Tähenduse teejuhid

Saatekülalised Jaak Kikas ja Tanel Tammet. Saatejuht Hardo Pajula. Saade reduktsionismist. "Meie põhiülesanne”

"Meie põhiülesanne on välja kannatada pinge nende vastandite vahel. Need on ida ja lääs (nagu neid alguses mõisteti) või romantism ja valgustus või ka põhi ja lõuna. Üldisemalt, akadeemilises võtmes ütleksin praegu: rangus ja kujutlusvõime — meie ülesanne on see pinge välja kannatada," ütleb Richard Tarnas ühes meie kanalil eksponeeritud videoklipis [1]."Dostojevski [2] annab mulle rohkem kui ükskõik milline teadlane, rohkem kui Gauss," olevat öelnud Albert Einstein [3]. Jaagu ja Taneliga reduktsionismist ja holismist peetud vestluse lõpus (105. minut) uurisingi ma mõlemalt stuudiokülaliselt mida Einstein selle lausega mõelda võis. "Einstein on öelnud ka seda, et teadlasel ei ole halvemat omadust kui fantaasia puudus," kostis selle peale Jaak. "Võib-olla peab ta Gaussi all silmas mingeid konkreetseid matemaatilisi teadmisi, teisel pool on siis kunstiline ilmutus, mis võib fantaasiat rohkem stimuleerida. Seal on rohkem vabadust ja võimalusi, mida mööda edasi kulgeda," jätkas ta samas."Kunst mõjutabki inimest rohkem kui konkreetsed teadmised," sekundeeris talle Tanel (107. minut) "või sellised hästi lihtsad piiratud mehhanismid. Ta ongi selleks tehtud. See on tema olemus, ta on evolutsioneerunud selleks, et meid mõjutada. See on kõige efektiivsem viis seda teha."Tsiteeritud lõpuminutid võtavadki ligi kahetunnise jutuajamise tuuma kenasti kokku.

Head kuulamist!

H.

—————————————

[1] https://www.youtube.com/watch?v=u8qmythWrDs&list=PLhpEK-_b7mfHcnieHphuIr0G_cPk4ssFG&index=2

[2] https://www.youtube.com/watch?v=ix6Xm_pj1Ak&list=PLhpEK-_b7mfHDxAx9Oncmkc556IRanB9n&index=106

[3] https://www.amazon.com/Reason-Life-Believed-Einstein-Dostoevsky-ebook/dp/B01MRR1810

Saatekülalised Jaak Kikas ja Tanel Tammet. Saatejuht Hardo Pajula. Saade reduktsionismist. "Meie põhiülesanne”

"Meie põhiülesanne on välja kannatada pinge nende vastandite vahel. Need on ida ja lääs (nagu neid alguses mõisteti) või romantism ja valgustus või ka põhi ja lõuna. Üldisemalt, akadeemilises võtmes ütleksin praegu: rangus ja kujutlusvõime — meie ülesanne on see pinge välja kannatada," ütleb Richard Tarnas ühes meie kanalil eksponeeritud videoklipis [1]."Dostojevski [2] annab mulle rohkem kui ükskõik milline teadlane, rohkem kui Gauss," olevat öelnud Albert Einstein [3]. Jaagu ja Taneliga reduktsionismist ja holismist peetud vestluse lõpus (105. minut) uurisingi ma mõlemalt stuudiokülaliselt mida Einstein selle lausega mõelda võis. "Einstein on öelnud ka seda, et teadlasel ei ole halvemat omadust kui fantaasia puudus," kostis selle peale Jaak. "Võib-olla peab ta Gaussi all silmas mingeid konkreetseid matemaatilisi teadmisi, teisel pool on siis kunstiline ilmutus, mis võib fantaasiat rohkem stimuleerida. Seal on rohkem vabadust ja võimalusi, mida mööda edasi kulgeda," jätkas ta samas."Kunst mõjutabki inimest rohkem kui konkreetsed teadmised," sekundeeris talle Tanel (107. minut) "või sellised hästi lihtsad piiratud mehhanismid. Ta ongi selleks tehtud. See on tema olemus, ta on evolutsioneerunud selleks, et meid mõjutada. See on kõige efektiivsem viis seda teha."Tsiteeritud lõpuminutid võtavadki ligi kahetunnise jutuajamise tuuma kenasti kokku.

Head kuulamist!

H.

