Vaba Akadeemia

Suurel hulgal säilinud antiikaja keraamilised anumad annavad väärtuslikku infot inimtegevuse kohta minevikus. Esimeses vanakreeka keraamika loengus räägib Jaanika Anderson lähemalt antiikaja keraamiliste anumate valmistamise tehnoloogiast, stiilidest ja kasutusvaldkondadest.

Loengus tuleb juttu karistuspoliitikast meil ja mujal, ühiskondlikest ootusest ja tegelikkusest, karistuspoliitika muutumisest ajas ja valgekraekuritegevusest. Moodsamas võtmes ka sellest, kas masin oleks parem õigusemõistja kui inimene ning pisut sellestki, kuidas moos kommi sisse saab ehk kuidas sünnib (karistus)õigus.

Loengul käsitletakse vene-juudi filosoofi Lev Šestovi ning tema peateost «Ateena ja Jeruusalemm.» Suur osa Kiievist sündinud filosoofi kirjanduslikust tegevusest leidis aset paguluses Pariisis. Jeruusalemm ja Ateena on tema jaoks sümboliteks, mis esindavad kahte täiesti erinevat ideed Jumalast, inimesest ja maailmast. Kuigi Šestovi on vene filosoofiamaastikul kõrgelt hinnatud, jäi ta siin üksiklaseks. 20. sajandil oli ta enam tuntud prantsuse ja saksa keeleruumis.

Mardikalised on kõige arvukam putukaselts ja torkab silma oma teistest erineva välimuse poolest. Mardikate hulka kuuluvad liigid, kes on ühed suurimad putukate hulgas, samas leidub nende hulgas ka liike, kes oma mõõtmetelt on võrreldavad pisimate putukatega üldse. See tohutu mardikate armaada vajab toitu ja sobivat elupaika. Nii nagu looduses ikka, ongi iga liik leidnud endale vastava elupaiga ja toidulaua. Kuidas see on võimalik, saab loengut kuulates veidi selgemaks.

Taevakehana on Sedna üks tänapäeval tuntud 2247 planetoidist ehk Päikesesüsteemi väikekehast ning me räägime sellest, mida me selle väikekeha kohta teada oleme saanud. Loengu lõppu jääb lugu inuittide merejumalannast Sednast, kelle järgi väikekeha oma nime sai.

«Nendes esseedes näitan ma, et väärtuste bürokratiseerumine põhjustab paratamatult füüsilist reostust, ühiskondlikku polariseerumist ja psühholoogilist abitust — need on üleilmse allakäigu ja moderniseeritud viletsuse kolm aspekti,» kirjutab Austrias sündinud filosoof ja teoloog Ivan Illich oma 1971. aastal ilmunud raamatus «Deschooling Society». Hardo Pajula seekordses etteastes tuleb põgusalt juttu nii Illichist kui ka meie praegusest olukorrast, mida need pealkirja valitud neli sõna loengupidaja arvates päris hästi iseloomustavad. Ilmselt ei pääse me siinjuures ka küsimusest: mida tähendab «väärtuste bürokratiseerumine?»

Seto laulu kireva rütmimaailma moodustavad mitmekesised viisirütmid koos laulurühmiti erinevate värsistruktuuridega. Osalt langevad seto värsistruktuurid kokku muu regivärsiga, aga pakuvad siiski ka võimalust otsida veel täiendavaid poeetilisi lähtesüsteeme. Uurimus on valminud koostöös Mari Sarve, Žanna Pärtlase ja Andreas Kalkuniga.

Loengus käsitletakse inimeste käitumuslikke iseärasusi, elustiili ja kombeid, mis loovad aluse viirusnakkustele, põhjustades haigusi või isegi pandeemiaid.

Läänemere idakalda – praeguste Eesti ja Läti – maade ning rahvaste ristiusustamine ja sellega kaasnenud võimuvahetus 13. aastasajal on meile teada dramaatilise poliitilis-religioosse heitlusena. Kuidas võisid need pöördelised sündmused ja veriste tapluste tallermaad näida aga tavalisele Kesk-Euroopa ladinakristlasele, kes lootis ristisõtta minnes pälvida hingelunastust ja igavest elu?

Tollaste kroonikute kirjeldused, kuidas paganate käe läbi lahingus langenud pälvisid isegi märtrikroone, avavad arusaamu, et sõjamehed võisid Kristuse eest võideldes hukka saada lausa pühaklikul kombel – ning miks just Liivimaa oli suremiseks eriti hea paik.

Rahvasuus nimetatakse ussideks pika kehaga loomi. Teadlased nimetavad ussideks teatud loomarühma selgrootute loomade hulgast. Ussil kui sellisel on üldiselt negatiivne kuvand, kuid nad etendavad looduses ja inimese elus üsna tähtsat osa. Loengus tulebki juttu peamiselt sellest, kuidas on ussid kohastunud elama koos inimese ja nende kõrval elavate koduloomadega, aga ka teiste loomadega üldisemalt.

Loeng võiks huvi pakkuda eriti neile, kes armastavad reisida, sest paljude ussiliikidega kohtume just mujal maailmas ringi liikudes ja nende kohtumiste tagajärjed ei ole alati just kõige meeldivamad.