Tähenduse teejuhid

"Niisuguse arusaama juures ei saa me enam karistamatult langetada metsi ja kuivendada soid, rajada jõgedele paise ja killustada ökosüsteeme maanteedega, rajada kaevandusi ja puurida gaasikaeve. Kogid [Põhja-Kolumbias elav indiaanihõim, H.] ütlevad, et niimoodi tegutsemine kahjustab tervet looduse keha, samamoodi nagu see, kui raiuda inimesel maha mõni jäse või eemaldada mõni elund. Kõigi heaolu sõltub igaühe heaolust. Me ei saa langetada üht metsa siin ja istutada teist metsa seal, öeldes endale süsihappegaasi netokoguse arvutuse abil rahustuseks, et me ei ole mingit kahju tekitanud. Kuidas me teame, et me ei eemaldanud mõnd elundit? Kuidas me teame, et me ei ole hävitanud seda, mida kogid kutsuvad esuana'ks – otsustavaks sõlmeks loodust toestavas mustas ühendusniidis. Kuidas me teame, et me ei hävitanud püha puud, mida kogid kutsuvad "liigi isaks", millest kogu liik sõltub?" kirjutab Charles Eisenstein raamatus "Kliima: uus lugu", mis ilmus poolteist aastat tagasi nii Swedbanki kui Edmund Burke'i Seltsi raamatusarjas. "Süsinikutriangel on suitsukate põhiprobleemi varjamiseks," loen ma oma märkmetest Tähenduse teejuhtide 202. vestlusringist Indrek Vainu ja Madis Vasseriga, mille üheks lähtekohaks oligi Eisensteini eespool nimetatud raamat. Мa kirjutasin sellest jutuajamisest välja terve pinutäie enda jaoks uusi nimesid ja teoseid. Eelkõige jäid kõrva: 1) Jem Bendell "Deep Adaptation"; 2) William Catton "Overshoot: The Ecological Basis of Revolutionary Change"; 3) Michael Huesemann "Techno-Fix: Why Technology Won't Save Us or the Environment"; 4) Derrick Jensen, "Bright Green Lies: How the Environmental Movement Lost Its Way and What We Can Do About It (Politics of the Living)"; 5) A. J. Friedemann "When Trucks Stop Running: Energy and the Future of Transportation (SpringerBriefs in Energy)"; 6) Ugo Bardi "Before the Collapse: A Guide to the Other Side of Growth"; 7) John Michael Greer "Collapse Now and Avoid the Rush: The Best of The Archdruid Report". Vestluse lõpus tsiteerisin ma kokkuvõtteks enda suurt lemmikut USA süvaökoloogi David Abramit: "Kui me aga tõesti tunneme, et maailm sõltub meist ja meie tähelepanust, meie tänusõnadest ja kiidulaulust, siis omandab see juba teistsuguse tähenduse. Sellisel juhul on meil raske jõele tamm ehitada või metsad maha raiuda, sest me mõistame, et me peame tegutsema ja kõnelema nii, et me saavutaksime meid ümbritseva maailmaga parema kooskõla. See on väga erinev meelelaad ja selle meelelaadi süvakihid on tõepoolest poeetilised. Nendest saab vaid laulda ja luuletada. Ma ei räägi siin aga luuleraamatutest, riiulinurgale unustatud antoloogiatest, vaid elavast poeesiast. Me peame endale tunnistama oma animaalset kehalikkust, me ei ole kehatud vaimud, vaid kahe jala ja kahe käega füüsilised olendid. See tõsiasi peaks kajastuma ka meie kõnes. Me peaks hoiduma teoreetilisest ja abstraktsest žargoonist – keelest, mis on kaotanud igasuguse kontakti maaga, nii et selle juurtelt on langenud viimasedki liiva- ja mullaterad. Kahjuks on selle mandri ülikoolides asjad liikunud just vastupidises suunas". Kahju tõesti. Head uudistamist! H.

"Aldous Huxley on võtmeisik selles suures transformatsioonis, mille keskel me ennast täna leiame," ütles Tähenduse teejuhtide 34. numbrile antud intervjuus Briti bioloog [Rupert Sheldrake](https://www.youtube.com/watch?v=FSHJyPob_Lg&t=1s). 6. septembril algab EBS-is kursus "Igavene filosoofia", kus me püüame lahata Aldous Huxley elu ja loomingu taustal käimasoleva epistemoloogilise kriisi põhjuseid. Minu ja [Kaie](https://teejuhid.postimees.ee/7631119/kaie-metsla-muutuv-mood) kõrval astuvad sellel kursusel üles ka Andreas ja Sven.

"Moodsa vaimulaadi kriitiline kitsaskoht on oma loomult epistemoloogiline ja seetõttu peame väljapääsu otsima just siit," kirjutab oma äsja eesti keeles ilmunud suurepärases raamatus "[Õhtumaa vaimu passioon](https://www.apollo.ee/ohtumaa-vaimu-passioon.html)" [3] USA kultuuriloolane [Richard Tarnas](https://www.youtube.com/watch?v=PPLrTNLDPCw&t=1s). Kui nii, siis ei ole eeoleva kursuse ja teisipäevase vestluse teema kindlasti pliiatsist välja imetud.

Peatse kohtumiseni!

H.