—————————————

[1] https://www.youtube.com/watch?v=u8qmythWrDs&list=PLhpEK-_b7mfHcnieHphuIr0G_cPk4ssFG&index=2

[2] https://www.youtube.com/watch?v=ix6Xm_pj1Ak&list=PLhpEK-_b7mfHDxAx9Oncmkc556IRanB9n&index=106

[3] https://www.amazon.com/Reason-Life-Believed-Einstein-Dostoevsky-ebook/dp/B01MRR1810

Saatekülalised Jaak Kikas ja Tanel Tammet. Saatejuht Hardo Pajula. Saade reduktsionismist. “Meie põhiülesanne”

“Meie põhiülesanne on välja kannatada pinge nende vastandite vahel. Need on ida ja lääs (nagu neid alguses mõisteti) või romantism ja valgustus või ka põhi ja lõuna. Üldisemalt, akadeemilises võtmes ütleksin praegu: rangus ja kujutlusvõime — meie ülesanne on see pinge välja kannatada,” ütleb Richard Tarnas ühes meie kanalil eksponeeritud videoklipis [1].”Dostojevski [2] annab mulle rohkem kui ükskõik milline teadlane, rohkem kui Gauss,” olevat öelnud Albert Einstein [3]. Jaagu ja Taneliga reduktsionismist ja holismist peetud vestluse lõpus (105. minut) uurisingi ma mõlemalt stuudiokülaliselt mida Einstein selle lausega mõelda võis. “Einstein on öelnud ka seda, et teadlasel ei ole halvemat omadust kui fantaasia puudus,” kostis selle peale Jaak. “Võib-olla peab ta Gaussi all silmas mingeid konkreetseid matemaatilisi teadmisi, teisel pool on siis kunstiline ilmutus, mis võib fantaasiat rohkem stimuleerida. Seal on rohkem vabadust ja võimalusi, mida mööda edasi kulgeda,” jätkas ta samas.”Kunst mõjutabki inimest rohkem kui konkreetsed teadmised,” sekundeeris talle Tanel (107. minut) “või sellised hästi lihtsad piiratud mehhanismid. Ta ongi selleks tehtud. See on tema olemus, ta on evolutsioneerunud selleks, et meid mõjutada. See on kõige efektiivsem viis seda teha.”Tsiteeritud lõpuminutid võtavadki ligi kahetunnise jutuajamise tuuma kenasti kokku.

Head kuulamist!

H.

—————————————

[1] https://www.youtube.com/watch?v=u8qmythWrDs&list=PLhpEK-_b7mfHcnieHphuIr0G_cPk4ssFG&index=2

[2] https://www.youtube.com/watch?v=ix6Xm_pj1Ak&list=PLhpEK-_b7mfHDxAx9Oncmkc556IRanB9n&index=106

[3] https://www.amazon.com/Reason-Life-Believed-Einstein-Dostoevsky-ebook/dp/B01MRR1810

Saatekülalised Robert Arold ja Age Oks. Saatejuht Hardo Pajula. Saade ballettist.

"Vabaduse avastamine”

"Ma olin oma karjääri alugses väga tagasihoidlik. Mul puudus loomupärane julgus emotsionaalseks avatuseks. Avanemine artistina võttis aega. Mus endas olid küll kõik tunded olemas, aga minu emotsionaalne väljendus ei jõudnud vaatajani. Ja ma elasin alguses seda väga üle, kui repetiitor või loominguline juht ütlesid, et tehniliselt on kõik väga hästi, aga tunderikkusest jääb puudu. Arusaamatus — kuidas see saab võimalik olla, kui sisimas ise kõiki tundeid tundsin? — haavas valusalt.

Hiljem, ei teagi täpselt mis põhjusel, kas seoses täiskasvanumaks saamise või ühe loomingulise juhi juhendamisviisiga, hakkasin iseenesest teistmoodi tundma. Korraga avastasin vabaduse," räägib Age Oks oma möödunud aastal ilmunud kaunis elulooraamatus "Liblikalend" [1].Tähenduse teejuhtide 108. vestlusringis oli mul Age kõrval stuudios ka teine endine balletitantsija Robert Arold. Kahe artisti karjäärid olid paljuski erinevad aga milleski ka sarnased. Tänases vestluses käis jutt ära mitmes kohas ent lõpuks triivisime ikkagi kuidagi vabaduse juurde tagasi.Mulle endale haakub see jutuajamine kõige rohkem vast 70. saatega "Noodi kvaliteet" [2] kus mu saatekülalisteks olid Robert Jürjendal ja Aleksei Saks.

