Sõnasäuts

Sellise sõna leiab 1939. aastal August Voldemar Kõrva ja Johannes Aaviku koostet raamatust “Uute ja teiste vähemtuntud sõnade sõnastik”, tähenduseks söögimaja või söökla.Tiiu Erelti, Rein Kulli ja Henno Meriste raamatu „Uudis- ja unarsõnu” (1985) andmeil on ühes 1973. aasta Edasis kasutatud sõna „ööbaeinela” ehk einela, mis on avatud 24 tundi, ööpäevaeinela.

Kõnekeeles öeldakse nii tööotsa, leivateenistuse kohta.Eesti keele seletav sõnaraamat annab järgnevaid kasutamisnäiteid: Otsis uut jobi. Hea, mõnus, kerge jobi. Otsin korralikku jobi. Tahtis end parema jobi peale sokutada. Kas puhtamat jobi pole?

Islandikeelne sõna "gluggaveður” - mis otsetõlkes tähendaks "akna-ilma".Ilm, mis aknast vaadates tundub meeldiv, päikeseline ja pitoreskne, kuid välja jõudes ei ole seda teps mitte, vaid on külm ja tuuline; ilm, mida tuleks nautida vaid läbi akna.Sõna sobib hästi ka meie ilmastikku iseloomustama. On ju Eesti maa, kus on neli aastaaega päevas.

Peipsi läänerannikul kõneldud idamurdes öeldakse niimoodi õela, kurja või tigeda kohta.Eit oli õrjetus tujus. Maja poolt kostis koerte õrjetut haukumist. *.. paar-kolm õrjetut äikeseööd tegid lõpu suve malbele ühtlasele soojusele. A. Maripuu.

Olen Johannes Aavikust ja tema uudissõnadest korduvalt rääkinud ja ei ole erandiks tänanegi päev.Kes Johannes Aaviku päevikuid lugenud, neile ei tohiks küll saladuseks olla Aaviku suur naistelembus. Ise on ta päevikupidamise kohta öelnud: "Olen omi tundmusi naesterahvaste vastu kirjeldanud, kes mulle meeldisivad, omi mõttemõlgutusi elu, asjade ja armastuse üle."

Jõelähtme kandis võis niimoodi öelda lohaka inimese kohta. "Kui mõni õige püksid rebade peal käib, siis üelda, et vaata kus ledupüks lähäb, tagumine tükk rippub."

Eelmises sõnasäutsus mainisin, et sel aastal möödus 100 aastat kirjandusrühmituse Siuru loomisest. Samamoodi möödus 100 aastat sõna “kohvik” sünnist.Toomas Haugi hüpoteesi järgi sündis kohvik sõnamänguna siurulaste seltskondliku lõõbi käigus 1917. aasta paiku.

Tänavu möödus sajand kirjandusrühmituse Siuru loomisest. Sinna kuulusid August Gailit, Marie Under, Johannes Semper, Friedebert Tuglas, Artur Adson ja Henrik Visnapuu.Siuru sai oma nime müütilise siurulinnu järgi, kes esineb ka „Kalevipojas“ ja seda sõna on seostatud soomekeelse “kiuru” sõnaga, mis tähendab lõokest.Raamatu “Eesti kirjanduse ajalugu” andmeil valis rühmitusele nime Friedebert Tuglas.

Sõnad patt ja pahe ei vaja kellelegi tutvustamist, kuid “nisv” on paljudele ilmselt senitundmatu sõna. “nisv” (nisva) on Johannes Aaviku poolt 20. sajandi algul kunstlikult loodud sõna, tähenduseks pahe, patt, “nisvaline” aga paheline, patuline.

Hiljutise skandaali tõttu on ohtralt kasutatud sõna “kupeldama”, mis saksa laensõnana Aaviku poolt eesti keelde on toodud (saksa tähenduses ühendama, kokku haakima; paari sobitama. Laenu muganemisel on lisatud liide -da-.)