Rohetund | Geenius.ee

Oktoobrikuu episoodis oli meil külas Tallinna Vee keskkonnateenuste juht Priit Kappak, kes andis ülevaate sellest, mis seisus on Eesti joogivee varud ning kuidas veega võimalikult säästlikult ümber käia. Samuti saime vastuse küsimusele, kas pudelivesi on millegi poolest parem või mitte.

Septembris käis meil külas Teeme Ära juhatuse liige ja koolitaja Kadi Kenk, kes rääkis ringmajandusest ja sellest, mis saab tulevikus neist ettevõtetest, kes ei taha kuidagi ringmajandusele üle minna. Samuti sai selgeks, mida on vaja teha, et ühiskond tuleks kaasa nii rohepöörde kui ka sotsiaalse pöördega.

Augustikuises ärarääma episoodis rääkisime juttu Ragn-Sellsi äriarendusjuht Rainer Pestiga, kes aitas kummutada kõige populaarsemaid jäätmete käitlemisega seotud müüte. Saates selgub muuhulgas, mitu eluringi on paberil, plastil ja patareidel, kuidas leida üles poest kõige lihtsamini taaskasutatav pakend ja kuidas muuta oma kodune mini-sorteerimisjaam võimalikult mugavaks.

Juulikuises #ärarääma episoodis vestlesime Tõnu Grünbergiga, kes juhib Baltikumi suurimat andmekeskust. Oleme kõik harjunud kasutama e-teenuseid, kuid harvem jõuame mõelda selle peale, et kuskil peavad need masinad ka paiknema, mis meile kogu digimaailma kätte toovad. Andmekeskus ongi koht, kus kõiki neid servereid hoolega hoitakse - vastavas keskkonnas ja kõige optimaalsema jalajäljega. Kus on tark andmeid hoida, et keskkonnajalajälg oleks väiksem, ning mida saab igaüks selle nimel ära teha, sellest Tõnuga rääkisimegi.

Järjekordses #ärarääma episoodis tegime juttu kestlikest sündmustest. Külas käis keskonnapolitseinikust kommunikatsioonispetsialist Raimo Matvere, kes oli 2018. Aasta Maailmakoristuspäeva Eesti koristuse juht ning aasta hiljem Laulu- ja Tantsupeo jäätmevaldkonna koordinaator. Lisaks on ta osalenud tuumikmeeskonna liikmena kümnete festivalide ja suurürituste rohelisena korraldamisel.

Raimo loodud ettevõte Acento eesmärgiks on aidata korraldajaid nõu ja jõuga sündmuste jätkusuutlikul korraldamisel. Ise sündmustel kohapeal käed külge löönuna on ta kohanud nii selget teadmatust kui üritustel osalejate pahameelt, kui neil keskkonda säästvalt toimetada palutakse.

Raimol on hulgaliselt häid kogemusi ja nõuandeid, mismoodi sündmusi rohelisemalt korraldada ja neid ta kuulajatega lahkelt ka jagab.

Vestlust vedasid Eesti Pandipakendi kommunikatsioonijuht Kerttu-Liina Urke ning Rohegeeniuse toimetaja Silvia Sool.

Maikuisess #ärarääma episoodis vestlesime Evelin Piirsaluga Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioonist. Organisatsioon veab rohelise kontori projekti ning Evelin tegigi selgeks, mida üks roheline kontor endast kujutab ja miks seda üldse vaja on. Tuleb välja, et roheline kontor on ühelt poolt keskkonnahoidlik ja teisalt inimsõbralik töökeskkond ning kõiki kontoris rakendatavaid põhimõtteid saab edukalt ka oma kodus rakendada. Muuhulgas jagas Evelin väga praktilisi nõuandeid, kuidas paberi kasutamist kahandada, vee tarbimist vähendada ning kolleege oma roheideedega nakatada.

Küsimusi esitasid Eesti Pandipakendi kommunikatsioonijuht Kerttu-Liina Urke ning Rohegeeniuse toimetaja Silvia Sool.