Head kuulamist!

H.

————————————

[1] https://www.apollo.ee/liblikalend.html

[2] https://www.youtube.com/watch?v=u0g-LAtpN9o&list=PLhpEK-_b7mfHDxAx9Oncmkc556IRanB9n&index=70

Saatekülalised Robert Arold ja Age Oks. Saatejuht Hardo Pajula. Saade ballettist.

"Vabaduse avastamine”

"Ma olin oma karjääri alugses väga tagasihoidlik. Mul puudus loomupärane julgus emotsionaalseks avatuseks. Avanemine artistina võttis aega. Mus endas olid küll kõik tunded olemas, aga minu emotsionaalne väljendus ei jõudnud vaatajani. Ja ma elasin alguses seda väga üle, kui repetiitor või loominguline juht ütlesid, et tehniliselt on kõik väga hästi, aga tunderikkusest jääb puudu. Arusaamatus — kuidas see saab võimalik olla, kui sisimas ise kõiki tundeid tundsin? — haavas valusalt.

Hiljem, ei teagi täpselt mis põhjusel, kas seoses täiskasvanumaks saamise või ühe loomingulise juhi juhendamisviisiga, hakkasin iseenesest teistmoodi tundma. Korraga avastasin vabaduse," räägib Age Oks oma möödunud aastal ilmunud kaunis elulooraamatus "Liblikalend" [1].Tähenduse teejuhtide 108. vestlusringis oli mul Age kõrval stuudios ka teine endine balletitantsija Robert Arold. Kahe artisti karjäärid olid paljuski erinevad aga milleski ka sarnased. Tänases vestluses käis jutt ära mitmes kohas ent lõpuks triivisime ikkagi kuidagi vabaduse juurde tagasi.Mulle endale haakub see jutuajamine kõige rohkem vast 70. saatega "Noodi kvaliteet" [2] kus mu saatekülalisteks olid Robert Jürjendal ja Aleksei Saks.

Head kuulamist!

H.

————————————

[1] https://www.apollo.ee/liblikalend.html

[2] https://www.youtube.com/watch?v=u0g-LAtpN9o&list=PLhpEK-_b7mfHDxAx9Oncmkc556IRanB9n&index=70

Saatekülalised Robert Arold ja Age Oks. Saatejuht Hardo Pajula. Saade ballettist.

“Vabaduse avastamine”

“Ma olin oma karjääri alugses väga tagasihoidlik. Mul puudus loomupärane julgus emotsionaalseks avatuseks. Avanemine artistina võttis aega. Mus endas olid küll kõik tunded olemas, aga minu emotsionaalne väljendus ei jõudnud vaatajani. Ja ma elasin alguses seda väga üle, kui repetiitor või loominguline juht ütlesid, et tehniliselt on kõik väga hästi, aga tunderikkusest jääb puudu. Arusaamatus — kuidas see saab võimalik olla, kui sisimas ise kõiki tundeid tundsin? — haavas valusalt.

Hiljem, ei teagi täpselt mis põhjusel, kas seoses täiskasvanumaks saamise või ühe loomingulise juhi juhendamisviisiga, hakkasin iseenesest teistmoodi tundma. Korraga avastasin vabaduse,” räägib Age Oks oma möödunud aastal ilmunud kaunis elulooraamatus “Liblikalend” [1].Tähenduse teejuhtide 108. vestlusringis oli mul Age kõrval stuudios ka teine endine balletitantsija Robert Arold. Kahe artisti karjäärid olid paljuski erinevad aga milleski ka sarnased. Tänases vestluses käis jutt ära mitmes kohas ent lõpuks triivisime ikkagi kuidagi vabaduse juurde tagasi.Mulle endale haakub see jutuajamine kõige rohkem vast 70. saatega “Noodi kvaliteet” [2] kus mu saatekülalisteks olid Robert Jürjendal ja Aleksei Saks.

Head kuulamist!

H.

————————————

[1] https://www.apollo.ee/liblikalend.html

[2] https://www.youtube.com/watch?v=u0g-LAtpN9o&list=PLhpEK-_b7mfHDxAx9Oncmkc556IRanB9n&index=70

Saatekülalised Raivo Alla ja Ülo Niinemets. Saatejuht Hardo Pajula. Saade pikamaajooksust ja spordist kui vaimsest praktikast. "Kõige lühem imperatiiv”.

