Staadionijutud

Staadionijutud

By StaadionijutudSports
Download on the App Store

Staadionijutud episodes

  • "Staadionijutud", 6. osa | Magnus Kirt: kõige suuremat arenguruumi näen endas just tiitlivõistlustel
    Kergejõustikuteemalises taskuhäälingusaates "Staadionijutud" on seekord külas Berliini Euroopa meistrivõistluste pronks- ja Doha maailmameistrivõistluste hõbemedalist, Eesti odaviske rekordiomanik Magnus Kirt.
    30-aastase tõrvalasega tuleb pooleteise tunni jooksul palju juttu odaviske spetsiifikast. Kirt on maailma üks kiirema ja tehniliselt parema hoojooksuga atleete, samas ütleb ta, et jõusaalis on enamik tippe temast oluliselt tugevamad.
    "Ma arvan, et ma olen kindlasti üks nõrgemaid odaviskajaid. Mu rekord on rinnalevõtus 135 kilo, lamades surumises 150 kilo, sügavkükis 165 kilo ja üleveos 105 kilo. Mul areneb üldse jõud väga raskelt, aga see ei peagi olema eesmärk omaette. Kui vise toimib ja meetrid on olemas, siis on kõik hästi," räägib Kirt.
    Kirt on kerkinud kahe viimase hooaja jooksul nii oma rekordi kui ka stabiilsusega maailma absoluutsesse tippu, kust palju kõrgemale ei näi olevat võimalik enam ronida. Kirt ise usub siiski, et arenguruumi teatud nüanssides veel jagub.
    "Kõige suuremat arenguruumi näen ma just suurvõistlustel. Näiteks kahel viimasel tiitlivõistlusel on esimestel katsetel mänginud palju rolli närvipinge. Need katsed pole olnud tehniliselt head, vaid on läinud rohkem võimu peale. Ma loodan, et mul tekib see võimalus ja aeg, kus ma suudan tiitlivõistluste finaalis endast tehniliselt rohkem kätte saada."
    Kirt tunneb rõõmu, et eelmise aasta Doha MM-il tekkinud õlavigastusest on ta prognoositust kiiremini ja paremini taastunud ning saab täna juba korralikke visketrenne teha.
    "Edasiminek on olnud väga suur kasvõi viimase kuuga. Kui sees suudan ma vastu seina visata juba lõdvalt ja saan rakendada palju jõudu, siis väljas on veel kerge kartus kaugele viskamise ees. Ka Indrek (Tustit) ütleb, et kui ma pean olema enne võistlema hakkamist treeningutel 100 protsenti valmis. Ma pean saama jälle stabiilseks ja viskama ilusti, siis on aeg võistlema hakata. Kas see juhtub augustis, septembris või jääb järgmisse aastasse, seda näitab aeg. Füüsiliselt oleksin ma hooajaks valmis juba praegu," lisas Kirt.
    Lisaks sportlikule poolele keskendume saates Kirdi lähedastele inimestele, tema perele ehk isale, emale ja õele ning Läti seitsmevõistlejast elukaaslasele Laura Ikauniecele, aga ka heale sõbrale Rasmus Mägile ja olulistele abimeestele spordis. Ühtlasi kuuleme, kelle kiidusõnad valmistasid Kirdile isegi rohkem rõõmu kui esmakordselt 90 meetri alistamine.
    Saate viimases osas esitame taas kergejõustikusõpradele küsimuse, mille vastuseid ootame aadressile [email protected]. Saadet juhib Karl Rinaldo.
    1 hr 26 min
  • "Staadionijutud", 5. osa | Johannes Erm: ma ei unista 9000, vaid 9200 punktist
    Kergejõustikuteemalise taskuhäälingusaate "Staadionijutud" viiendas osas räägib Manta Maja stuudios oma elust ja sportlaskarjäärist kolmekordne omaealiste tiitlivõistluste medalist ja Tokyo olümpiamängude normi juba mullu alistanud kümnevõistleja Johannes Erm.
    "Ma olen tegelikult inimene, kellele meeldib unistada väga suurelt. Ma ei unista 9000 punktist, vaid 9200 punktist. See pole veel käegakatsutav summa, aga selle suunas saab pürgida. Mul on kusagilt meelde jäänud ütlus: sea endale nii kõrged eesmärgid, et sul pole nende täitumisel enam midagi teha," räägib 22-aastane tallinlane, kes kerkis mullu 8445 punktiga Eesti kõigi aegade viiendaks kümnevõistlejaks.
    Ermil tuli teha senise elu üks keerulisemaid valikuid 2017. aastal, kui ta otsustas oma pikaaegse treeneri Holger Peeli käe alt minna treenima ja õppima Ameerika Ühendriikidesse Georgia ülikooli, kus olid eestlastest uuele tasemele jõudnud juba nii Maicel Uibo kui ka Karl Robert Saluri.
