Tähenduse teejuhid

See saade kasvas orgaaniliselt välja "Tähenduse teejuhtide" 92. vestlusringist*, kus mu stuudiokülalisteks olid Jaak Kikas ja Mihkel Kunnus ning jutt käis USA kvantfüüsikust David Bohmist.

Pärast seda kirjutas mulle Jonas Nahkor, kes avaldas soovi rääkida Bohmi vestlustest Krishnamurtiga. Üheskoos leidsime, et kolmandaks osaliseks võiks olla Siim Lill.

5. novembril võtsimegi selle vestluse linti.

Vestluse pealkiri viitab selles kõneluses korduvalt esile kerkinud motiivile (nt 110. minut): "Tasub vaadata neid videosid, kus ta [Krishnamurti, H.] räägib. Tema kirglikkus ei ole akadeemiline kirglikkus, tema jaoks on tegemist hädaolukorraga. Ta ei suuda Bohmile selgeks teha, mida ta reaalselt tunneb. Ta näeb seda kobra seal toanurgas. See istub seal, on ohtlik ja me peame sellega kuidagi hakkama saama, aga me ei saa ja ta on jõuetu." Suur osa meie vestlusest keerleski ühes või teises vormis selle ümber, mida nurgas istuva maoga peale hakata.

Head uudistamist!

H.

_________________

* https://www.youtube.com/watch?v=j3fKviVYpYE&list=PLhpEK-_b7mfH-lM3Mpqf2scPOVLJfI2ze&index=11

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

"Tähenduse teejuhtide" 84. vestlusringis "Paradigma nihe" olid mul külas Aapo Pukk ja Meego Remmel ning me rääkisime Caravaggio kuulsast maalist "Pöördumine teel Damaskusesse".

Jutt klappis hästi ja pärast saadet otsustasime maalikunstist koos edasi rääkida. Meie teise keskustelu teemaks valis Meego El Greco.

Temast me siis täna räägimegi.

Peatse kuulmiseni!

H.

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

"Loomulikult kerkivad meie ette rasked probleemid, kui me teeme näo, et me kujutame endast vaid masinaid ning meie teadvus pole midagi erinevat algoritmist. See tekitab ületamatuid probleeme, sest see on nii ilmselgelt vale ja piiratud arusaam. Kui me võtame omaks pisut küpsema käsituse ja jätame mehhanitsistliku maailmavaate maha, saame minu arvates paremini aru ka sellest, et me sõltume täiesti elusloodusest ja oleme ühtlasi osa sellest," kõneles Rupert Sheldrake selle aasta aprillis EBS-i korraldatud loengul "Looduse tagasitulek" [1].

"Üksi ei ole võimalik terve olla," sekundeerib talle Charles Eisenstein [2], "sest tervis sõltub meie suhtest teiste inimeste ja muude organismidega. Tervise taga on ulatuslik suhetevõrgustik. Kui loodus on haige, ei saa meie liik olla terve. Me oleme jõudnud ajastuvahetuse künnisele. Käimas on meie ajastu suurim revolutsioon. On aeg mõista, et me ei ole siin üksi ja me ei eksisteeri lahus üksteisest, bakteritest, ülejäänud maailmast ja lõpuks ka mitte kosmosest. Kui me sellest aru saame, muutub kõik."

Mõlemad mõtlejad [3] on seisukohal, et me peaksime loobuma reduktsionistlikest liialdustest [4] ja liikuma terviklikuma elukäsituse poole. Eisensteini sõnul tähendab see meie baasmütoloogia väljavahetamist. "Mütoloogia" ei tähenda selles kontekstis aga mitte mõnda kangelasmuistendit, vaid meie "loogika vundamenti" [5]. Sheldrake peab meie ajastu põhiküsimuseks mehhanitsisliku ja romantilise looduskäsituse taasühendamist ja -lepitamist [6]. Ta on oma erinevates raamatutes ja ülesastumites pööranud tähelepanu kolmele suundumusele, mis meid praegu tasapisi looduse taashingestamise poole kannavad:

