Juttu tuleb tänapäevasele teadusele alusepanija uuringutest, tema suhetest kirikutegelastega ja lootusest, et nad võtavad kuulda mõistuse häält. Kuid Galilei lootus purustati julmalt.

Keraamilisi esemeid on säilinud suurel hulgal. Antiikaja keraamilised anumad annavad väärtuslikku infot inimtegevuse kohta minevikus. Teadmised keraamika valmistamisprotsessist, otstarbest ja pildikeelest ei ole ometigi tulnud antiikajast tänapäeva kaasa, vaid vanakreeka keraamika pälvis laiemat tähelepanu 17. sajandil ning teadusliku uurimistööni jõuti 19. sajandil.

Aja jooksul on tänu keraamikale rikastunud meie teadmised antiikaja kohta ja selle aja jooksul on arenenud ka keraamika uurimismeetodid visuaalsest vaatlusest kuni röntgenuuringuteni.

Tuumamagnetresonants (TMR) on üks tänapäevaks väga täpseks arendatud ainete uurimismeetod. Selle meetodi aluseks on asjaolu, et tugevas magnetväljas saab osasid aatomituumi raadiolainetega võngutada. Samas pole kõik aatomituumad molekulides või kristallides magnetväljale ühtmoodi kättesaadavad. Erinevad aatomituumad on sõltuvalt nende ümber olevatest elektronidest ja teistest aatomituumadest veidi erineva magnetvälja mõju all ja nii erineb ka nende poolt neelatavate (tuumi võnkuma panevate) raadiolainete sagedus. Neist sageduste muutustest saabki teha väga täpseid järeldusi molekulide ülesehituse ja muudegi omaduste kohta.

TMR meetodi ja selle rakendamise eest on jagatud arvukalt Nobeli preemiaid ning seda kasutatakse füüsikas, keemias ja bioloogias ning meditsiiniski.

Miks meid peaksid huvitama erinevad ainete uurimismeetodid? Põhjus on lihtne: me näeme maailma täpselt nii detailselt, millise võime meile need meetodid annavad.

Loengus räägitakse TMR meetod selgemaks ja avatakse selle uurimismeetodi tausta. Juttu tuleb sellestki, mida on tehtud tuumamagnetresonantsi edendamisel Eestis.

Seekord on loeng pühendatud heebrea keelele. Loengu põhiosas avatakse heebrea keele tagamaid ajatu loomise keelena ja ajaliku ning areneva juudi keelena, kuid juttu tuleb ka Anu Põldsami isiklikest kokkupuudetest heebrea keelega.

Eelmistes loengutes vaadeldi Paul Tillichi elu. Käesolevas loengus vaadeldakse Tillichi teoloogiat. Loengus käsitletakse Tillichi teoloogia üldiseloomu ja selle kohta uuema evangeelse teoloogia ajaloos, Tillichi käsitlust teoloogiast ja filosoofiast ning nende omavahelistest suhetest, tema ontoloogiat (õpetust olevast) ning käsitlust inimeksistentsist.

Liblikad on ühed erksamavärvilised putukad. Nad torkavad silma juba kevadel ning eriti suvel, kui hõljuvad kirevate aasade kohal või lendavad aias õielt õiele. Tegelikult on liblikarikkus aga palju suurem öösel. Kui meie rahulikult magame, käib looduses vilgas liblikate tegevus. Aga mitte ainult looduses vaid ka otse meie eluruumides, riidekappides ja köögis. Kes need liblikad siis on ja mis asja looduses ja meie elamutes ajavad, sellest tulebki loengus juttu.

1933. aastal läks Tillich konflikti natsidega ja ta vallandati Frankfurti ülikoolist. Tillich ja tema pere siirdusid Ameerika Ühendriikidesse, teadmata, et neil tuleb sinna jäädagi. Selles loengus tuleb juttu Paul Tillichi elust ja tööst Ameerika Ühendriikides aastatel 1933-1965.

Käesoleva kuuest loengust koosneva kursuse eesmärk on pakkuda põhjalikku ülevaadet Paul Tillichi isikust ja tema isikupärasest teoloogiast, mida ta ise on iseloomustanud „vahendusteoloogiana“ - teoloogiana, mis püüab sünteesida parimat erinevatest teoloogilistest suundumustest.

Tšaadajevi surmast on möödunud rohkem kui poolteist sajandit, kuid vaidlused tema pärandi ja isiksuse ümber ei ole vaibunud, vaid hoopis ägenevad. Tšaadajevi üle vaieldakse mitte kui endisaegse tegelase, vaid kui tänapäeva kirjaniku üle. Tšaadajev on inspireerinud slavofiile ja läänlasi, tagurlasi ja progressiviste ning on väidetud, et tema kirjutised on paradoksaalsed ja eklektilised. Tegelikult võis eklektiline küll olla Tšaadajevi esitusvorm, ideed ise moodustavad aga sidusa terviku.

Tillichi tähtsus teoloogilina seisneb eeskätt tema katses sõnastada ristiusu sõnumit nii, et see kõnetaks ka tänapäeva haritud inimest. Kuigi inimeksistentsi „suured küsimused“ on jäänud põhiliselt samaks, mis nad olid aastatuhandete eest, st Piibli kirjutamise ajal, on ometi muutunud ühiskond ja kultuur, inimese elutingimused ja võimalused ning koos sellega on teisenenud ka inimese maailmapilt ja enesemõistmine, mida on uuemal ajal lisaks muudele faktoritele mõjutanud ka teadus. Juba noore vikaarina Berliini kogudustes töötades koges Tillich, et traditsiooniline kristlik terminoloogia ei kõneta tema kaasaegseid ja seepärast nägi ta oma ülesandena kristliku sõnumi „tõlkimist“ inimestele arusaadavasse keelde. Oma sihtgrupina nägi ta siin eeskätt kristlusest võõrdunud haritlasi.

Käesoleva kuuest loengust koosneva kursuse eesmärk on pakkuda põhjalikku ülevaadet Paul Tillichi isikust ja tema isikupärasest teoloogiast, mida ta ise on iseloomustanud „vahendusteoloogiana“ - teoloogiana, mis püüab sünteesida parimat erinevatest teoloogilistest suundumustest.

Kaasaja kosmoloogilise standardmudeli järgi moodustavad 95% universumis leiduvast ollusest tumeaine ja tumeenergia. Need komponendid tuleb sisse tuua, et panna mudeli ennustused klappima vaatlustega. Samas pole nende täpsem olemus senini selge ja nõnda markeerivad nad ka meie suurt teadmatust. Läheneme sellele olukorrale ajalooliste paralleelide kaudu ja vaatleme filosoofiliselt, kuidas ühtki teaduslikku mudelit ei saa lõplikult kinnitada, ainult ümber lükata.