Tähenduse teejuhid

Kevadhooaja avasaates räägime filosoofiast Tammsaare ja meie endi eludes.

31. vestlus tõukus Friedrich Nietzsche 1872. aastal ilmunud esimesest raamatust "Tragöödia sünd". Mulle jäid Jaanuse ja Mihkli seltsis veedetud reede pärastlõunast meelde kaks asja: 1) tragöödia on midagi, mis juhtub Apollo ja Dionysose vahel 2) tragöödia teeb kergeks ja rõõmupakkuvaks selle, mis on paratamatu.

Friedrich Nietzschest oleme sel hooajal rääkinud varem koguni kolmel korral. Vahetu tõuke selleks andis Richard Tarnase külalisloeng James Hillmanile pühendatud kursusel "Hinge kood". "Süvapsühholoogia – mille poole ma nüüd pöördun – kerkis esile 19. sajandi viimastel aastakümnetel, pisut hiljem kui eelpool kirjeldatud eksperimentaalne kartesiaanlik psühholoogia. See kasvab mõnes mõttes välja kunstnike ja sisemaailma vastu huvi tundvate filosoofide loomingust. Kõige olulisem on siin Friedrich Nietzsche, keda võib pidada süvapsühholoogia ristiisaks. Ta sukeldus sügavale oma sisemusse ja naasis sealt paljude väärtuslike taipamiste ja äratundmistega," ütles Tarnas oma külalisloengus. Kolmes eelnevas saates on mu stuudiokülalised olnud Mihkel Kunnus ja Jaanus Sooväli. 131. vestlusringis "Apolloni ja Dionysose vahel" rääkisime nendega Nietzsche esimesest raamatust "Tragöödia sünd". 148. saates "Friedrich, Jordan ja moirad" võtsime jutuks Nietzsche mõju Jordan Petersonile. 152. jutuajamises "Ihade hämar keldrisopp" oli fookus pigem süvapsühholoogial kui Nietzschel endal, aga sellisena oli see saade oluline ettevalmistus vestlusele "Süvapsühholoogia ristiisa", kus Jaanusele ja Mihklile lisandus Siim Lill.

"Võtsin selle romaani esmakordselt kätte peaaegu kakskümmend aastat tagasi. Olen romaani uuesti lugenud palju kordi ja praegu valmistan seda ette [filmistsenaariumiks](https://www.youtube.com/watch?v=IqrgxZLd_gE&t=1s). See on andnud mulle teatud liiki toitu, mida olen leidnud vaid väga vähestes kunstiteostes," kirjutab Martin Scorsese Endo Shusaku raamatust "[Vaikus](https://www.apollo.ee/vaikus-62320543.html)".

Täna räägime "Vaikusest" [Kaie](https://teejuhid.postimees.ee/7545464/intervjuu-kaie-metsla-intervjuu-saara-valiga-firenze-vagi) ning [Lea](https://teejuhid.postimees.ee/7860266/lea-edminster-argipaevane-ilmutus) ja Matthew Edminsteridega.

Peatse kuulmiseni!

H.

Tähenduse teejuhtide [32. number](https://teejuhid.postimees.ee/7796833/juhtkiri-kaie-metsla-vivipaarne-ema) rääkis lapsepõlvest. "Lapsepõlv ei lõpe kunagi. See jääb alati meiega. Me saame sealt kaasa terve pinutäie traumasid. Mina kirjutasin enda omadest lehe 30. numbri juhtkirjas „Baconi pankrot“ (4.23). Seda olulisem on näha mündi teist poolt – lapsepõlve helgust ja õnnelikkust. Vihmane pärastlõuna Näpi küla äärealadel vaba vee ääres kuulub mu õnnelike lapsepõlvemälestuste hulka," kirjutasin ma enda artiklis "[Õnnelik lapsepõlv](https://teejuhid.postimees.ee/7796419/hardo-pajula-onnelik-lapsepolv)".

Täna vestleme naabripoiss Aare Tamme ja Hannes Võrnoga, kes elas meist pisut kaugemal, lapsepõlvest Rakvere linnastu ääremail.

Peatse kuulmiseni!

H.

Tähenduse teejuhtide [37. numbri](https://teejuhid.postimees.ee/7899519/juhtkiri-hardo-pajula-eesmargid-ja-vahendid) märksõna oli "hirm". Nagu ikka kirjutasid seitse autorit etteantud teemal seitse korda seitse tuhat tähemärki. "Mina sain selle õppetunni jões, aga samasugune kontrolli kaotamise hirm võib tabada meist igaüht tööl, peol või mistahes kohas, ükskõik millises elusituatsioonis. Ehk siis ongi tark korraks mõelda valikute peale: kas lased hirmul end hirmutada või plaksutad käsi ja naerad selle üle nagu väike Pala saare tüdruk koos Williga. Või nagu Huxley kenasti selle kokku võtab: „Hetk hiljem ühines lind nendega valju deemonliku naeruga, mis täitis välu ja kajas puude vahel, nii et universum paistis end määratu eksistentsiaalse nalja üle lõhki naervat"," kirjutas Kaie Metsla oma leheloos "[Naer hirmu üle](https://teejuhid.postimees.ee/7899160/kaie-metsla-naer-hirmu-ule)".