"Teiste ekstreemaladega ei kaasne vahetu füüsiline oht, vaid valu. Vaatame näiteks ühte ultramaratoni. Üleameerikalise Võidujooksu pikkus ületab 4800 kilomeetrit ja seda joostakse 64 päeva järjest.

Jalgratturitel on sarnaseks jõuprooviks RAAM (Race Across America), kus läbitakse 4900 kilomeetrit läänerannikult idarannikule ja mis on tõenäoliselt maailma kõige pikem ja raskem jalgrattavõistlus. Sellel võidusõidul ei ole ametlikke puhkepause ning kell tiksub stardist finišini. Kes tahab võita, peab olema valmis väntama 24 tundi päevas üle mäekurude ja läbi kõrbete, jääkülmas vihmas ja põletavas kuumuses. Magamatus, pidev pingutus ja konkurentide surve võtavad võistlejatelt viimase välja.

Samasuguse valuga peavad hakkama saama need, kes osalevad 220-kilomeetrilisel vahepuhkusteta  Badwateri ultramaratonil, mille rada kulgeb California Surmaorus. See võistlus peetakse juulis, kui temperatuur võib küündida 54 kraadini Celsisuse järgi. Üks jooksjatest, Kirk Johnson, kutsus seda kogemust "portaaliks" teise sfääri: "Kui kuskil on koht kus inimese füüsiline suutlikkus aga ka selgitusvõime mõistus ja teadus oma piiride vastu põrkuvad siis on see seal. Badwater oli see paik kus ma võisin uurida mida me endast tegelikult kujutame mis paneb meid liikuma ja mis sunnib meid peatuma. Võib-olla ei ole spirituaalsus päris see sõna mida ma vajan aga minus on piisavalt usklikku ja otsijat et mõista... et kuskil on tee mis viib mu eesriide taha ja võimaldab mul puudutada midagi mis jääb minust väljapoole. Kohta kus valu ja transtsendents on omavahel niivõrd läbi põimunud et sel lihtsalt peab olema mingi tähendus" kirjutab Rupert Sheldrake veel seitset vaimset praktikat tutvustavas raamatus "Viisid kuidas minna edasi" [1], mille esimene peatükk kannab pealkirja "Spordi spirituaalne pool".

Spordi spirituaalne pool oli ka 107. vestluse lähtekohaks,  kus mu jutukaaslasteks olid maratonijooksjad Raivo Alla ja Ülo Niinemets [2]. Raivo lõpetas möödunud aasta Eesti meistrivõistlustel kolmandana, Ülo viis samal võistlusel oma isikliku tippmargi alla kolme tunni.

Vestluse pealkiri tuleb 103. minutilt: "[Wayne] Gretsky isa kes teda treenis kõige parem soovitus olevat talle olnud: "Liigu sinna, kuhu litter jõuab!" Mitte sinna kus ta parasjagu on. See on kõige lühem imperatiiv."

Head uudistamist!

H.

————————————

[1] https://www.amazon.com/Ways-Beyond-Why-They-Work-ebook/dp/B07V39QLCG/ref=tmm_kin_swatch_0?_encoding=UTF8&qid=1612341156&sr=8-1

[2] https://teejuhid.postimees.ee/7160717/ulo-niinemets-kas-puhtam-on-ka-jahedam

Saatekülalised Raivo Alla ja Ülo Niinemets. Saatejuht Hardo Pajula. Saade pikamaajooksust ja spordist kui vaimsest praktikast. "Kõige lühem imperatiiv”.

"Teiste ekstreemaladega ei kaasne vahetu füüsiline oht, vaid valu. Vaatame näiteks ühte ultramaratoni. Üleameerikalise Võidujooksu pikkus ületab 4800 kilomeetrit ja seda joostakse 64 päeva järjest.

Jalgratturitel on sarnaseks jõuprooviks RAAM (Race Across America), kus läbitakse 4900 kilomeetrit läänerannikult idarannikule ja mis on tõenäoliselt maailma kõige pikem ja raskem jalgrattavõistlus. Sellel võidusõidul ei ole ametlikke puhkepause ning kell tiksub stardist finišini. Kes tahab võita, peab olema valmis väntama 24 tundi päevas üle mäekurude ja läbi kõrbete, jääkülmas vihmas ja põletavas kuumuses. Magamatus, pidev pingutus ja konkurentide surve võtavad võistlejatelt viimase välja.