    "Ega see lihtne otsus polnud, kuid nägin, et finantsiliselt on USA-s lihtsam. USA-s ootas mind ees ka tugev treeninggrupp, mis surus mind iga päev rohkem pingutama. Aga Holgerile polnud kerge sellest otsusest rääkida. See võttis aega mitu kuud. Alguses vihjad natuke, siis vihjad rohkem ja lõpuks ütled ära," meenutab Erm.
    Seekordses saates teeme läbi ka oma "kümnevõistluse", kus võtame ükshaaval osadeks Ermi kõik alad ja analüüsime neid. Ent juttu tuleb saates ka kell viis hommikul trenni tegemisest, väga noores eas täiskasvanute klassis tippu kerkimisest, eeloleval sügisel USA-sse tekkivast Eesti kümnevõistlejate supergrupist ja paljust muust.
    Saate viimases osas esitame taas kergejõustikusõpradele küsimuse, mille vastuseid ootame aadressile [email protected]. Saadet juhib Karl Rinaldo.
    1 hr 1 min
  • "Staadionijutud", 4. osa | Liina Tšernov: vahel oleks mulle meeldinud kaotada, aga joosta hea aeg
    Kergejõustikuteemalise taskuhäälingusaate "Staadionijutud" neljandas osas vestleb Manta Maja stuudios tippspordist, treeneritööst ja mänedžeriametist 1500 meetri jooksu Eesti rekordiomanik ning paljukordne Eesti meister ja rahvajooksude võitja Liina Tšernov.
    "Hooaja alguses on ärevus alati suurem," tunnistab Sakus jooksjate Aleksander ja Piia Tšernovi peres üles kasvanud Liina Tšernov. "Mida start edasi, seda vähem ärevust on. Samas, kui närvi sees üldse pole, siis ei tule ka jooksust midagi välja. Ja uskuge mind, mina pabistan igal jooksul, isegi siis, kui tean, et olen favoriit."
    32-aastane Tšernov on jooksnud nii treeningutel kui ka võistlustel palju üksinda. See aga on eeldanud tugevat enesedistsipliini.
    "Ma olen olukorraga kohanenud. Eestis võtsin ma ühel hetkel sellise hoiaku, et kui ma tahan joosta, siis jooksen kiiresti. Muidugi võiksin ma jääda (Eesti võistlustel) alguses teiste taha passima, aga sel poleks mõtet. Kui tagasi vaadata staadionijooksude peale, siis kindlasti oleks mulle meeldinud vahel kaotada, aga joosta seejuures väga hea aeg," sõnab Tšernov.
    2015. aastal alustas Tšernov tööd mänedžer Aivar Karotamme abilisena.
    "Eks ma alguses natuke kartsin, sest polnud täiesti selge, mida ma tegema pean. Ent olen väga palju Aivari kõrval õppinud ja näinud. Ma arvan, et minu üks hea omadus on see, et ma õpin suhteliselt kiiresti - nii elus kui ka trennis. Aivar on otsekohene, kui selleks on põhjust, aga tegelikult on ta väga hea südamega inimene," ütleb Tšernov, kes plaanib tänavuse hooajaga oma staadionikarjäärile joone alla tõmmata.
    Tšernov räägib saates muuhulgas hoovispordist, oma pikaaegsest treenerist Endel Pärnast ja Eesti ühe vanema rekordi murdmisest, aga ka realiseerimata jäänud eesmärkidest ja vigastustest.
    Saate viimases osas esitame taas kergejõustikusõpradele küsimuse, mille vastuseid ootame aadressile [email protected]. Saadet juhib Karl Rinaldo.
    1 hr 11 min
  • "Staadionijutud", 3. osa | Ksenija Balta: ema tõi mind väga kiiresti pilvedelt alla
    Podcast "Staadionijutud" | Ksenija Balta: ema tõi mind väga kiiresti pilvedelt alla
    Kergejõustikuteemalise taskuhäälingusaate "Staadionijutud" kolmandas osas on Manta Maja stuudios külas kahel korral Eesti parimaks naissportlaseks valitud kaugushüppaja Ksenija Balta (33).
    2006. aastal, olles toona vaid 19, võttis Nissist pärit naine ühe suve jooksul Eesti rekordi enda nimele nii 100 ja 200 meetri jooksus kui ka kaugushüppes, kerkides hoobilt meie tuntumate naissportlaste hulka. Kolm aastat hiljem krooniti ta juba Euroopa sisemeistriks.
    "Ütleme nii, et mingil hetkel noorena sattus n-ö staarihaigus peale küll," naerab Balta nüüd, aastaid hiljem. "Aga mul on väga palju vedanud nende inimestega, kes on minu ümber - ema, isa ja Andrei (Nazarov). Ema tõi mind väga kiiresti pilvedelt alla. Ta ütles, et need on küll head tulemused, aga tõeline sport algab kusagilt mujalt ja ma pean kõvasti tööd edasi tegema."
    Olgugi et Balta hakkas varakult kergejõustiklasena noorteklassides silmapaistvaid tulemusi näitama, ei teinud ta lapsena sugugi igapäevaselt trenni, nagu eeldada võinuks.
