Vaba Akadeemia

Seekord on loeng pühendatud heebrea keelele. Loengu põhiosas avatakse heebrea keele tagamaid ajatu loomise keelena ja ajaliku ning areneva juudi keelena, kuid juttu tuleb ka Anu Põldsami isiklikest kokkupuudetest heebrea keelega.

Eelmistes loengutes vaadeldi Paul Tillichi elu. Käesolevas loengus vaadeldakse Tillichi teoloogiat. Loengus käsitletakse Tillichi teoloogia üldiseloomu ja selle kohta uuema evangeelse teoloogia ajaloos, Tillichi käsitlust teoloogiast ja filosoofiast ning nende omavahelistest suhetest, tema ontoloogiat (õpetust olevast) ning käsitlust inimeksistentsist.

Liblikad on ühed erksamavärvilised putukad. Nad torkavad silma juba kevadel ning eriti suvel, kui hõljuvad kirevate aasade kohal või lendavad aias õielt õiele. Tegelikult on liblikarikkus aga palju suurem öösel. Kui meie rahulikult magame, käib looduses vilgas liblikate tegevus. Aga mitte ainult looduses vaid ka otse meie eluruumides, riidekappides ja köögis. Kes need liblikad siis on ja mis asja looduses ja meie elamutes ajavad, sellest tulebki loengus juttu.

1933. aastal läks Tillich konflikti natsidega ja ta vallandati Frankfurti ülikoolist. Tillich ja tema pere siirdusid Ameerika Ühendriikidesse, teadmata, et neil tuleb sinna jäädagi. Selles loengus tuleb juttu Paul Tillichi elust ja tööst Ameerika Ühendriikides aastatel 1933-1965.

Käesoleva kuuest loengust koosneva kursuse eesmärk on pakkuda põhjalikku ülevaadet Paul Tillichi isikust ja tema isikupärasest teoloogiast, mida ta ise on iseloomustanud „vahendusteoloogiana“ - teoloogiana, mis püüab sünteesida parimat erinevatest teoloogilistest suundumustest.

Tšaadajevi surmast on möödunud rohkem kui poolteist sajandit, kuid vaidlused tema pärandi ja isiksuse ümber ei ole vaibunud, vaid hoopis ägenevad. Tšaadajevi üle vaieldakse mitte kui endisaegse tegelase, vaid kui tänapäeva kirjaniku üle. Tšaadajev on inspireerinud slavofiile ja läänlasi, tagurlasi ja progressiviste ning on väidetud, et tema kirjutised on paradoksaalsed ja eklektilised. Tegelikult võis eklektiline küll olla Tšaadajevi esitusvorm, ideed ise moodustavad aga sidusa terviku.

Tillichi tähtsus teoloogilina seisneb eeskätt tema katses sõnastada ristiusu sõnumit nii, et see kõnetaks ka tänapäeva haritud inimest. Kuigi inimeksistentsi „suured küsimused“ on jäänud põhiliselt samaks, mis nad olid aastatuhandete eest, st Piibli kirjutamise ajal, on ometi muutunud ühiskond ja kultuur, inimese elutingimused ja võimalused ning koos sellega on teisenenud ka inimese maailmapilt ja enesemõistmine, mida on uuemal ajal lisaks muudele faktoritele mõjutanud ka teadus. Juba noore vikaarina Berliini kogudustes töötades koges Tillich, et traditsiooniline kristlik terminoloogia ei kõneta tema kaasaegseid ja seepärast nägi ta oma ülesandena kristliku sõnumi „tõlkimist“ inimestele arusaadavasse keelde. Oma sihtgrupina nägi ta siin eeskätt kristlusest võõrdunud haritlasi.

Käesoleva kuuest loengust koosneva kursuse eesmärk on pakkuda põhjalikku ülevaadet Paul Tillichi isikust ja tema isikupärasest teoloogiast, mida ta ise on iseloomustanud „vahendusteoloogiana“ - teoloogiana, mis püüab sünteesida parimat erinevatest teoloogilistest suundumustest.

Kaasaja kosmoloogilise standardmudeli järgi moodustavad 95% universumis leiduvast ollusest tumeaine ja tumeenergia. Need komponendid tuleb sisse tuua, et panna mudeli ennustused klappima vaatlustega. Samas pole nende täpsem olemus senini selge ja nõnda markeerivad nad ka meie suurt teadmatust. Läheneme sellele olukorrale ajalooliste paralleelide kaudu ja vaatleme filosoofiliselt, kuidas ühtki teaduslikku mudelit ei saa lõplikult kinnitada, ainult ümber lükata.

27. augustil - päev enne Goethe sünnipäeva - peab Liina Lukas Vabas Akadeemias avaliku loengu, mis tõukub veel trükisoojast raamatust pealkirjaga «Nõmmeroosike. Goethe luule eesti keeles» (koostanud ja toimetanud Vahur Aabrams, Liina Lukas ja Susanna Rennik, Tartu Ülikooli Kirjastus), mis koondab varem ilmunud ja veel ilmumata Goethe luuletuste tõlked, sisaldades 628 tõlget 391 luuletusest.

82 eesti tõlkija vahendusel astub lugeja ette saksa luuletaja Goethe, üks säravamaid tähti maailmakirjanduse luuletaevas, kelle mõju eesti luulele on suurem, kui arvame. Loengus jutustatakse Goethe luule ja selle eesti keelde tõlkimise lugu. Taani kirjandusuurija Georg Brandes pidas Goethe tõlkimist ühe kultuuri küpsuse mõõdupuuks. Goethe tõlkimise lugu on seega ühtlasi eesti kultuuri küpsemise lugu.

Seekordseks teemaks on Euroopa võlakriis, mis on väldanud juba 2009. aasta lõpust. Millised võiksid olla edasised arengud? Kas kriisi lõpp ka paistab?

Tartu ülikooli raamatukogu köidetes talletatud sõnu on nii palju, et keegi ei suuda neid kokku lugeda. Leidub ka raamatuid, milles on kirjas esimesed eestikeelsed sõnad, mis on ajavoos meie ette ulatunud. Mõned nende sõnade hulgast on oma teostes vaatamiseks seadnud kunstnik Siim-Tanel Annus raamatukogus näitusel «Neli aastaaega». Täna tutvustab ta väljapanekut Vaba Akadeemia loengusarjas.