Raudsaare dialoogid

Eesti "hästi minemise" võime on paraku aeglaselt, kuid kindlalt ajas vähenenud, ütleb majandusteadlane Heido Vitsur. Meie potentsiaalse SKT kasvu määr on olnud langustrendis juba alates ülemaailmsest finantskriisist. Arutleme saates, mida annaks aga ette võtta ning jõuame järeldusele, et üht-teist annaks küll.

Majandusraskustega tegelemine pole üksnes Vitsuri teoreetiline tugevus. 1992. aasta algusest kuni sama aasta juunini oli Vitsur Tiit Vähi valitsuses majandusminister, kui noor riik pidi võitlema majandusliku ellujäämisega, poes polnud leiba ja Tallinna magalarajoone ähvardas evakueerimine, kui oleksid tekkinud probleemid keskküttega.

Lisaks majandusele räägime saates ettepanekust, mille Heido Vitsur tegi Postimehe veergudel koos Indrek Neiveltiga selle aasta 21. jaanuaril ning mis võiks päästa meie katastroofilises seisus demograafilise olukorra. Tegemist ei ole utoopiaga, vaid põhimõtteliselt tehtava asjaga.

Kes on lugenud Põhjamaade krimikirjandust (Nordic noir), see teab, et kõigil neis raamatutes tegutsevatel detektiividel - näiteks Wallander või Jensen - on mingisugune probleem. Kes neist on joodik, kes võitleb eksistentsiaalsete probleemidega. Apteeker Melchior Wakenstede on nendega võrreldes aga ootamatult helge kuju. Kuidas siis nii? Räägime sellest kirjanik Indrek Harglaga, apteeker Melchiori sarja autoriga.

Indrek Hargla (kodanikunimega Indrek Sootak) on meie kaasaja üks edukamaid kirjanikke, kes on juba üle kümne aasta olnud kutseline kirjanik. Tema keskaegsete krimiromaanide põhjal on tehtud filme ja teatrilavastusi. Mida ta nendest arvab? Mis oli talle krimiromaani žanri keskaega viimisel kõige keerulisem?

Muidugi räägime ka sellest, kuidas Melchiori kuju üldse tekkis ja mis temast võib saada edasi. Juttu tuleb ka temaga seotud süngest saladusest, mis võib-olla on leidnud oma loomuliku lahenduse, aga võib-olla ka mitte.

Soome elama läinud eestlaste järeltulijatest saavad suure tõenäosusega soomlased. Rootsi elama läinud soomlased on rootsistunud. Kuid Saksamaale elama läinud türklastest ja süürlastest pole kõigist sugugi saanud sakslasi. Miks on see nii ning mida on meil sellest õppida, räägime psühholoogi ja emeriitprofessori Mati Heidmetsaga.

Mati Heidmets on paljureisinud inimesena teinud tähelepanekuid, kes võiks meie juures koduneda ja kes mitte. Kuna oleme juba demograafilises kriisis, siis ei ole ilmselt küsimus selles, kas meie rahvaarv väheneb, vaid kui palju see väheneb - ja kes tulevad siia asemele.

Ilmselt ei peaks me rahulduma seisukohaga, et kui eestlaste hulk kahaneb, siis las ta kahaneb ja sellest pole midagi hullu. Meie rahvuskehandil on vaja kriitilist massi, et koos püsida. Kes on aga eestlased? Mis moodustab eesti identiteedi või lausa eesti tsivilisatsiooni?

Kirjanik Maimu Berg hakkas ilukirjandust kirjutama alles 1980. aastate lõpus, kuid kohe väga võimsalt, kirjutades Kristjan Jaak Petersonist. Ta on käes hoidnud Petersoni päevikut ning rääkisisme, milline tunne see on. Veel kõnelesime mitmetest muudest kuulsustest, nagu Stalin ja Hitler, kes on käinud väidetavalt Eestis.

Orientalist Peeter Espak tunneb hästi Sumeri ja Mesopotaamia ajalugu. Sealse tsivilisatsiooni ootamatust tõusust ja sama ootamatust langusest on mõndagi õppida meil, eestlastel.