1. Välja kontsepti areng nüüdisaegses füüsikas.

2. Teadvusuuringud psühholoogias.

3. Paenteistlik pööre teoloogias.

29. oktoobril tulid minuga Kuku Raadio Tartu stuudiosse neist esimesel teemal rääkima füüsik Jaak Kikas ja kunstnik Peeter Laurits. See oli väga huvitav vestlus. Kuivõrd ma ei ole seda veel jõudnud uuesti läbi kuulata, siis hakka ma siin praegu midagi pikemalt seletama. Küll tahaksin aga tähelepanu juhtida ühele minu jaoks eriti mõtlemapanevale lõigule sellest ligi kahetunnisest vestlusest. 75. minutil viisin ma jutu ühele eravestlusele Sheldrake'iga, mis algas mu küsimusega: "Te ei usu, et looduse raamat on kirjutatud matemaatika keeles, ega ju?" — "Ei, ma arvan, et looduse raamat on kirjutatud vormide keeles," vastas ta seepeale. Mina uurisin siis jälle edasi, et kas need vormid pole mitte matemaatiliselt kirjeldatavad. "Lihtsamad on," vastas Sheldrake ja jätkas, "vaata neid puid seal. Mitte ühegi jaoks neist ei ole matemaatilist valemit, ja kui olekski, mis mõte sel oleks?" See lükkas käima arutelu, mis päädis minu jaoks Jaagu tsiteeritud John von Neumanni [7] mõttekäiguga (80. minut). "Temal oli selline arvamus," rääkis Jaak, "et piisavalt keerulised süsteemid või struktuurid võivad osutuda iseenda kõige lihtsamaks kirjelduseks."

Kui ma olen selle jutuajamise uuesti täies mahus tähelepanelikult läbi kuulanud, siis kirjutan siia veel paar rida juurde.

Head nädalavahetust!

H.

——————————

[1] https://www.youtube.com/watch?v=XHhQJ4gRq6s&list=PLhpEK-_b7mfGsQNoc9wM4EEZJyxb8U7cd&index=28

[2] https://teejuhid.postimees.ee/7092425/charles-eisenstein-uksi-pole-voimalik-terve-olla

[3] https://charleseisenstein.org/podcasts/new-and-ancient-story-podcast/in-conversation-with-rupert-sheldrake/

[4] https://www.youtube.com/watch?v=_YjvFLKp3Vc&list=PLhpEK-_b7mfFl8nyyY3yK1ML4wu0ot8H4&index=10

[5] https://www.youtube.com/watch?v=-dP2VoY5Olk&t=2484s (33. minut)

[6] https://www.youtube.com/watch?v=0lE8JavQPCI&list=PLhpEK-_b7mfGsQNoc9wM4EEZJyxb8U7cd&index=21

[7] https://en.wikipedia.org/wiki/John_von_Neumann

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Tänases saates pöördume tagasi ainese juurde, mis tuli jutuks 42. vestlusringis koos Toivo Pilli ja Joosep Tammoga. Vahepeal on teema paraku päevakajalisemaks muutunud.

H.

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Selles saates on plaanis rääkida rahva naerutamisest, eriti sellest, kuidas seda teevad britid.

Vestluse lähtekohaks on Ingomari lavastatud lustmäng "Mitte praegu, kallis", mille autoriteks on Briti näitekirjanikud Ray Cooney ja John Chapman ning milles üht peaosa mängis Märt.

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

See vestlus on pühendatud tšehhi päritoluga USA psühhiaatrile Stan Grofile.

"Me vajame väga erinevat lähenemisviisi. Pelk sümptomite ravi või nende mahasurumine on väga vilets ravimeetod. Kui me ei küsi, miks haigus tekkinud on ja ei lähe selle algpõhjuste juurde, ei uuri seda etioloogilselt, siis on see sama hea kui katta palavikuga haiglasse tulnud inimene jääga. See oleks aga väga hoolimatu suhtumine, sest nii võiks meil märkamata jääda mõni eluohtlik infektsioon või haigusetekitaja," selgitab Grof seltsi YouTube'i kanalil olevas videos "Meditsiinis kasutatakse haigustunnuste mahasurumist kahel juhul".

