Tillichi tähtsus teoloogilina seisneb eeskätt tema katses sõnastada ristiusu sõnumit nii, et see kõnetaks ka tänapäeva haritud inimest. Kuigi inimeksistentsi „suured küsimused“ on jäänud põhiliselt samaks, mis nad olid aastatuhandete eest, st Piibli kirjutamise ajal, on ometi muutunud ühiskond ja kultuur, inimese elutingimused ja võimalused ning koos sellega on teisenenud ka inimese maailmapilt ja enesemõistmine, mida on uuemal ajal lisaks muudele faktoritele mõjutanud ka teadus. Juba noore vikaarina Berliini kogudustes töötades koges Tillich, et traditsiooniline kristlik terminoloogia ei kõneta tema kaasaegseid ja seepärast nägi ta oma ülesandena kristliku sõnumi „tõlkimist“ inimestele arusaadavasse keelde. Oma sihtgrupina nägi ta siin eeskätt kristlusest võõrdunud haritlasi.

Käesoleva kuuest loengust koosneva kursuse eesmärk on pakkuda põhjalikku ülevaadet Paul Tillichi isikust ja tema isikupärasest teoloogiast, mida ta ise on iseloomustanud „vahendusteoloogiana“ - teoloogiana, mis püüab sünteesida parimat erinevatest teoloogilistest suundumustest.

Kaasaja kosmoloogilise standardmudeli järgi moodustavad 95% universumis leiduvast ollusest tumeaine ja tumeenergia. Need komponendid tuleb sisse tuua, et panna mudeli ennustused klappima vaatlustega. Samas pole nende täpsem olemus senini selge ja nõnda markeerivad nad ka meie suurt teadmatust. Läheneme sellele olukorrale ajalooliste paralleelide kaudu ja vaatleme filosoofiliselt, kuidas ühtki teaduslikku mudelit ei saa lõplikult kinnitada, ainult ümber lükata.

27. augustil - päev enne Goethe sünnipäeva - peab Liina Lukas Vabas Akadeemias avaliku loengu, mis tõukub veel trükisoojast raamatust pealkirjaga «Nõmmeroosike. Goethe luule eesti keeles» (koostanud ja toimetanud Vahur Aabrams, Liina Lukas ja Susanna Rennik, Tartu Ülikooli Kirjastus), mis koondab varem ilmunud ja veel ilmumata Goethe luuletuste tõlked, sisaldades 628 tõlget 391 luuletusest.

82 eesti tõlkija vahendusel astub lugeja ette saksa luuletaja Goethe, üks säravamaid tähti maailmakirjanduse luuletaevas, kelle mõju eesti luulele on suurem, kui arvame. Loengus jutustatakse Goethe luule ja selle eesti keelde tõlkimise lugu. Taani kirjandusuurija Georg Brandes pidas Goethe tõlkimist ühe kultuuri küpsuse mõõdupuuks. Goethe tõlkimise lugu on seega ühtlasi eesti kultuuri küpsemise lugu.

Seekordseks teemaks on Euroopa võlakriis, mis on väldanud juba 2009. aasta lõpust. Millised võiksid olla edasised arengud? Kas kriisi lõpp ka paistab?

Tartu ülikooli raamatukogu köidetes talletatud sõnu on nii palju, et keegi ei suuda neid kokku lugeda. Leidub ka raamatuid, milles on kirjas esimesed eestikeelsed sõnad, mis on ajavoos meie ette ulatunud. Mõned nende sõnade hulgast on oma teostes vaatamiseks seadnud kunstnik Siim-Tanel Annus raamatukogus näitusel «Neli aastaaega». Täna tutvustab ta väljapanekut Vaba Akadeemia loengusarjas.

Suurel hulgal säilinud antiikaja keraamilised anumad annavad väärtuslikku infot inimtegevuse kohta minevikus. Esimeses vanakreeka keraamika loengus räägib Jaanika Anderson lähemalt antiikaja keraamiliste anumate valmistamise tehnoloogiast, stiilidest ja kasutusvaldkondadest.

Loengus tuleb juttu karistuspoliitikast meil ja mujal, ühiskondlikest ootusest ja tegelikkusest, karistuspoliitika muutumisest ajas ja valgekraekuritegevusest. Moodsamas võtmes ka sellest, kas masin oleks parem õigusemõistja kui inimene ning pisut sellestki, kuidas moos kommi sisse saab ehk kuidas sünnib (karistus)õigus.

Loengul käsitletakse vene-juudi filosoofi Lev Šestovi ning tema peateost «Ateena ja Jeruusalemm.» Suur osa Kiievist sündinud filosoofi kirjanduslikust tegevusest leidis aset paguluses Pariisis. Jeruusalemm ja Ateena on tema jaoks sümboliteks, mis esindavad kahte täiesti erinevat ideed Jumalast, inimesest ja maailmast. Kuigi Šestovi on vene filosoofiamaastikul kõrgelt hinnatud, jäi ta siin üksiklaseks. 20. sajandil oli ta enam tuntud prantsuse ja saksa keeleruumis.

Mardikalised on kõige arvukam putukaselts ja torkab silma oma teistest erineva välimuse poolest. Mardikate hulka kuuluvad liigid, kes on ühed suurimad putukate hulgas, samas leidub nende hulgas ka liike, kes oma mõõtmetelt on võrreldavad pisimate putukatega üldse. See tohutu mardikate armaada vajab toitu ja sobivat elupaika. Nii nagu looduses ikka, ongi iga liik leidnud endale vastava elupaiga ja toidulaua. Kuidas see on võimalik, saab loengut kuulates veidi selgemaks.

Taevakehana on Sedna üks tänapäeval tuntud 2247 planetoidist ehk Päikesesüsteemi väikekehast ning me räägime sellest, mida me selle väikekeha kohta teada oleme saanud. Loengu lõppu jääb lugu inuittide merejumalannast Sednast, kelle järgi väikekeha oma nime sai.