasta halduril enda eest valuutaga kaubelda? - Kellel mina soovitaks Forexil kauplemisega tegelema hakata? - Kust võiks huvi korral leida lisainfot Forexiga alustamiseks?

Transkript ja lingid: http://rahafoorum.ee/rr001