Samasuguse valuga peavad hakkama saama need, kes osalevad 220-kilomeetrilisel vahepuhkusteta  Badwateri ultramaratonil, mille rada kulgeb California Surmaorus. See võistlus peetakse juulis, kui temperatuur võib küündida 54 kraadini Celsisuse järgi. Üks jooksjatest, Kirk Johnson, kutsus seda kogemust "portaaliks" teise sfääri: "Kui kuskil on koht kus inimese füüsiline suutlikkus aga ka selgitusvõime mõistus ja teadus oma piiride vastu põrkuvad siis on see seal. Badwater oli see paik kus ma võisin uurida mida me endast tegelikult kujutame mis paneb meid liikuma ja mis sunnib meid peatuma. Võib-olla ei ole spirituaalsus päris see sõna mida ma vajan aga minus on piisavalt usklikku ja otsijat et mõista... et kuskil on tee mis viib mu eesriide taha ja võimaldab mul puudutada midagi mis jääb minust väljapoole. Kohta kus valu ja transtsendents on omavahel niivõrd läbi põimunud et sel lihtsalt peab olema mingi tähendus" kirjutab Rupert Sheldrake veel seitset vaimset praktikat tutvustavas raamatus "Viisid kuidas minna edasi" [1], mille esimene peatükk kannab pealkirja "Spordi spirituaalne pool".

Spordi spirituaalne pool oli ka 107. vestluse lähtekohaks,  kus mu jutukaaslasteks olid maratonijooksjad Raivo Alla ja Ülo Niinemets [2]. Raivo lõpetas möödunud aasta Eesti meistrivõistlustel kolmandana, Ülo viis samal võistlusel oma isikliku tippmargi alla kolme tunni.

Vestluse pealkiri tuleb 103. minutilt: "[Wayne] Gretsky isa kes teda treenis kõige parem soovitus olevat talle olnud: "Liigu sinna, kuhu litter jõuab!" Mitte sinna kus ta parasjagu on. See on kõige lühem imperatiiv."

Head uudistamist!

H.

————————————

[1] https://www.amazon.com/Ways-Beyond-Why-They-Work-ebook/dp/B07V39QLCG/ref=tmm_kin_swatch_0?_encoding=UTF8&qid=1612341156&sr=8-1

[2] https://teejuhid.postimees.ee/7160717/ulo-niinemets-kas-puhtam-on-ka-jahedam

Saatekülalised Raivo Alla ja Ülo Niinemets. Saatejuht Hardo Pajula. Saade pikamaajooksust ja spordist kui vaimsest praktikast. “Kõige lühem imperatiiv”.

“Teiste ekstreemaladega ei kaasne vahetu füüsiline oht, vaid valu. Vaatame näiteks ühte ultramaratoni. Üleameerikalise Võidujooksu pikkus ületab 4800 kilomeetrit ja seda joostakse 64 päeva järjest.

Jalgratturitel on sarnaseks jõuprooviks RAAM (Race Across America), kus läbitakse 4900 kilomeetrit läänerannikult idarannikule ja mis on tõenäoliselt maailma kõige pikem ja raskem jalgrattavõistlus. Sellel võidusõidul ei ole ametlikke puhkepause ning kell tiksub stardist finišini. Kes tahab võita, peab olema valmis väntama 24 tundi päevas üle mäekurude ja läbi kõrbete, jääkülmas vihmas ja põletavas kuumuses. Magamatus, pidev pingutus ja konkurentide surve võtavad võistlejatelt viimase välja.

Samasuguse valuga peavad hakkama saama need, kes osalevad 220-kilomeetrilisel vahepuhkusteta  Badwateri ultramaratonil, mille rada kulgeb California Surmaorus. See võistlus peetakse juulis, kui temperatuur võib küündida 54 kraadini Celsisuse järgi. Üks jooksjatest, Kirk Johnson, kutsus seda kogemust “portaaliks” teise sfääri: “Kui kuskil on koht kus inimese füüsiline suutlikkus aga ka selgitusvõime mõistus ja teadus oma piiride vastu põrkuvad siis on see seal. Badwater oli see paik kus ma võisin uurida mida me endast tegelikult kujutame mis paneb meid liikuma ja mis sunnib meid peatuma. Võib-olla ei ole spirituaalsus päris see sõna mida ma vajan aga minus on piisavalt usklikku ja otsijat et mõista… et kuskil on tee mis viib mu eesriide taha ja võimaldab mul puudutada midagi mis jääb minust väljapoole. Kohta kus valu ja transtsendents on omavahel niivõrd läbi põimunud et sel lihtsalt peab olema mingi tähendus” kirjutab Rupert Sheldrake veel seitset vaimset praktikat tutvustavas raamatus “Viisid kuidas minna edasi” [1], mille esimene peatükk kannab pealkirja “Spordi spirituaalne pool”.

