Tähenduse teejuhid

Vahetu tõuke selleks saateks andis mulle Ivan Kramskoi 1872. aastast pärinev maal „Kristus kõrbes“. Mõnede Kramskoi kaasaegsete arvates kujutas kunstnik sellel tööl täielikku ateisti ja nihilistlikku revolutsionääri. Ivan Kramskoi oli peredvižnikute kunstirühmituse üks asutajaid ja ideelisi juhte. Oleme oma saatesarjas varemgi rääkinud sellest, et suurte ühiskondlik-poliitiliste kataklüsmide ended ilmnevad luules, maalikunstis ja muusikas. Ka seekord pakkus mulle muuhulgas huvi küsimus, kas ja mil määral ennustasid peredvižnikud ette Vene revolutsiooni või aitasid sellele kaasa.

Toomas Paul ja Tarmo Soomere. Saade oli esimest korda eetris 2019. aasta 23. juunil

„Ma arvan, et Maddox pidas mind reeturiks,“ ütles meile antud intervjuus Briti bioloog Rupert Sheldrake, kelle 1981. aastal ilmunud esikraamatu „A New Science of Life“ teine Briti bioloog, Nature’ peatoimetaja sir John Maddox tuleriidale tahtis saata. „Kui ta retsenseeris üht mu järgmist raamatut, võrdles ta mind katoliku kirikut ründava renegaadist jesuiidiga. Ta kasutas üldse ohtralt kiriklikke metafoore,“ jätkas Sheldrake meie intervjuus.

Kui ma 2018. aasta kevadel 37 aasta vanusele teadusuudisele komistasin, mõistsin, et nüüd on puur mitukümmend meetrit edasi liikunud. Aastapäevad hiljem võtsin Rupert Sheldrake’i jutuks teoloog Toomas Pauli ja Eesti Teaduste Akadeemia presidendi Tarmo Soomerega. Maddoxi soositud kiriklikele metafooridele truuks jäädes panin vestlusele pealkirjaks „Kaasaegne ketser“.

"Õhtumaa allakäigu" autori Oswald Spengleri sõnul hingestab iga kultuuri poeetiliselt vahendatud algilmutus – die Ursymbole –, mille vägi aja jooksul paratamatult maha käib. Kultuuri lõppu tähistab Spengleri järgi kantseleiliku proosa laviin. "Kui tema ajajärgu inimene meid praegu vaataks, näeks ta väikeste kabinetitekstide vorpijate armaadat, kes on loonud suure teadusliku diskursuse, mille tõeväärtus peitub nendessamades artiklikestes," kirjeldas praegust langusaega meeldejäävalt Ivar Tröner.

Meie allakäik on Spengleri sõnul aga just faustiline, sest "Faust tahab kõike teada, kõike avardada, minna üle piiride, ta januneb lõpmatuse järele," selgitas Spengleri arusaama lääne kultuuri Ursymbole’ist Mihkel Kunnus

„Rooma kultuur on seega olemuslik üleminek, ülepääs või ehk koguni akvedukt – veel üks Rooma kohaloleku käegakatsutav märk maastikul. Akveduktil on kujundina maantee ees muide see eelis, et ta kätkeb endas tasemevahe vajalikkust. Sellal kui maantee on seda parem, mida ühetasasem, pole akvedukt ilma languseta mõeldav. Täpselt samamoodi on rooma kultuuril oma läte ja oma suue, oma ülem- ja alamjooks,“ kirjutab prantsuse ajaloolane Rémy Brague raamatus „Euroopa, rooma tee“, mis ilmus 2018. aasta kevadel EBS-i raamatusarjas.

Aasta hiljem kutsusin ma stuudiosse Brague’i ideede üle arutlema Jaan Tammsalu ja Tõnu Õnnepalu. Keskustelu käigus jõudsime akvedukti kujundini.