Ringjoon

Sellel nädalal võtame luubi alla Ühendkuningriigi!

Möödunud suvel toimus riigis võimuvahetus: 14 aastat konservatiivide valitsemisaega on lõppenud, sest valimised võitsid ülekaalukalt Keir Starmeri juhitud leiboristid. Tööpartei esimesed 150 päeva valitsuses ei ole olnud aga lihtsad: põllumehed korraldavad proteste, poleemikat tekitavad rändeküsimused, Reformipartei, mida juhib Nigel Farage, on tõusuteel, järgmise aasta USA presidendivahetuse teadmatus ja jätkuv Venemaa täiemahuline agressioonisõda Ukrainas.

Mis olid põhjused Ühendkuningriigi võimuvahetuse taga? Kui hästi on uus peaminister Starmer ametis hakkama saanud? Milline saab olema konservatiivide uus strateegia ja kes on nende uus esimees Kemi Badenoch? Supine invertebrate protoplasmic jellies? Millised on Ühendkuningriigi ja Euroopa Liidu suhted pärast Brexitit? Mis on peavoolu parteidega konkureeriva Reformipartei edu taga? Milliseks kujuneb Trumpi ametisse astumise järel Ühendkuningriigi poliitiline agenda suhetes USA-ga?

Ühendkuningriigist on arutamas asjatundjad Anastasia ja Patricia, saadet juhib Liisbet ning puldis on Annabel.

Aina rohkem korporatsioone kasutab enese promomiseks deviise nagu "roheline", "ökoloogiline" või "loodussõbralik". Tegu on reklaamitrikiga, et aina rohkem kliimakriisiga kursis olevat tarbijat mõjutada enda tooteid ostma. Tegelikkuses on taolised hüüdlaused tühjad ja varjavad mastaapset looduse ja inimeste ekspluateerimist.

Miks on korporatsioonid võtnud rohelise kuvandi enda kinnisideeks? Kuidas näha läbi rohepesu ja leida tõeliselt jätkusuutlikud lahendused? Kuidas saab üksikisik vähendada oma tarbimist ja kuidas võtta suurkorporatsioone vastutusele? Kas praeguses süsteemis on keskkonna säästmine võimalik?

Saates parandavad maailma Annmari ja Talis. Vestlust juhib Tõnn ning saate monteeris Jaana.

Lõuna-Koreas on viimastel aastakümnetel toimunud plahvatuslik majanduse areng. Piisab vaid Korea poolsaare öistest satelliidipiltidest, et saada aru, kummas on parem elujärg. Peale hüppelise majandusarengu tänu kõrgtehnoloogiliste toodete ekspordile on Lõuna-Korea võtnud suuna pehme jõu arendamisele popkultuuri kaudu: kõik meist on kuulnud K-popist ning Korea telesarjadest. Küll aga pole see edulugu tulnud sugugi probleemideta. Fassaadi taha vaadates ilmnevad tõsised sotsiaalmajanduslikud probleemkohad, millest aru saamiseks tuleb mõista ka riigi kultuurilist tausta ja olude järsu muutumise tagajärgi.

Milline on K-popi staaride elu kulisside taga ja kuidas on see seotud Lõuna-Korea kultuurilise ja majandusliku taustaga? Miks keelduvad paljud Lõuna-Korea naised meestega suhetes olemisest ja laste saamisest? Miks moodustab Samsung Group rohkem kui viiendiku riigi SKTst? Eelmise aasta Democracy Indexi kohaselt on Lõuna-Korea täielik demokraatia, kuid millised probleemid riigis siiski võimude lahususe ja õigusriigi aspektist esinevad?

Saates võtavad sõna Korea-temaatika eksperdid Jaana ja Aleksander. Vestlust juhib Harald ning saate lõikas kokku Tõnn.

Venemaa täiemahuline sõda Ukrainas on kestnud pea kolm aastat ning ei näi niipea lõppevat. Venelased on taktikalisel tasandil teatud edu saavutanud, strateegiline eelis on õnneks endiselt ukrainlaste käes. Kuid sõja lõppu ei otsusta ainult see, mis toimub rindejoonel, vaid ka see, mis toimub tagalas ning Ukrainast väljaspool. Sedakorda võtame saates käsile Venemaa-Ukraina sõja rahvusvahelise mõõtme.

Oktoobri keskpaigas käis Zelenskõi Euroopa Liidu ning NATO juhtidele oma vastvalminud rahuplaani tutvustamas. Analüüsime, mida see plaan endast kujutab, milline on olnud rahvusvaheline vastukaja ning kas me suudame seda ellu viia.

Lääne-Euroopa meedia kirjutab sagenevatest Vene sabotaažiaktidest ning isegi atendaadikatsetest. Mida üritavad venelased saavutada ning kas neid saadab edu?

Võtame luubi alla ka ühe kõige intrigeerivama muutuse selles sõjas – Põhja-Korea sõdurid on valmis Ukraina vastu lahingusse astuma. Miks otsustas Põhja-Korea just nüüd sõjaga liituda? Kas nende avantüür kujuneb edukaks või mitte? Milline saab olema Lõuna-Korea reageering?

Vastused neile ning ka teistele küsimustele leiate käesolevast saatest.

Küsimustele vastasid Talis, Kert, modereeris Siim ning saadet juhtis Kjete.