Spordi spirituaalne pool oli ka 107. vestluse lähtekohaks,  kus mu jutukaaslasteks olid maratonijooksjad Raivo Alla ja Ülo Niinemets [2]. Raivo lõpetas möödunud aasta Eesti meistrivõistlustel kolmandana, Ülo viis samal võistlusel oma isikliku tippmargi alla kolme tunni.

Vestluse pealkiri tuleb 103. minutilt: “[Wayne] Gretsky isa kes teda treenis kõige parem soovitus olevat talle olnud: “Liigu sinna, kuhu litter jõuab!” Mitte sinna kus ta parasjagu on. See on kõige lühem imperatiiv.”

Head uudistamist!

H.

————————————

[1] https://www.amazon.com/Ways-Beyond-Why-They-Work-ebook/dp/B07V39QLCG/ref=tmm_kin_swatch_0?_encoding=UTF8&qid=1612341156&sr=8-1

[2] https://teejuhid.postimees.ee/7160717/ulo-niinemets-kas-puhtam-on-ka-jahedam

Saatekülalised Mihkel Kunnus ja Andreas Veispak. Saatejuht Hardo Pajula. "Üksindusajastu lõpukrambid”.

"Teadke, et see unistus, nagu teie seda nimetate, läheb tingimata täide, uskuge seda, kuid see ei lähe täide praegu, sest igal asjal on oma kord. See oleneb hingest, psühholoogiast. Selleks, et maailma uut moodi ümber teha, oleks tarvis, et inimesed ise pöörduksid psüühililiselt teisele teele. Enne seda, kui sa ise tõepoolest igale inimesele vennaks pole hakanud, üldist vendlust ei tule. Inimesed ei suuda kunagi mingit teadmist ega mingit kasu oma omandi ja oma õiguste vallas ilmsüütult üksteisega jagada. Ikka saab igaüks vähe, ja ikka nurisetakse, kadestatakse ja hävitatakse üksteist. Te küsite, millal seesinane täide läheb. See läheb täide, kuid inimeste üksiolemise ajajärk peab enne mööda saama," kirjutab Dostojevski "Vendades Karamazovites". "Ja mida me oma olemuse sügavusest siis leiame? Mida ma mõtlen „ülemineku all ühest maailmast teise?“ Kui me kaevame välja meie tsivilisatsiooni kõige sügavama kihini, leiame sealt loo, mütoloogia. See on seesama Inimsoo võidukäigu lugu, mida ma eelpool mainisin — see kujutab endast võrgustikku narratiividest, kokkulepetest ja sümbolitest, mis võtavad kokku selle, kuidas meie kultuur vastab elu kõige tähtsamatele küsimustele: Kes ma olen? Mis peitub sündmuste taga? Mis on elu mõte? Mis on inimloomus? Mis on püha? Kes me oleme üheskoos rahva või inimkonnana? Kust me tuleme ja kuhu me läheme? Ma üritan nüüd napilt sõnastada, kuidas meie kultuur nendele küsimustele vastab. Ma muidugi lihtsustan, tegelikkuses polnud meie maailmamüüt nii kõikvõimas isegi oma haripunktis möödunud sajandil. Kui teile jääb mulje, et paljud nendest vastustest on teadusele jalgu jäänud, siis nii see ongi: 19. ja 20. sajandi iganenud teadussaavutused vormivad siiani meie arusaamu sellest, mis on tõeline, võimalik ja elluviidav. Uus füüsika, uus bioloogia ja uus psühholoogia on alles praegu jõudmas meie tegevust juhtivatesse uskumustesse," sekundeerib talle Charles Eisenstein oma raamatus "The More Beautiful World Our Hearts Know Is Possible". Kevadhooaja avasaates tulid muuhulgas jutuks ka üksindusajastu edasised väljavaated.

Head kuulamist-vaatamist!

H.