Tähenduse teejuhid

Saatekülalised Irina Belobrovtseva ja Jaan Ross. Saatejuht Hardo Pajula. Saade Lev Tolstoi raamatust “Anna Karenina”. ""Anna Karenina" on täiuslik kunstiteos. Ükski kaasaegne Euroopa romaan ei jõua sellele ligilähedalegi," on Lev Tolstoi suurteose kohta öelnud Fjodor Dostojevski. Täna arutame Irina ja Jaaniga mis on nende sõnade taga.

Saatekülalised Irina Belobrovtseva ja Jaan Ross. Saatejuht Hardo Pajula. Saade Lev Tolstoi raamatust “Anna Karenina”. “”Anna Karenina” on täiuslik kunstiteos. Ükski kaasaegne Euroopa romaan ei jõua sellele ligilähedalegi,” on Lev Tolstoi suurteose kohta öelnud Fjodor Dostojevski. Täna arutame Irina ja Jaaniga mis on nende sõnade taga.

Saatekülalised Vahur Laiapea ja Alar Nigul. Saatejuht Hardo Pajula. Saade kahe mehe kogemusest Afganistanis. “Kingitud hobune”

115. saates oli mul tänuväärne võimalus vestelda kahe mehega kes on kirja pannud oma Afganistani memuaarid. 1985—1986 aastal erivägedes sõdinud Alar Nigul avaldas 2008. aastal raamatu "Võitlus kahel rindel ehk eestlase juhtumised Nõukogude armee päevil Afganistanis" [1]. 2017. aastal talibani kätte vangi langenud filmitegija Vahur Laiapea 2018. aastal ilmunud mälestused kannavad nime "Afganistani vang" [2].Saatele andis pealkirja J. D. Salingeri tsitaat mille Vahur oli valinud oma raamatu juhtmõtteks: "Minu meelest on elu kingitud hobune.”

Head kuulamist!

H.

—————————

[1] https://www.apollo.ee/voitlus-kahel-rindel.html

[2] https://www.apollo.ee/e-raamat-afganistani-vang.html

Saatekülalised Vahur Laiapea ja Alar Nigul. Saatejuht Hardo Pajula. Saade kahe mehe kogemusest Afganistanis. “Kingitud hobune”

115. saates oli mul tänuväärne võimalus vestelda kahe mehega kes on kirja pannud oma Afganistani memuaarid. 1985—1986 aastal erivägedes sõdinud Alar Nigul avaldas 2008. aastal raamatu "Võitlus kahel rindel ehk eestlase juhtumised Nõukogude armee päevil Afganistanis" [1]. 2017. aastal talibani kätte vangi langenud filmitegija Vahur Laiapea 2018. aastal ilmunud mälestused kannavad nime "Afganistani vang" [2].Saatele andis pealkirja J. D. Salingeri tsitaat mille Vahur oli valinud oma raamatu juhtmõtteks: "Minu meelest on elu kingitud hobune.”

Head kuulamist!

H.

—————————

[1] https://www.apollo.ee/voitlus-kahel-rindel.html

[2] https://www.apollo.ee/e-raamat-afganistani-vang.html

Saatekülalised Vahur Laiapea ja Alar Nigul. Saatejuht Hardo Pajula. Saade kahe mehe kogemusest Afganistanis. “Kingitud hobune”

115. saates oli mul tänuväärne võimalus vestelda kahe mehega kes on kirja pannud oma Afganistani memuaarid. 1985—1986 aastal erivägedes sõdinud Alar Nigul avaldas 2008. aastal raamatu “Võitlus kahel rindel ehk eestlase juhtumised Nõukogude armee päevil Afganistanis” [1]. 2017. aastal talibani kätte vangi langenud filmitegija Vahur Laiapea 2018. aastal ilmunud mälestused kannavad nime “Afganistani vang” [2].Saatele andis pealkirja J. D. Salingeri tsitaat mille Vahur oli valinud oma raamatu juhtmõtteks: “Minu meelest on elu kingitud hobune.”

Head kuulamist!

H.