Peatselt on käes aeg, kus USA valib endale järgmiseks neljaks aastaks presidendi. Kuigi valimised toimuvad alles 5. novembril, on praegusel momendil hea heita kaemus sündmustikule, mis meid praegusesse olukorda on toonud.

Kuidas mõjutab valimisi USA poliitilise süsteemi ülesehitus? Millised takistused ja positiivsed kokkulangevused on kõige kaalukamad? Kes võiks olla järgmine president? Need küsimused ja palju enamat on jututeemaks selle nädalases saates.

Saates lahkavad olukorda Helari ja Karl, saate lõikas kokku Thomas ning seda juhtis Aleksander.

Filmimeedium on kahtlemata üks populaarsemaid kunstivorme. Eriti seda aga tänapäeval, kus tuhanded filmid on läbi voogedastusplatvormide vaid paari nupuvajutuse kaugusel. Eriti tihti aga me ei mõtle selle üle, kui palju saab filme kasutada poliitiliste vaadete levitamiseks või ühiskonna meelsuse muutmiseks. 

Saates arutame millistel erinevatel viisidel on omavahel seotud poliitika ja filmid, millist sisu peaksid filmiedastusplatvormid näitama ning miks on Tulnukas ehk Valdise pääsemine on parem kui selle järg.

Filmimaailmasse sukelduvad Annabel ja Annmari, saadet juhib Eke ning puldis on Kert

Viimaste kuude ja aastate valguses on tõusnud tungiv vajadus arutada Sahelit. Senegali uuest presidendist ja tema ambitsioonikast reformikavast ja uuest välispoliitilistest suunast Sudaani uusima kolmanda kodusõjani on selles maailma nurgas tohutult palju, mida arutada. Kahe eelmainitud maa vahel laiub ka pikk ja lai "riigipöörete vöö", kus esile on tõusnud kolme sõjaväelise diktatuuri all oleva riigi liit - Saheli Riikide Konföderatsioon (CES), mis koosneb Malist, Nigerist ja Burkina Fasost.

Aga kuidas siis areneb ja leegitseb see Sudaani kodusõda? Kui tõsine on CES ja kuidas saavad nad enda terroristidega hakkama? Milline on Senegali poliitika tulevik ja võimalused? Kuidas mahub siia pilti Venemaa?

Vastuseid nendele küsimustele saab Siimult ja Ekelt Eriku poolt juhitud ja Heili-Mae poolt monteeritud värskes Ringjoone saates.

“It is forbidden to kill; therefore all murderers are punished unless they kill in large numbers and to the sound of trumpets.”

Nõnda kirjutas kord prantsuse filosoof Voltaire. Iisraeli peetav sõda ei näita vaibumise märke, see on valgunud välja ajaloolise Palestiina piiridest. Gaza sektoris ja Liibanoni lõunaosas käivad ägedad lahingud, Iisraeli õhuvägi jätkab õhulöökidega, nüüd juba pea terve Lähis-Ida ulatuses. Iraan saatis Iisraeli militaarsihtmärkide suunas rakette, mis Iisraeli kaitsekuplist ka läbi tungisid, demonstreerides oma tehnoloogilisi edusamme relvastuse osas. Kõik elavad pinevas ootuses Iisraeli kättemaksu ees või tema sõja- ja õhuväe rünnakute hirmus.

Kas Lähis-Ida ootab ees täiemahuline sõda? Kuidas hinnata Iisraeli senist tegevust Liibanonis ning Gazas? Kellel on õigus end kaitsta ja kellel mitte? Terrorism või vastupanu? Miks on Lähis-Idas toimuv meile oluline ning kuidas peaks Eesti ÜRO-s hääletama? Kus peituvad selle sõja juured?

Vastused kõikidele nendele küsimustele leiate käesolevast Ringjoone saatest.

Stuudios on Erik, Aleksander, Kjete (saatejuht) ja Anna Gerda (moderaator).

Sisepoliitiliste kisklemiste taustal on Prantsusmaa jõudsalt sõna võtmas globaalsete konfliktide võimalike lahenduste välja pakkumisel. Üllas tegutsemine kulgeb samas murekohaga riigi siseasjade pärast, kus üha äärmuslikumad vaated tuure koguvad, muuhulgas vastandudes senisele Prantsusmaa välispoliitilisele kulule. Aga milline on üldse Prantsusmaa välispoliitika? Saame me enam rääkida kunagisest Galliast kui globaalsest superjõust, mida Napoleon omal ajal ette kujutas?

Kes on üldse tänases multipolaarses maailmas superjõud? Miks rahvusvahelisele üldsusele Prantsusmaa enam korda läheb? Missuguste mängureeglitega toimetab kunagine emamaa uues rahvusvahelises korras? Miks on Julgeolekunõukogule Prantsusmaad veel vaja?

Vastuseid annavad Hilda Laidmets ja Siim Vaher, saatejuhi rolli täidab Annabel Lindmets ning saate lõikas kokku Kaspar Padar.

Kesk-Aasia piirkonnas on autoritaarsed riigikorrad ja mitmed probleemid, millele lahendust hetkel veel ei paista. Lisaks sellele on piirkonnas pead tõstmas kliimamuutused, mis on probleemiks kohaliku rahva vee- ja julgeolekule.

Teemade üle arutlevad RSRi ringjoone liikmed.