Kirjanik Maimu Berg hakkas ilukirjandust kirjutama alles 1980. aastate lõpus, kuid kohe väga võimsalt, kirjutades Kristjan Jaak Petersonist. Ta on käes hoidnud Petersoni päevikut ning rääkisisme, milline tunne see on. Veel kõnelesime mitmetest muudest kuulsustest, nagu Stalin ja Hitler, kes on käinud väidetavalt Eestis.

Orientalist Peeter Espak tunneb hästi Sumeri ja Mesopotaamia ajalugu. Sealse tsivilisatsiooni ootamatust tõusust ja sama ootamatust langusest on mõndagi õppida meil, eestlastel.

Kas sumerid olid lödipüksid ja surid seetõttu välja? Peeter Espakil on selle kohta oma teooria. Paralleelid, mida on võimalik tõmmata, võivad olla isegi ootamatult mõjusad.

Veel räägime saates nutikast spetsialiseerumisest, nagu see oli sumeritel ja nagu see on eurooplastel ning millist ohtu see meile võib kujutada. Ja muidugi sellest, miks pole mingil juhul vaja vabandada asjade eest, mida te ei ole teinud.

Saade Peeter Espakiga jõuab Postimees TV eetrisse laupäeval, 25. oktoobril kell 12.00. Küsitleb Postimehe arvamustoimetuse juht Mart Raudsaar. Varasemaid saateid «Raudsaare dialoogid» on võimalik järele vaadata Postimees TVs.

Urmas Nemvaltsi loomingut tunnevad kõik Postimehe lugejad, sest on ta ju Postimehe karikaturist juba üle kolmekümne aasta. Räägime saates, kuidas sünnivad Urmase karikatuurid ning kas ta peab sealjuures vaevlema suurtes loomevaevades, nagu humorist Herluf Bidstrupi koomiksis?

Mika Keränen on tuntud peamiselt kui lastekirjanik, kuid nüüd on tema sulest valminud raamat "Saunarahu". See räägib soomlastest ja saunadest, kuid jutustab ühtlasi 1970. aastatel sündinute lugu.

Räägime saates, kas saunad Eestis ja Soomes erinevad millegi poolest? Mis on saunarahu? Ja miks on saun nõnda demokraatlik ja hea koht, kuid võiks olla ikkagi voolava vee ääres?

Mika Keränen on elanud Eestis juba üle kolmekümne aasta. Kirjanikuks kujunes ta järk-järgult ning algul õppis ta siin hoopis teisi asju. Ometigi on temast kujunenud tuntud lastekirjanik, kelle keel on parem kui paljudel eestlastel.

Ivan Makarovil on palju tiitleid: muusik, publitsist, ajakirjanik ning ta on ka Postimehe 2019. aasta arvamusliider. Kuid eeskätt võib Ivan Makarovit nimetada heaks venelaseks: ta räägib suurepäraselt eesti keelt ning on igas mõttes Eesti patrioot.

Ivan Makarov meenutab oma lapsepõlve. Räägime tema õpinguaastatest Moskvas, kui temast oleks peaaegu saanud rahvavaenlane ja kõik oleks võinud lõppeda üsna haprasti, kuid teda päästis halvimast teksti semantiline analüüs.

Räägime Makaroviga veel sellest, kuidas ta teaduslikult kalu uuris ning kuidas tal õnnestus veel Nõukogude Liidus välja anda kaks heliplaati oma muusikaga.

Kõneleme inimestest ja erinevatest aegadest; sellest, et igal ajal on olnud ikkagi ka häid inimesi. Neid on praegu ka Venemaal, aga enamik neist vaikivad. Miks on see nii?

Kirjanik ja sõjaajaloolane Jüri Kotšinev on Postimehe lugejale hästi tuntud mees, kuna juba neljandat aastat ilmub Postimehe veergudel iga nädal tema kommentaar, kus ta enamasti vaatleb Ukraina sõda läbi sõjaajaloo prisma. Saates lahkab Kotšinev ajaloolase pilguga Venemaa ja Ukraina komplitseeritud suhteid. Ühtlasi ennustame, kuna sõda võiks lõppeda ning mis saab edasi.

Peeter Laurits on eesti kunstnik, kelle looming seob fotograafia, loodusfilosoofia ja süvahoovustega kultuuris. 1990ndatel veetis ta mitmeid aastaid New Yorgis, kus tutvus kaasaegse kunsti uute suundade ja rahvusvahelise kunstimaailma dünaamikaga. Kuid ometigi elab Laurits tänapäeval Võrumaa looduse sügavikes ja tunneb hästi ürgeestluse allikaid.

Mille poolest erineb trinokkel monoklist või binoklist? Mihkel Kunnuse sõnul on Trinokkel midagi, mille abil vaadata tulevikku. Trinokkel hakkab lugejale pakkuma arutlusi, analüüse ja kogemuslugusid kasvu piirideni jõudnud maailmast. Postimehe tellijatele on Trinokkel täies mahus näha ka veebist: http://trinokkel.postimees.ee. Eestil on mõndagi õppida maailma kogemustest, kuid on maailmale ka üht-teist pakkuda. Räägime Mihkel Kunnusega, kuidas Trinokkel seda teeb; aga räägime ka peatoimetaja isikust, semiootikast ja Supilinnast Tartus.

Küsitleb Postimehe arvamustoimetuse juht Mart Raudsaar.

Väikesest maakohast pärit Pille Lille tee suurtele ooperilavadele on väärt kunstilist filmi. Alguses õppis Lill muusikapedagoogiks, kuid saatuse pöörded tõid tema ellu ooperi ja viisid ta õppima Soome ning seejärel Londonisse, kus ta nägi maailmanimesid ja kuulis nende hääli. Pille Lille repertuaarist leiab maailmaklassika kullafondi kuuluvaid rolle. Paraku tabas Lille karjääri Eestis ootamatu tagasilöök, kuid tal õnnestus hakkama saada taas suure asjaga, luues omanimelise muusikute fondi, mis on andnud tuule tiibadesse paljudele noortele talentidele. Räägime sellest ning muidugi ooperist, mis pakub meie igapäevaellu suuri ja ülevaid tundeid.

Paljud tunnevad Roy Striderit kui endist Vennaskonna kitarristi, kuid lisaks muusikale ja hobustele on ta tegelenud pikalt Tiibeti teemadega ning on kohtunud palju kordi Dalai-laama ja teiste oluliste Tiibeti eksiilvalitsuste tegelastega. 1951. aastal Tiibeti okupeerinud Hiina RV on loonud seal moodsa tehnoloogia abil ulmelise jälgimisühiskonna. Räägime, kuidas see toimib ning kuidas Hiina üritab tiibetlasi assimileerida ning rahvusena kaotada. Kas tiibetlastel on veel lootust? Ühtlasi kõneleme Dalai-laama erakordsest isikust ning Roy Strider jutustab oma kohtumistest Tema Pühadusega.