Kas sumerid olid lödipüksid ja surid seetõttu välja? Peeter Espakil on selle kohta oma teooria. Paralleelid, mida on võimalik tõmmata, võivad olla isegi ootamatult mõjusad.

Veel räägime saates nutikast spetsialiseerumisest, nagu see oli sumeritel ja nagu see on eurooplastel ning millist ohtu see meile võib kujutada. Ja muidugi sellest, miks pole mingil juhul vaja vabandada asjade eest, mida te ei ole teinud.

Saade Peeter Espakiga jõuab Postimees TV eetrisse laupäeval, 25. oktoobril kell 12.00. Küsitleb Postimehe arvamustoimetuse juht Mart Raudsaar. Varasemaid saateid «Raudsaare dialoogid» on võimalik järele vaadata Postimees TVs.

Urmas Nemvaltsi loomingut tunnevad kõik Postimehe lugejad, sest on ta ju Postimehe karikaturist juba üle kolmekümne aasta. Räägime saates, kuidas sünnivad Urmase karikatuurid ning kas ta peab sealjuures vaevlema suurtes loomevaevades, nagu humorist Herluf Bidstrupi koomiksis?

Mika Keränen on tuntud peamiselt kui lastekirjanik, kuid nüüd on tema sulest valminud raamat "Saunarahu". See räägib soomlastest ja saunadest, kuid jutustab ühtlasi 1970. aastatel sündinute lugu.

Räägime saates, kas saunad Eestis ja Soomes erinevad millegi poolest? Mis on saunarahu? Ja miks on saun nõnda demokraatlik ja hea koht, kuid võiks olla ikkagi voolava vee ääres?

Mika Keränen on elanud Eestis juba üle kolmekümne aasta. Kirjanikuks kujunes ta järk-järgult ning algul õppis ta siin hoopis teisi asju. Ometigi on temast kujunenud tuntud lastekirjanik, kelle keel on parem kui paljudel eestlastel.

Ivan Makarovil on palju tiitleid: muusik, publitsist, ajakirjanik ning ta on ka Postimehe 2019. aasta arvamusliider. Kuid eeskätt võib Ivan Makarovit nimetada heaks venelaseks: ta räägib suurepäraselt eesti keelt ning on igas mõttes Eesti patrioot.

Ivan Makarov meenutab oma lapsepõlve. Räägime tema õpinguaastatest Moskvas, kui temast oleks peaaegu saanud rahvavaenlane ja kõik oleks võinud lõppeda üsna haprasti, kuid teda päästis halvimast teksti semantiline analüüs.

Räägime Makaroviga veel sellest, kuidas ta teaduslikult kalu uuris ning kuidas tal õnnestus veel Nõukogude Liidus välja anda kaks heliplaati oma muusikaga.

Kõneleme inimestest ja erinevatest aegadest; sellest, et igal ajal on olnud ikkagi ka häid inimesi. Neid on praegu ka Venemaal, aga enamik neist vaikivad. Miks on see nii?

Kirjanik ja sõjaajaloolane Jüri Kotšinev on Postimehe lugejale hästi tuntud mees, kuna juba neljandat aastat ilmub Postimehe veergudel iga nädal tema kommentaar, kus ta enamasti vaatleb Ukraina sõda läbi sõjaajaloo prisma. Saates lahkab Kotšinev ajaloolase pilguga Venemaa ja Ukraina komplitseeritud suhteid. Ühtlasi ennustame, kuna sõda võiks lõppeda ning mis saab edasi.

Peeter Laurits on eesti kunstnik, kelle looming seob fotograafia, loodusfilosoofia ja süvahoovustega kultuuris. 1990ndatel veetis ta mitmeid aastaid New Yorgis, kus tutvus kaasaegse kunsti uute suundade ja rahvusvahelise kunstimaailma dünaamikaga. Kuid ometigi elab Laurits tänapäeval Võrumaa looduse sügavikes ja tunneb hästi ürgeestluse allikaid.