Stanislav Grofi pleilist* on meie kanalil alates selle aasta veebruarist.

Otsesaade algab neljapäeval 10. septembril kell 13.15.

Head uudistamist!

H.

-----------------------

* https://www.youtube.com/playlist?list=PLhpEK-_b7mfHQl6nbDthnn-SbK6vnRwCG

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Selle vestluse lähtepunktiks oli Charles Eisensteini essee "Kroonimine" [1], mille eestikeelne tõlge jõuab peagi seltsi koduleheküljele.

Charles Eisensteini klipp "Üheski meie vastuses koroonaviirusele ei ole midagi uut" [2] on meie Piljardinurga [3] teine video. "Üheski meie vastuses koroonaviirusele ei ole midagi uut, nad kõik kujutavad endast vaid varasemate trendide võimendatud vorme... Kõik need suundumused olid juba ammu olemas ja praegu on meil aeg endalt küsida: kas me tahame, et need jätkuksid? Eriti nüüd, kus me oleme näinud, kuhu loetletud trendid meid oma äärmuslikes vormides viivad. Ma loodan, et me vastame eitavalt. Me ei taha ohverdada riski minimeerimise pühale üritusele kõike, mis meil on. Võib-olla me oleme siiski valmis natuke rohkem ohtusid taluma? Leppima sellega, et surm on elu osa ja lükkama tagasi režiimi, mis püüab kõiki muutujaid kontrollides riskist lahti saada. Lükkama tagasi režiimi, mis tahab meid kaitsta maailma ja üksteise eest ja tekitab seega olukorra, kus me surma edasilükkamise nimel elust vabatahtlikult lahti ütleme," kõneleb Eisenstein.

Head kuulamist!

H.

--------------------

[1] https://charleseisenstein.org/essays/the-coronation/

[2] https://www.youtube.com/watch?v=5VCBxtrS0_Y&list=PLhpEK-_b7mfHBFSgRIwNOgPtZNzjHZmFx&index=2

[3] https://www.youtube.com/playlist?list=PLhpEK-_b7mfHBFSgRIwNOgPtZNzjHZmFx

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

25. augustil salvestatud saate lähtekohaks oli Ameerika füüsikust David Bohmist (1917–1992) valminud dokumentaalfilm "Infinite potential"*. Sealt läks jutt peagi kvantfüüsikale laiemalt. Nagu Jaak veidi hiljem oma Facebooki postituses kirjutas, jõudsime lõpuks lohutava tõdemuseni, et kvantmehaanikaga on rakustes olnud meist palju targemadki inimesed.

Head kuulamist!

H.

-------------------------

* https://www.youtube.com/watch?v=XDpurdHKpb8&t=3195s

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

25. augustil salvestatud saates oli jutuks saksa kirjaniku ja filosoofi Johann Gottfried Herderi (1744–1803) eelmisel aastal eesti keeles ilmunud suurteos "Mõtteid inimkonna ajaloo filosoofiast"*, millele kirjutas põhjaliku saatesõna Eva Piirimäe.

Head kuulamist!

H.

-----------------------

* https://www.apollo.ee/motteid-inimkonna-ajaloo-filosoofiast.html

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Selle vestluse lähtekohaks oli Tiidu raamat "Palveränd"*, mis räägib esimesest ristiretkest (1096–1099), sealt kandus jutt muidugi ristisõdadele ja õhtumaa ajaloole laiemalt. Jutuajamise lõpupoole (86. minut) jõudsime küsimuseni, kas selle verise ettevõtmise taga oli Kristus või antikristus. Täit selgust me selles päevakorrapunktis ei saavutanudki, aga see keskustelu ise oli minu jaoks väga huvitav.

Head kuulamist!

H.

--------------------

* https://www.apollo.ee/e-raamat-palverand.html

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.