—————————

[1] https://www.apollo.ee/voitlus-kahel-rindel.html

[2] https://www.apollo.ee/e-raamat-afganistani-vang.html

Saatekülalised David Ilmar Beecher ja Mihkel Kunnus. Saatejuht Hardo Pajula. "Protestantlik eetika ja tehnokraatlik vaim”

Möödunud aasta 16. märtsil kui Kuku Raadio Tartu stuudio oli katkukartuses juba kinni pandud salvestasime Mihkli kodus koos David Ilmariga Tähenduse teejuhtide 81. vestluse "Vaala valevus" [1] milles me rääkisime Herman Melville'i suurromaanist "Moby Dick". Vahepeal pidas David Ilmar sädeleva külalisloengu [2] mu  "Moby Dickile" pühendatud kursusel "Ameerika majandusmudel" [3]. Selle aasta 4. märtsil olime siis lõpuks koos Tartu Kukus ning jutt läks taas liikuma "Moby Dickist" täpsemalt David Ilmari külalisloengu kesksest teesist et Ameerika on ühtaegu nii protestantlik kui ka mittereligioosne maa.Kõigepealt rääkisimegi pisut reformatsioonist ja protestantismist ning jõudsime selle käigus paratamatult Max Weberi klassikalise teoseni "Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim" [4]. Protestantismist viis tee utilitarismi kaudu ratsionalismi mille üheks õieks võib pidada nüüdisaegset tehnokraatiat [5].Kui vestlusele vaadata teise kandi pealt siis algas see "Moby Dickist" ning lõppes pärast vahepeatust "Vendade Karamazovite" juures lühikese aruteluga Jaan Krossi romaanist "Kolme katku vahel".Jutuajamise käigus selgus (102. minut) et David Ilmari ema tõlgib seda raamatut praegu inglise keelde. See on eesti haritlase kujunemislugu: lugu sellest kuidas kasvada olukorras kus riigivõim on kasvamise raskeks teinud — vähemalt nii sain David Ilmari lühikesest sisukokkuvõttest aru mina kes ma ei ole seda raamatut veel lugenud.Probleemistik tundub igatahes olevat väga ajakohane.Head uudistamist!

H.

P.S. Sellest jutuajamisest jäi mulle meelde David Ilmari väide et Ameerika Ühendriigid on sündinud valgustusajastu kõrgpunktis. Seda võib olla praegu kasulik meeles pidada.

————————————

[1] https://www.youtube.com/watch?v=INC_k1Q80dQ&list=PLhpEK-_b7mfHDxAx9Oncmkc556IRanB9n&index=82

[2] https://www.youtube.com/watch?v=i3W0KyGdLF4&list=PLhpEK-_b7mfG55Li62uBEkM5lPyy101gh&index=5

[3] https://www.youtube.com/playlist?list=PLhpEK-_b7mfG55Li62uBEkM5lPyy101gh

[4] https://www.apollo.ee/protestantlik-eetika-ja-kapitalismi-vaim.html

[5] https://www.youtube.com/watch?v=-c162ErHYbA&list=PLhpEK-_b7mfG55Li62uBEkM5lPyy101gh&index=9&t=1965s

Saatekülalised David Ilmar Beecher ja Mihkel Kunnus. Saatejuht Hardo Pajula. "Protestantlik eetika ja tehnokraatlik vaim”

Möödunud aasta 16. märtsil kui Kuku Raadio Tartu stuudio oli katkukartuses juba kinni pandud salvestasime Mihkli kodus koos David Ilmariga Tähenduse teejuhtide 81. vestluse "Vaala valevus" [1] milles me rääkisime Herman Melville'i suurromaanist "Moby Dick". Vahepeal pidas David Ilmar sädeleva külalisloengu [2] mu  "Moby Dickile" pühendatud kursusel "Ameerika majandusmudel" [3]. Selle aasta 4. märtsil olime siis lõpuks koos Tartu Kukus ning jutt läks taas liikuma "Moby Dickist" täpsemalt David Ilmari külalisloengu kesksest teesist et Ameerika on ühtaegu nii protestantlik kui ka mittereligioosne maa.Kõigepealt rääkisimegi pisut reformatsioonist ja protestantismist ning jõudsime selle käigus paratamatult Max Weberi klassikalise teoseni "Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim" [4]. Protestantismist viis tee utilitarismi kaudu ratsionalismi mille üheks õieks võib pidada nüüdisaegset tehnokraatiat [5].Kui vestlusele vaadata teise kandi pealt siis algas see "Moby Dickist" ning lõppes pärast vahepeatust "Vendade Karamazovite" juures lühikese aruteluga Jaan Krossi romaanist "Kolme katku vahel".Jutuajamise käigus selgus (102. minut) et David Ilmari ema tõlgib seda raamatut praegu inglise keelde. See on eesti haritlase kujunemislugu: lugu sellest kuidas kasvada olukorras kus riigivõim on kasvamise raskeks teinud — vähemalt nii sain David Ilmari lühikesest sisukokkuvõttest aru mina kes ma ei ole seda raamatut veel lugenud.Probleemistik tundub igatahes olevat väga ajakohane.Head uudistamist!