"SMN oli 1978. aastal asutanud konverentside sarja „Müstikud ja teadlased“, mina osalesin seal esimest korda 1981. aasta kevadel. Kaks aastat hiljem kohtasin seal Rupert Sheldrake’i ja David Bohmi. Rupertiga oleme sellest ajast saadik jäänud lähedasteks sõpradeks. Kohe pärast kõnealust konverentsi lugesin läbi Bohmi 1980. aastal ilmunud raamatu „Wholeness and the Implicate Order“, see avaldas mulle väga sügavat mõju," ütles Tähenduse teejuhtide 31. numbrile antud intervjuus Science and Medical Networki direktor [David Lorimer](https://www.youtube.com/watch?v=mh27R0K8BfE&t=1s).

David Bohmi nimi ei tohiks sarja püsikuulajatele tundmatu olla. Möödunud sajandi ühele nimekamale kvantfüüsikule on pühendatud Tähenduse teejuhtide 92. ("[Otsatu potentsiaal](https://www.youtube.com/watch?v=j3fKviVYpYE&t=1s)") ja 99. vestlusring ("[Sinus endas kobra](https://www.youtube.com/watch?v=6epTzGUockc&t=1s)"). Esimeses neist osalesid Jaak Kikas ja Mihkel Kunnus, teises Siim Lill ja Jonas Nahkor. Kvantfüüsika oli teemaks ka 176. saates "[Absurdne loodus](https://www.youtube.com/watch?v=31Zocjr5fSA&t=1s)", kus stuudios olid samuti Jaak Kikas ja Mihkel Kunnus.

Kui pärast intervjuud David Lorimeriga selgus, et [Erkki-Sven Tüüril]https://www.youtube.com/watch?v=mf3Vbjw9jWU&t=1s) on kooriteos "[Questions](https://open.spotify.com/track/4AlY4kdAv2sz2yKHdYheK9?si=733ae1de67274759&nd=1)", mis kujutab endast David Bohmi viisistatud intervjuud teaduse tulevikust, siis tekkiski mõte rääkida juubelisaates taaskord Bohmist.

Head kuulamist!

Külas Jan Uuspõld ja Mait Vaik.

Külas Kaarel Ots ja Toomas Trapido.

Külas (:)kivisildnik ja Andreas Veispak.

Külalisteks Aapo Pukk ja Meego Remmel.

Külalisteks Toomas Paul ja Tarmo Soomere.

Saatesarjas "Tähenduse teejuhid" otsitakse kasvava ühiskondliku ärrituvuse põhjuseid. Kuivõrd saatejuhi arvates viivad lahkhelide juured meid inimese ja teda ümbritseva reaalsuse olemuseni, siis kutsuski ta esimesse saatesse Tartu Ülikooli teoreetilise füüsika labori juhataja Piret Kuuse ja sama kõrgkooli semiootika juhtivteaduri Mihhail Lotmani.

"Me elame, mõtleme ja tegutseme särava kuuesaja aasta pikkuse meelelise päeva lõpul. Lõppeva ajastu hiilgust valgustavad veel loojuva päikese viltused kiired. Ent valgus on kustumas, tumenevate varjude all on järjest raskem selgesti näha ja segadusseajavas videvikus ohutut suunda leida. Meie ees hakkab võimust võtma üleminekuperioodi öö oma luupainajate, hirmutavate varjude ja ahastamapanevate õudustega. Aga pärast seda ootab arvatavasti ees uue suure ideatsioonilise kultuuri koit, et tervitada tulevikuinimesi," kirjutas vene-komi juurtega USA sotsioloog Pitirim Sorokin 1941. aastal ilmunud raamatus "[Meie ajastu kriis](https://www.apollo.ee/meie-ajastu-kriis.html)".

Mina kuulsin Sorokinist esimest korda üsna hiljuti. "Mulle pakkusid suurt huvi Sorokini epistemoloogilised vaated. Ta väitis, et me saame maailmast teadmisi kolme teed pidi: meelte (teadus), intellekti (filosoofia ja matemaatika) ning intuitsiooni kaudu. Ta oli seisukohal, et läänes on kõrgelt arenenud esimesed kaks – empiirilised teadused, filosoofilised õpetused, matemaatika, loogika jne –, ent kolmas on täiesti unarusse jäänud. Ta rõhutas vajadust integraalsete teadmiste või integraalse tõe järele, mis võtaks arvesse kõik kolm teed. Kui ta 1965. aastal Ameerika Sotsioloogide Assotsiatsiooni presidendiks valiti, omandasid ta ideed laiema kõlapinna," ütles Tähenduse teejuhtide 30. numbrile antud [intervjuus](https://teejuhid.postimees.ee/7758633/intervjuu-hardo-pajula-intervjuu-kyriacos-markidesega-vaikuse-magi) "[Vaikuse mäe](https://www.amazon.com/Mountain-Silence-Search-Orthodox-Spirituality-ebook/dp/B000RH0E6Q/ref=tmm_kin_swatch_0?_encoding=UTF8&qid=1687419125&sr=8-1)" autor Kyriacos Markides.

15. juunil Tartus salvestatud kevadhooaja viimases saates vestlesime Sorokinist Karmo Kroosi ja [Henn Käärikuga](https://www.apollo.ee/klassikaline-ja-nuudisaegne-sotsioloogiline-teooria-valik-autoreid.html).

Head suve!

H.