Vaba Akadeemia

Loengu teemaks on Egiptuse riigi eellugu ehk viienda ja neljanda aastatuhande periood enne meie ajaarvamist. Sellel ajal Egiptuse aladel esile kerkinud kultuurid (nagu Badari ja Nakada) päädisid kultuurilise ühtlustumisega hilisema Vana-Egiptuse riigi aladel. Kuigi käsitletava ajastu lõpuks ei olnud riik veel poliitiliselt ühendatud, on periood oluline mõistmaks protsesse, mis viisid riigi tekkeni, eliidi esilekerkimiseni ja egiptuse kultuuri eripäradeni. Loengus käsitletakse viienda ja neljanda aastatuhande olustikku suuresti arheoloogilise materjali põhjal, mis Egiptusele omaselt on seotud peamiselt matustekombestikuga.

26. juunil peab Vabas Akadeemias järjekordse loengu Tarmo Toom. Seekordseks teemaks on varakristlik ja platooniline spiritualiteet.

Neljandal sajandil eKr viidi Rooma sõjaväes läbi reformid, mille tulemusel asendati varasem faalanksi lahingurivil põhinenud armee maniipulitest koosnevate leegionitega. Muutuste tulemusel võeti kasutusele uued väeüksused, relvastus ja juhtimisstruktuur, mis võimaldasid roomlastel vallutada Apenniini poolsaar ning sõdida efektiivselt ka kaugemalt pärit vaenlastega. Rooma armeest oli kujunemas sõjajõud, mille abil vallutati järgnevalt nii hellenistlikud kuningriigid kui ka ülejäänud Vahemere ääres elanud rahvad.

29. mail on Vabal Akadeemial taaskord külas Erki Tammiksaar. Seekordses loengus tuleb juttu Johann Kölerist.

Tänavu tähistame Johann Köleri 200. sünniaastapäeva. Tema pärandit on uurinud peamiselt kunstiajaloolased. Ajaloolased Hans Kruus, Ea Jansen ning Rudolf Põldmäe on käsitlenud Köleri suhteid eesti rahvusliku liikumise liidritega. Seni pole aga ajaloolased pööranud tähelepanu Köleri vene loodusteadlastest sõpradele, nende maailmavaatele ning kuidas nad mõjutasid Köleri maailmapilti. Samas oli Köleril oluline roll eesti rahvusliku liikumise suuna kujundamisel.Ettekanne analüüsib Köleri suhteid vene loodusteadlaste-rahvuslastega, noorlätlase Krišjānis Valdemārsiga ning nende vaadete mõju Köleri kaudu eesti rahvuslikule liikumisele.

15. mail jätkub loengusari, mis on pühendatud Kreeka-Rooma sõjandusele. Seekordses loengus räägib Silver Sooväli klassikaliste linnriikide sõjavägedest.

Kui hopliitide näol oli tegemist nii mitmestki mõttes linnriikide sõjalise ja sotsiaalse tuumikuga, siis sõjaväed moodustasid koosluse, kus ka ratsaväelastel ning laskerelvadel oli oma roll. Selles loengus üritatakse pakkuda ülevaate sellest, millised linnriikide sõjaväed välja nägid ning millised muutused neis aset leidsid. Allikatest lähtuvalt jääb see üsna Ateena-keskseks, kuid siiski tuuakse erinevate näidetega esile regionaalseid erinevusi.

Reedel, 1. mail on Vabal Akadeemial külas Tarmo Toom, kes peab loengu vabast tahtest ja ettemääratusest.

Loeng «Calderón, molinism ja vaba tahe» keskendub Calderóni näidendi «Elu on unenägu» laiemale mõtteloolisele taustale ehk vaba tahte ja ettemääratuse probleemile. Näidend tuleb ettekandele 2026. aasta mais ja juunis Tallinna Linnateatris, lavastaja on Lembit Peterson.

Loengu lähtepositsiooniks on Augustinuse ja Pelagiuse kujundatud mõttetrajektoorid, mis kajastusid 17. sajandi vaidlustes dominikaanide ja jesuiitide vahel. Calderón oli molinist ja hülgas ettemääratuse õpetuse, mis ei arvestanud inimese vaba tahtega. Näidend räägib esialgu saatusele alistunud Segismundost, kes siiski võidab oma tahteotsusega taeva poolt ettemääratud saatuse.