    "Ka selline aeg on ette tulnud, kus näiteks sõbrannadega väljas tolgendamine tundus jube põnev ja tähtis tegevus. Kogu selle asja suur pluss oli muidugi see, et me vähemalt liikusime kogu aeg. Keegi ei läinud kellegi koju lihtsalt istuma või telefonis olema. Tol ajal polnudki kellelgi personaalseid telefone ja arvuteid kodudes. Õnneks möödus mul puberteet üsna ladusalt. Kuni üheksanda klassini tegin ma ainult kaks korda nädalas trenni. Tänapäeval tehakse selles eas oluliselt rohkem trenni, aga mul oli siis palju vaba aega."
    Balta ei tunne sisimas veel sugugi, et on jõudnud tippsportlase mõistes soliidsesse ikka.
    "Kui vahel keegi minu käest küsib, kui vana ma olen, siis ma jään mõtlema, sest mulle tundub siiani, et olen umbes 21-aastane. Ma arvan, et nii peabki olema. Vanus on kõigest number, aga see, kui vana sa tegelikult oled, sõltub sinu enda lähenemisest," räägib Balta.
    Värskes saates tuleb muuhulgas juttu Balta sportlastee raskematest hetkedest, sotsiaalmeedia rollist tänapäeva tippspordis, soovist seitsmevõistluses end veel korra proovile panna ja tänavusest välishooajast.
    Saate viimases osas esitame taas kergejõustikusõpradele küsimuse, mille vastuseid ootame aadressile [email protected]. Saadet juhib Karl Rinaldo.
    1 hr 7 min
  • "Staadionijutud", 2. osa | Karl Erik Nazarov - Estonia teatri garderoobist Eesti rekordimeheks
    Kergejõustikuteemalise taskuhäälingusaate "Staadionijutud" teises osas on külas Karl Erik Nazarov, kes kerkis talvel Eesti kõigi aegade kiireimaks 60 meetri sprinteriks.
    21-aastane Nazarov tunnistab värskes saates, et ei osanud ka ise Argo Golbergi nimel olnud Eesti rekordi 6,71 alistamist veel oodata.
    "See oli kirjeldamatu tunne, kui sain teada oma aja 6,68. Kui sa vaatad, kuidas profid head tulemust tähistavad, siis nad vist oskavad seda juba teha. Aga kui mina olen tagantjärele vaadanud, mida ma pärast jooksu tegin, siis ma ei osanud kuidagi reageerida. Viskasin käed õnnest õhku, põlvitasin korra, lõin teistele võistlejatele plaksu ja otsisin treeneri üles," meenutab Nazarov oma senise karjääri tipphetke muigega.
    Saate viimases osas esitame taas kergejõustikusõpradele küsimuse, mille vastuseid ootame aadressile [email protected].
    1 hr 14 min
  • "Staadionijutud", 1. osa | Rasmus Mägi mõtestab lahti oma sportlaskarjääri tõusud ja mõõnad
    Esimese eestikeelse kergejõustiku taskuhäälingusaate avaosas meenutab oma karjääri eredamaid hetki, räägib treeningute ülesehitusest ja vaatab tulevikule otsa mitmekordne tiitlivõistluste finalist, 400 meetri tõkkejooksja Rasmus Mägi.
    "Ma ei ole kunagi valinud ühte konkreetset sportlast, kelle järgi joonduda. Ma arvan, et see on ka üsna ohtlik. Kellelgi ei maksa oma orignaalseid iseloomuomadusi ära kaotada, et lihtsalt jäljendada mõnda teist sportlast. Tegelikult on meil kõigil piisavalt originaalsust. Kedagi jäljendades võime aga kaotada just selle, mis meid aitaks läbimurdele," rääkis tartlane uues saates.
    Kuna igas saates võetakse meie kergejõustiklaste karjäär lahti erinevate märksõnade kaudu, jutustab Mägi näiteks eeskujudest rääkides loo, kuidas ta väikese kergejõustikusõbrana sakslasest OM-hõbeda Frank Busemanni süles võistlustele sõitis, kui suur pettumus oli vigastuse tõttu Londoni MM-ilt eemale jäämine ja mil moel saab isegi rasket lõigutreeningut nautida.
    "Eriolukorraga seoses sain hiljuti üle pika aja treeningul natuke pikemat distantsi kiiremini joosta. See võis kohatu välja näha, aga ühel hetkel tundsin, et mul tuli jooksu ajal naer peale," rääkis Mägi.
    Avasaate küsimusmängus puudutasime Rasmuse lapsepõlve ja TV 10 Olümpiastarti sarjas näidatud tulemusi.
    Eesti kergejõustikuliidu sportlaskomisjoni kaudu ellu kutsutud saade hakkab eetris olema kolmel suvekuul iga nädala kolmapäeval. Saadet juhib Karl Rinaldo, vahetekstid loeb sisse legendaarne kohtunik Peeter Randaru.
    1 hr 23 min

About Staadionijutud

From the publisher's feed

Esimene eestikeelne kergejõustiku taskuhäälingusaade keskendub põhjalikult meie meelisalale, võttes spordiala võlud ja valud lahti koos sportlaste, treenerite ja muude asjaosalistega.