Sõnasäuts

Janar, mis on Eestis tuntud poisslapse nimi, tähendab albaania keeles jaanuari. Albaania keelest aga jaanuar oma nime saanud ei ole.

Ladinakeelne nimetus januarius on jaanuarile antud kahenäolise jumala Januse järgi, kes oli vanarooma mütoloogias väravate, uste, alguste, lõppude ja ukseavade jumal.

“uusad” - nii öeldakse kihnu murdes meeste pükste kohta.

Mehed kandsid Kihnus kuni 1880-ndateni valgest linasest või takusest riidest särki ja poolpikki valgeid värvli külge kroogitud või pikki halle pükse ehk uusasid.

Miks mitte ka suusapükste kohta kasutada sõna suusauusad.Keiti Vilmsi sõnasäutsud on eetris T-N kell 7.25.

Kaasaskantav tualetitarvete, näputöö või pisiesemete kotike või kohvrike.Inglise keeles tuntud ka kui “vanity case” ehk edevuspaunake. Mõne keigari kapist võib meile ehk ka nessessäär vastu vaadata.

Eestis tähistatakse nääre aastavahetusena alates 16. sajandist. Sõna “näärid" on mitmuslik, nagu paljud olulisi pühi ja perekonnasündmusi märkivad nimetused (jõulud, lihavõtted, suvisted, pulmad, matused, ristsed), ja on pärit alamsaksa keelest nē jār, tähendades uut aastat.Sõnaga “näär" annab teha ka ohtralt kalambuure. Nagu näiteks afäärivana, karjäärivana, kimäärivana, kollektsionäärivana, militsionäärivana, pasknäärivana, pensionäärivana, Edward Näärkäsi, kivi, paber, näärid, nääri-veeri ja nii edasi.

Keiti Vilmsi sõnasäutsud on eetris T-N kell 7.25.

Mis te arvata, mida see sõna tähendab?Ega vist ei arvanud ära? Mina küll ei oleks arvanud. Oleksin pakkunud, et ehk on mingi seos klimbisupiga.Eesti kirjandus tunneb seda sõna Mait Metsanurga kasutatuna. Tema on kasutanud seda sõna seoses balliga.Eesti keele seletav sõnaraamat annab “klimbimm” tähenduseks pidu, pillerkaar; üleliigne kisa-kära.Selle sõnaga selle aasta sõnasäuts lõpetab, head vana aasta lõppu ja hoogsat klimbimmi. Kohtume uuel aastal, uute sõnadega.

Tuletis sõnast “melu” - lärm, kära, õiendamine. “Ei jäänud pikalt melutama.”

Etümoloogiasõnaraamat ütleb, et sõna “melu” on laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal, mis laiemalt võeti kasutusele 20. sajandi teisel poolel. Üksikuid teateid on tüve kohta kirderannikumurretest, melu 'lärm', meluma' käratsema', kuid kirjakeelt ei ole need ilmselt mõjutanud.

Kellele on elu melodraama, kellele meludraama.Keiti Vilmsi sõnasäutsud on eetris teisipäevast neljapäevani kell 7.25.

“Mul on söömepiinad”, võib küll igaüks pärast suuri söömapühi öelda.Leidsin sellise harvaesineva sõna nagu “õgilas”, mille tähenduseks ablas, söölas.“Õgilale loomale kõlbas kõik.” “Mutt on õgilas loom.”Eduard Vilde raamatus “Külmale maale” on kasutatud ka sõna “nägal”, mis murdes ahnet ja ablast tähendab. “Laste nägalad pilgud.”Paul Saagpaku sõnaraamatus on aga ära toodud Johannes Aaviku loodud sõna “aplama” - ahnelt haarama, ette ahmama.Keiti Vilmsi sõnasäutsud on eetris T-N kell 7.25.

Ühestki muust pühast ei ole nii palju vanu kombeid säilinud kui jõuludest. Eesti folklorist Matthias Johann Eisen kogus eestlaste kombed ja tavad kokku juba 1931. aastal. Tsiteerin lõiku tema raamatust “Meie jõulud”, peatükist “Jõulu nimi ja pikkus”:

Ühes mälumängusaates esitati küsimus: “Millist sõna kasutas Ferdinand Johann Wiedemann tähenduses “õpihimuline”?Vastusevariandid: viidervomm, koljak, rimmel või vooster. Õigeks vastuseks osutus “vooster”.

Voostri tähenduseks aga eesti keele seletavas sõnaraamatus on hoopis looder või logask, ühesõnaga laiskvorst. Teiseks tähenduseks suur, laisavõitu koer. Koeravooster.

5. detsembril Eesti Maaülikoolis toimunud mullapäeval kuulutati 2018. aasta mullaks segametsade punakaspruun näivleetunud muld.„Näivleetunud mullad on ühed Lõuna-Eesti viljakaimad, millel levivad peamiselt võimsate kuuskedega segametsad – samuti on need hinnatud seenemetsad. Kui sattuda Liivimaal ilusasse kuusemetsa, astud tõenäoliselt tulevase aasta mulla peal,“ rääkis Maaülikooli mullateaduse professor ja õppetooli juht Alar Astover.Aasta mulda on valitud alates 2014. aastast. Eelnevatel aastatel on olnud aasta mullaks leostunud muld, paepealne muld, rabamuld ja leedemuld.