H.

P.S. Sellest jutuajamisest jäi mulle meelde David Ilmari väide et Ameerika Ühendriigid on sündinud valgustusajastu kõrgpunktis. Seda võib olla praegu kasulik meeles pidada.

————————————

[1] https://www.youtube.com/watch?v=INC_k1Q80dQ&list=PLhpEK-_b7mfHDxAx9Oncmkc556IRanB9n&index=82

[2] https://www.youtube.com/watch?v=i3W0KyGdLF4&list=PLhpEK-_b7mfG55Li62uBEkM5lPyy101gh&index=5

[3] https://www.youtube.com/playlist?list=PLhpEK-_b7mfG55Li62uBEkM5lPyy101gh

[4] https://www.apollo.ee/protestantlik-eetika-ja-kapitalismi-vaim.html

[5] https://www.youtube.com/watch?v=-c162ErHYbA&list=PLhpEK-_b7mfG55Li62uBEkM5lPyy101gh&index=9&t=1965s

Saatekülalised David Ilmar Beecher ja Mihkel Kunnus. Saatejuht Hardo Pajula. “Protestantlik eetika ja tehnokraatlik vaim”

Möödunud aasta 16. märtsil kui Kuku Raadio Tartu stuudio oli katkukartuses juba kinni pandud salvestasime Mihkli kodus koos David Ilmariga Tähenduse teejuhtide 81. vestluse “Vaala valevus” [1] milles me rääkisime Herman Melville’i suurromaanist “Moby Dick”. Vahepeal pidas David Ilmar sädeleva külalisloengu [2] mu  “Moby Dickile” pühendatud kursusel “Ameerika majandusmudel” [3]. Selle aasta 4. märtsil olime siis lõpuks koos Tartu Kukus ning jutt läks taas liikuma “Moby Dickist” täpsemalt David Ilmari külalisloengu kesksest teesist et Ameerika on ühtaegu nii protestantlik kui ka mittereligioosne maa.Kõigepealt rääkisimegi pisut reformatsioonist ja protestantismist ning jõudsime selle käigus paratamatult Max Weberi klassikalise teoseni “Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim” [4]. Protestantismist viis tee utilitarismi kaudu ratsionalismi mille üheks õieks võib pidada nüüdisaegset tehnokraatiat [5].Kui vestlusele vaadata teise kandi pealt siis algas see “Moby Dickist” ning lõppes pärast vahepeatust “Vendade Karamazovite” juures lühikese aruteluga Jaan Krossi romaanist “Kolme katku vahel”.Jutuajamise käigus selgus (102. minut) et David Ilmari ema tõlgib seda raamatut praegu inglise keelde. See on eesti haritlase kujunemislugu: lugu sellest kuidas kasvada olukorras kus riigivõim on kasvamise raskeks teinud — vähemalt nii sain David Ilmari lühikesest sisukokkuvõttest aru mina kes ma ei ole seda raamatut veel lugenud.Probleemistik tundub igatahes olevat väga ajakohane.Head uudistamist!

H.

P.S. Sellest jutuajamisest jäi mulle meelde David Ilmari väide et Ameerika Ühendriigid on sündinud valgustusajastu kõrgpunktis. Seda võib olla praegu kasulik meeles pidada.

————————————

[1] https://www.youtube.com/watch?v=INC_k1Q80dQ&list=PLhpEK-_b7mfHDxAx9Oncmkc556IRanB9n&index=82

[2] https://www.youtube.com/watch?v=i3W0KyGdLF4&list=PLhpEK-_b7mfG55Li62uBEkM5lPyy101gh&index=5

[3] https://www.youtube.com/playlist?list=PLhpEK-_b7mfG55Li62uBEkM5lPyy101gh

[4] https://www.apollo.ee/protestantlik-eetika-ja-kapitalismi-vaim.html

[5] https://www.youtube.com/watch?v=-c162ErHYbA&list=PLhpEK-_b7mfG55Li62uBEkM5lPyy101gh&index=9&t=1965s

Saatekülalised Mihkel Kunnus ja Andres Kurismaa. Saatejuht Hardo Pajula. "Köidikkonna kaasus"