Seekordses #ärarääma episoodis käis külas kodumaise jalatsibrändi Kira looja ja hing Sirli Ratasepp. Londonis jalatsi disaini õppinud naine usub, et üks õige jalats peab kaua kestma, olema jalas mugav esimesest hetkest peale ning võiks sobida kandmiseks nii metsas kui tantsupeol. Kira saapad on ninast kuni kannani valmistatud taaskasutatavatest materjalidest - välistald on vanadest autorehvidest, sisetald plastpudelitest ümbertöödeldud pehmest vildist, saapa pealisosa on jalatsitööstuse jääkidest märgumatust tekstiilist, vooder coolmax-materjalist, samuti jalatsitööstuse jääkidest.

Jutu käigus süvenesime saapa valmistamise tehnoloogiasse ning rääkisime keskkonda ja jätkusuutlikku toimetamist puudutavatel teemadel üldisemalt.

Vestlust vedasid Eesti Pandipakendi kommunikatsioonijuht Kertu-Liina Urke ning Rohegeeniuse toimetaja Silvia Sool.

Järjekorranumbrit 13 kandvas #ärarääma saates oli külas toiduteavituskanali Fuudish ekspert Liis Tuur, kes on oma südameasjaks võtnud nn toidupolitsei ülesannete täitmise ja uurib meie kõigi jaoks välja, mida poodides pakutav toidukraam päriselt sisaldab.

Muuhulgas tuli juttu sellest, kas toidule lisatavad E-ained on kahjulikud ja kuidas üldse nende E-de lugemise rägastikus selge pea säilitada.

Toiduekspert andis vihjeid sellegi kohta, kuhu toidutööstus liikumas on - katseklaasis kasvatatud toit, keemiliselt toodetud toit, putukate kasvandused jne.

Vestlust vedasid Eesti Pandipakendi kommunikatsioonijuht Kerttu-Liina Urke ning Rohegeeniuse toimetaja Silvia Sool.

Järjekordses #ärarääma taskuhäälingu saates vestlesime igal aastal veebruaris hoo sisse saavast roheideede konkursist Negavatt. Külas käis RingKarbi kaasasutaja Katarina Papp, kes saavutas oma naiskonnaga möödunud aasta konkursil teise koha.

Ühtlasi tuleb juttu sellest, mis on RingKarp ja kuidas see idee üldse sündis.

Kuna keskonna suhtes jätkusuutlik eluviis on Katarinale väga südamelähedane, jagab Ökopere blogi pidav naine oma kogemusi ja mõtteid, kuidas teha igapäevatoimetusi nii, et ökoloogiline jalajälg väiksem oleks.

Vestlust vedasid Eesti Pandipakendi kommunikatsioonijuht Kerttu-Liina Urke ning Rohegeeniuse toimetaja Silvia Sool.

Aasta esimeses #ärarääma taskuhäälingu saates võtsime ette rõivaste ja tekstiilide ringmajandamise teema.

Stuudiokülaliseks oli seekord enam kui viisteist aastat selle valdkonnaga tegelenud rõivaste ja tekstiilide ringmajandamise ekspert Kerli Kant Hvass.

Arutasime, et kuidas oleks üldse võimalik meeletu tarbimise tagajärjel kasvavate rõivahunnikute probleem ära lahendada.

On lahenduseks nn nõukaaegne mall rõivastesse suhtumisel? Toona väärtustati riideid hoopis enam, palju tehti ise ja ümber ning neid kanti ja hooldati aastaid.

Mida ostlemisel silmas pidada ja kuhu võiks oma ebavajalikud riided ja tekstiilid viia, et keskkonda võimalikult minimaalselt mõjutada.

Selgemaks sai seegi, kuis on täna lood tootjavastutusega, kas ja kuidas see rõivatööstuses toimib või kes Eestis selle eest hoolt kannab.

Nagu ikka, olid saatejuhtideks Eesti Pandipakendi kommunikatsioonijuht Kerttu-Liina Urke ning Rohegeeniuse toimetaja Silvia Sool.