17. aprillil jätkub Vaba Akadeemia loengusari, mis on pühendatud Kreeka-Rooma sõjandusele.

Seekordses loengus räägib Siim Sõkkal Rooma kuningriigi armeest. Umbes 8. sajandil eKr. tekkinud Rooma kuningriik kujutas endast Tiberi jõe kaldal asunud linnriiki, mille eesotsas seisis valitud kuningas, keda nõustas vanemate nõukogu ning suguvõsadeks jaotatud kogukond oli esindatud erinevatel rahvakogudel, mis tagas neile võimaluse osaleda linnriigi juhtimist puudutavate otsuste kujundamisel. Sellise võimustruktuuri põhjal kujunes ka varane Rooma sõjavägi, mis aja jooksul arenes sõjasalkadest faalanksi mudelil põhinevaks hopliidiarmeeks. Kuigi antiikautorid esitavad meile kirjelduse kuningate juhtimisel toimunud süstemaatilisest arengutest ning naabruses elanud etruskide ja kreeklaste mõjust Rooma ühiskonnale, on tegu perioodiga, mis on meile kehvasti teada ning Rooma kuningriigi sõjaväe täpne ülesehitus ning areng tekitavad mitmeid küsimusi.

Mis need Päikesesüsteemi väikekehad siis on? 2006. aastal võttis Rahvusvaheline astronoomiaunioon Prahas vastu definitsiooni: Päikesesüsteemi väikekeha ei ole planeet, kääbusplaneet ega looduslik kaaslane. Kõik teised objektid, välja arvatud satelliidid, mis tiirlevad Päikese ümber, on kollektiivselt Päikesesüsteemi väikekehad ehk inglise keeles Small Solar System Bodies (SSSB, hea veel, et mitte SSSR). Muidugi pole negatiivne definitsioon inimkonna suurlooming, aga paremat definitsiooni pole ka veel kusagilt võtta. Kuna neid väikekehi on kohutavalt palju, siis tahes-tahtmata peame valima mingi väiksema seltskonna ja neist räägime siis pisut pikemalt.

Seekord tuleb juttu usunditevahelistest suhetest islamiaegses Hispaanias.Hiljuti Müürilehes avaldatud arvamuslugu viidab islamiaegsele Hispaaniale ehk al-Andalusiale kui usundivaheliste suhete utoopiale, kus muslimid, juudid ja kristlased elasid kõrvuti religioosses vabaduses. Aga millisel määral on see tõsi? Mida räägivad meie ajaloolised allikad selle niinimetatud convincenciaehk kooselamise kohta?

Reedel, 13. märtsil on Vabal Akadeemial külas Silver Sooväli, kes räägib Kreeka-Rooma sõjandusele pühendatud loengusarja raames Kreeka hopliitidest. Hopliidid moodustasid Vana-Kreeka linnriikide sõjavägede tuumiku ning võib ilma liialduseta öelda, et nad domineerisid arhailise ja klassikalise perioodi lahinguväljadel nii Kreekas kui ka kaugemal. Küll aga ei tekkinud selline sõdalane tühjale kohale ega jäänud läbi sajandite staatiliselt muutumata. Seega tuleb pilk heita nii pronksiaegsele taustale kui ka rauaaegsetele arengutele, seda nii sõjavarustuse kui ka sotsiaalsete muutuste kontekstis.

Loeng on osa Vaba Akadeemia loengusarjast, mis on pühendatud Kreeka-Rooma sõjandusele. Kreeka linnriikide, Makedoonia ja Rooma sõjaajaloo kursuse raames käsitletakse antiikaja kolme suure tsivilisatsiooni arenguid ja eripärasid, mis muutsid nad oma ajastu kontekstis domineerivateks suurjõududeks, kelle armeed olid sisuliselt võitmatud. Vaatluse alla tulevad ühiskonnad arenesid paralleelselt ning võimu haripunkti jõudmine oli alati pika protsessi tulemus, kus sõjaline areng käis käsikäes ühiskondlike muutustega.