1926. aasta septembris leidis pensionil raudteetööline Schneebergi äärselt vaateplatvormilt härrasmehe enesetaputunnustega laiba. Surnud mehe taskus oli hüvastijätukiri milles dr Kammerer palus et tema surnukeha ei viidaks koju vaid otseteed lahkamisele. Sel kombel saaks veel lahkununagi teadusele kasulik olla.Nii lõppes 20. sajandi ühe silmapaistvama lamarkistliku bioloogi Paul Kammereri elu nii algab Arthur Koestleri raamat "The Case of the Midwife Toad" [1]. "Köidikkonna juhtum" on suurepärane intellektuaalne põnevusromaan kaasaegse evolutsiooniteooria sünniloost kus seisid vastamisi lamarkistid ja neodarvinistid. Esimesed väitsid et organismide eluajal omandatud tunnused on pärandatavad teiste arvates olid evolutsiooni kaheks sambaks juhuslikud geenimutatsioonid ja looduslik valik. Kammereri kuulsad eksperimendid salamandrite ja sellesama köidikkonnaga valmistasid neodarvinistidele palju peavalu ning lõpuks süüdistati teda katsetulemuste võltsimises. Mõned nädalad peale kõnealuseid süüdistusi võttis Kammerer endalt elu.4. märtsil Tartus salvestatud saates vestlesin ma Mihkel Kunnuse ja Andres Kurismaaga Koestleri raamatust lamarkismist neodarvinismist ja paljudest muudest asjadest. See vestlus on orgaaniliselt seotud Tähenduse teejuhtide 83. vestlusringiga "Bioloogia armuke" [2] kus mu vestluskaaslasteks olid Kalevi Kull ja Toivo Maimets ning me rääkisime lamarkismi tagastulekust epigeneetika sildi all.Minu arvates on mõlemad vestlused tõesti väga põnevad.

H.

———————————

[1] https://www.amazon.com/Case-Midwife-Toad-Arthur-Koestler/dp/1939438454/ref=sr_1_1?dchild=1&keywords=Koestler+midwife+toad&qid=1615020112&sr=8-1

[2] https://www.youtube.com/watch?v=t6yOUzoHIUk&list=PLhpEK-_b7mfHDxAx9Oncmkc556IRanB9n&index=84

Saatekülalised Mihkel Kunnus ja Andres Kurismaa. Saatejuht Hardo Pajula. "Köidikkonna kaasus"

1926. aasta septembris leidis pensionil raudteetööline Schneebergi äärselt vaateplatvormilt härrasmehe enesetaputunnustega laiba. Surnud mehe taskus oli hüvastijätukiri milles dr Kammerer palus et tema surnukeha ei viidaks koju vaid otseteed lahkamisele. Sel kombel saaks veel lahkununagi teadusele kasulik olla.Nii lõppes 20. sajandi ühe silmapaistvama lamarkistliku bioloogi Paul Kammereri elu nii algab Arthur Koestleri raamat "The Case of the Midwife Toad" [1]. "Köidikkonna juhtum" on suurepärane intellektuaalne põnevusromaan kaasaegse evolutsiooniteooria sünniloost kus seisid vastamisi lamarkistid ja neodarvinistid. Esimesed väitsid et organismide eluajal omandatud tunnused on pärandatavad teiste arvates olid evolutsiooni kaheks sambaks juhuslikud geenimutatsioonid ja looduslik valik. Kammereri kuulsad eksperimendid salamandrite ja sellesama köidikkonnaga valmistasid neodarvinistidele palju peavalu ning lõpuks süüdistati teda katsetulemuste võltsimises. Mõned nädalad peale kõnealuseid süüdistusi võttis Kammerer endalt elu.4. märtsil Tartus salvestatud saates vestlesin ma Mihkel Kunnuse ja Andres Kurismaaga Koestleri raamatust lamarkismist neodarvinismist ja paljudest muudest asjadest. See vestlus on orgaaniliselt seotud Tähenduse teejuhtide 83. vestlusringiga "Bioloogia armuke" [2] kus mu vestluskaaslasteks olid Kalevi Kull ja Toivo Maimets ning me rääkisime lamarkismi tagastulekust epigeneetika sildi all.Minu arvates on mõlemad vestlused tõesti väga põnevad.

H.

———————————

[1] https://www.amazon.com/Case-Midwife-Toad-Arthur-Koestler/dp/1939438454/ref=sr_1_1?dchild=1&keywords=Koestler+midwife+toad&qid=1615020112&sr=8-1

[2] https://www.youtube.com/watch?v=t6yOUzoHIUk&list=PLhpEK-_b7mfHDxAx9Oncmkc556IRanB9n&index=84