Käesoleva aasta 28. augustil möödub professor Johann Karl Simon Morgensterni sünnist 250 aastat. Morgenstern veetis 50 aastat oma elust Tartus ning sellest ajast on sinna maha jäänud nii nähtav kui nähtamatu jälg.

Loengus tuleb juttu Morgensterni ametialasest tegevusest Tartu Ülikooli professorina, ülikooli raamatukogu esimese direktorina ja ülikooli kunstimuuseumi rajajana, aga ka temast kui mitmekülgsest inimesest.

Andreas Ventsel ja Mari-Liis Madisson arutlevad loengus vandenõuteooriate leviku tõkestamine vajalikkuse ja võimalikkuse üle ning toovad välja mõningad põhjused, miks vandenõuteooriate ümberlükkamise katsed sageli luhtuvad või koguni vandenõu-uskumusi võimendavad.

Loengul antakse lühike ülevaade strateegiatest, mida uuemad akadeemilised uurimused on potentsiaalselt ohtlike vandenõuteooriate kummutamiseks välja pakkunud, samuti tulevad kõne alla nendega seotud võimalikud kitsaskohad.

Kuna praegustel põlvkondadel puudub kogemus globaalse tervishoiukriisi poolt põhjustatud inimtekkelisest majanduskriisist, siis on majandus hetkel äärmiselt habras ning valdav enamik prognoose saavad olla ainult vägagi spekulatiivsed. Samas on kriis toonud erksamalt esile seniseid trende ning neid kiirendanud. Lähiaastatele annavad muuhulgas tooni riigi üha suurem roll majanduses ning tööjõu eelistamine kapitalile. Samuti uued ja huvitavad kaootilised improvisatsioonid monetaarpoliitikas, mis sunnivad ümber vaatama senist arusaama rahast kui sellisest.

Loengus tuleb juttu nimedest, mida eestlased ja kreeklased andsid tähtkujudele, ning nende tähtkujudega seotud müütidest, aga ka tähtkujude nimede võrdlusest. Samuti saab selgituse väide, et tähtkujusid polegi tegelikult olemas.

Regilaulu tunneme sellisena, nagu see on meieni jõudnud peamiselt läbi 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse kirjapanekute. Ühest küljest kajastavad need laulud tolle aja laulikute mõtteid ja tundeid ning rahvaluule kirjapanejate valikuid ja eelistusi, milliseid laule pidada sedavõrd tähtsaks ja väärtuslikuks, et need jäädvustada meie rahvaluule varasalve. Teisest küljest on need laulud aga talletanud endasse paljude inimpõlvede uskumusi ja kogemusi ning kandnud neid poeetilise vormi ja regilaulukeele toel läbi aegade.

Loengus otsitakse erinevate ajastute jälgi suhteliselt lühikese ajavahemiku jooksul talletatud mahukas regilaulukogumis.

Mis on loogiline? Millal on sõna «loogiline» pruukimine kohane? Loengus tuleb juttu loogilistest hinnangutest ja nende omistamise viisidest, loogilistest põhjendustest ja nende konstrueerimise viisidest, erinevatest loogikatest, süsteemidest ja teooriatest.

Loengus tuleb juttu sellest, kuidas need hiiglaslikud tähekogumid tekkisid, milline on galaktikate ehitus ja kuidas nad arenevad ning mida on eestlased nende uurimises korda saatnud.

Maailmas on palju putukaliike, kes vähem või rohkem sõbralikult peavad koos elama. Selleks et ellu jääda, tuleb olla mõnikord äärmiselt leidlik, mõnikord aga julm ja nahaalne.

Esimesena tuli pähe mõte nii massiivsest taevakehast, millest isegi valgus välja ei jaksa tulla, Yorkshire'i krahvkonna lühikesele ja paksule kirikuõpetajale John Michellile 1783. aastal. Temast jäi ainult natuke maha Pierre-Simon de Laplace sama mõttega 1796. aastal. Praegu seostatakse mustad augud Einsteini üldrelatiivsusteooriaga, mis tõepoolest annab mustadele aukudele teoreetilise seletuse. Musti auke on väga mitmesuguse massiga, on Maa suuruseid, on massiivsete tähtede jäänukeid massiga kuni 30 Päikese massi ja galaktikate tsentrites arvatakse olevat musti auke massiga kuni miljard Päikese massi. Loengus räägime nende ehitusest ja arengust.

Väljapaistvaid uuskreekakeelseid luuleteoseid on teada juba keskajast ja varauusajast, kuid järjepidevalt hakkas uuskreeka kirjandus arenema 19. sajandi algul tänu Kreeka rahvuspoeedi Dionisios Solomosi loomingule. Tänapäeval tuuakse tähelepanuväärseimate uuskreeka luuletajatena sageli välja järgmised kuus nime: Konstantinos Kavafis, Angelos Sikelianos, Kostas Kariotakis, Jorgos Seferis, Jannis Ritsos ja Odisseas Elitis.

Uuskreekakeelne naisluule lõi õitsele pärast Teist maailmasõda ning Kreeka silmapaistvaimaid poetesse on kindlasti olnud Kiki Dimula. 200 aasta jooksul on kreeka luule mõistagi muutunud nii keelelt kui sisult, isamaaline pateetika on asendunud tänapäevaste ängide kajastamise ja neile leevenduse otsimisega.