Tänases vestlusringis jätkame kunstnike [Vano Allsalu](https://www.youtube.com/watch?v=SRADxah9jyc&t=12s) ja Jaan Toomikuga samal teemal.

Peatse kohtumiseni!

H.

"Möödunud sajandi keskel töötasid USA-s "viis ungari teadlast – mu isa oli üks nendest –, keda kutsuti marslasteks. Räägitakse, et ühel õhtupoolikul istus väike seltskond Manhattani projektis osalenud teadlasi Los Alamoses ja jõi õlut. Üks neist küsis: "Millest see tuleb, et nii palju selle projektiga seotud geeniusi on pärit sellest väikesest riigist Ungarist, mida keegi ei suuda maakaardilt üles leida?" Mille peale keegi teine vastas: "Tegelikult ei ole nad üldse inimesed, vaid marslased, kes räägivad ungari keelt oma päritolu varjamiseks," vastas möödunud sajandi ühe väljapaistvaima matemaatiku John von Neumanni tütar Marina Whitman vastuseks küsimusele, miks tema autobiograafia pealkiri on "Marslase tütar".

Tänases saates vestleme John von Neumannist füüsik Jaak Kikase ja arvutiteadlase Tanel Tammetiga.

"Teaduspõhine inimene muutub fundamentalistiks hetkel, kui väidab, et teab tõde, samuti nagu fundamentalistist usklik. Siiski peaks ju teaduse vundamendiks olema mitteteadmine ja see, et kõik on ümberlükatav, ka see, mida me täna teame," kirjutas oma [arvustuses](https://edasi.org/106742/teatriarvustus-kaja-kann-noor-lavastaja-marta-aliide-jakovski-naitab-ajakirjandusele-suunad-katte-fundamentalist/) Von Krahli teatri etendusele "Fundamentalist" Kaja Kann (Edasi, 15.12.21).

"Fundamentalistid on inimesed, kes vajavad ühel või teisel põhjusel täit kindlust. Usufundamentalistid arvavad, et nemad teavad tõde ja kõik teised eksivad, teadusfundamentalistid arvavad, et nemad teavad tõde ja kõik teised eksivad. Mõned kõige sõjakamad ateistid on põhimõtteliselt teadusfundamentalistid. Ülejäänud inimesed on aga peaaegu kõik mingil määral agnostikud," sekundeerib talle klipis "[Lõppude lõpuks oleme kõik agnostikud](https://www.youtube.com/watch?v=Ad0Kkbpjjy4&t=2s)" Briti bioloog Rupert Sheldrake, kelle 1981. aastal ilmunud raamatu "[Uus eluteadus](https://www.youtube.com/watch?v=-ZGj6XgJ3C4&t=1s)" tollane ajakirja Nature peatoimetaja teadusfundamentalist John Maddox tuleriidale tahtis saata.

Tähenduse teejuhtide 214. vestlusringis vestlesime lavastaja Marta Aliide Jakovski ja näitleja Erki Lauriga "Fundamentalistist" ja fundamentalismist.

Peatse kohtumiseni!

H.

"Ratsionaalse teadmise ja usulise ilmutusega antu erinevuste ja ühisuste üle on vaieldud sajandeid. Äsja ilmunud raamatus „(Ir)ratsionaalne“ analüüsib Roomet Jakapi kahe 17. ja 18. sajandi Iiri mõtleja, John Tolandi ja Peter Browni seisukohti. Jakapi näitab, et need seisukohad ehk ei olegi nii vastandlikud, kui esmapilgul arvata võiks. Tsiteerides: „Tolandi järgi ei saa ehtne kristlik religioon sisaldada usuartikleid, mis oleksid inimmõistusega vastuolus või ületaks selle piire. Õigesti mõistetud kristlik usk on teatavate jumalike ilmutuste ratsionaalne vastu- ja omaksvõtt. Kõnealused ilmutused ei hõlma midagi „mõistuseülest“.“ Browni järgi aga „ei ole kristlik müsteerium täiesti arusaadav ega ka läbinisti mõistuseülene. Pigem sisaldab iga müsteerium kahte osa või aspekti, millest üks on meie mõistuse jaoks selge ja teine selle ülene.“," kirjutas füüsik Jaak Kikas Tähenduse teejuhtide 34. numbris, mille teema oli ilmutus.

Täna räägime inspiratsioonist filosoof Roomet Jakapi ja helilooja ning muusikateadlase Kerri Kottaga. Kumbki pole Tähenduse teejuhtide stuudios esimest korda. Roomet osales 61. vestlusringis "Globaalne kahtleja", mis oli pühendatud uusaega vorminud kolmele unenäole. Kerri vestles Jaak Kikasega Tähenduse viimases suures juubelisaates, mis oli pühendatud kvantfüüsik David Bohmile.

Peatse kohtumiseni!

H.