Vaba Akadeemia

Ka seekordses loengus on vaatluse all Puškin ning lähemalt käsitletakse järgmisi küsimusi: impeerium kui Puškini vabadusideaalide piir; Puškin ja panslavism; Aleksander I reformide kava ja selle nurjumine; konservatismi võit.

Vaatluse alla tulevad järgmised teemad: ukraina keele ja kultuuri naeruvääristamine, tasalülitamine ja apropriatsioon, Ukraina kui «anti-Venemaa" ning ukrainlased kui venevastane sekt. Loengut näitlikustab juhtumiuuring, mis käsitleb Vladimir Putinit ja Vassili Šulginit.

Kohe on käes talvine pööripäev, aasta pikim öö, misjärel valgus saab pimedusest võitu ja päevad hakkavad kukesammul pikenema. Eri religioonides ja kultuurides on valguse taastulemise tähistatamisel oluline koht. Pööripäeva lähedusse jäävad pühad - olgu selleks jõulud, Yalda, Dongzhi või hanuka - toovad esile lootuse, valguse ja koosolemise tähtsuse pimedal ajal. Kõigist neist pühadest rääkimiseks ei piisa paraku aga aasta pikimastki ööst, mistõttu tuleb valida üks. Olgu selleks seekord hanuka, mille varal heita valgust juudi pühadele, ajaloole ja ajaarvamisele laiemalt.

Kristluse keskne kontseptsioon, lunastus, on (oma kirjapanemise aja kohta) otse hämmastavalt komplementaarne tänapäevase evolutsiooniteooriaga. Kui õnnestuks need kaks tänapäeva mõttemaailma alussammast omavahel ühildada või lepitada, lööks see kaks väga tähtsat kärbest ühe hoobiga: annaks evolutsiooniteooriale kristlikult vettpidava moraalse dimensiooni ja annaks kristlusele loodusteadusliku tõsiseltvõetavuse. Arvestades tänapäevast keskkonnakriisi, mis on eelkõige moraalne kriis, väärib see võimalus kindlasti püüdlusi. Juhan Javoiš arutleb teema üle n-ö ilmalikumast otsast, st loodusteadlase vaatenurgast.

Eelmises loengus räägiti Paul Tillichi sümboliteteooriast ja tema jumalakäsitlusest. Selles loengus tulevad vaatluse alla Tillichi käsitlused ilmutusest, usust ja patust.

Kui räägitakse mürgistest loomadest, siis peetakse enamasti silmas mürgiseid selgroogseid - kahepaikseid ja madusid. Esimestel on mürk passiivseks kaitseks, teistel aga vahend saagi tabamiseks. Hoopis rohkem kasutavad mürke nii enesekaitseks kui ka toidu hankimiseks aga mitmesugused selgrootud loomad. Selles loengus tulebki nendest juttu.

Uurime, mis on üldse mürk, kuidas loomad seda endale hangivad ja vajalikul eesmärgil kasutavad. Loengust saame teada ka seda, millised selgrootud on ohtlikud inimese elule, kus nad elavad ja kuidas end nende eest hoida. Praegu ei ole reisimiseks just kõige soodsam aeg, kuid et enamus mürgistest loomadest, kes meid ohustavad, elavad just soojematel aladel, kuhu me reisime, siis on ehk praegu just sobiv hetk nendega tutvuda ja oma teadmisi tuleviku tarbeks värskendada.

Eelmises loengus räägiti Paul Tillichi kohast evangeelse teoloogia ajaloos, tema käsitlusest teoloogia ja filosoofia suhete kohta ning ontoloogiast. Seekord tuleb loengus juttu Tillichi sümboliteteooriast ja tema jumalakäsitlusest.

Juttu tuleb tänapäevasele teadusele alusepanija uuringutest, tema suhetest kirikutegelastega ja lootusest, et nad võtavad kuulda mõistuse häält. Kuid Galilei lootus purustati julmalt.

Keraamilisi esemeid on säilinud suurel hulgal. Antiikaja keraamilised anumad annavad väärtuslikku infot inimtegevuse kohta minevikus. Teadmised keraamika valmistamisprotsessist, otstarbest ja pildikeelest ei ole ometigi tulnud antiikajast tänapäeva kaasa, vaid vanakreeka keraamika pälvis laiemat tähelepanu 17. sajandil ning teadusliku uurimistööni jõuti 19. sajandil.

Aja jooksul on tänu keraamikale rikastunud meie teadmised antiikaja kohta ja selle aja jooksul on arenenud ka keraamika uurimismeetodid visuaalsest vaatlusest kuni röntgenuuringuteni.

Tuumamagnetresonants (TMR) on üks tänapäevaks väga täpseks arendatud ainete uurimismeetod. Selle meetodi aluseks on asjaolu, et tugevas magnetväljas saab osasid aatomituumi raadiolainetega võngutada. Samas pole kõik aatomituumad molekulides või kristallides magnetväljale ühtmoodi kättesaadavad. Erinevad aatomituumad on sõltuvalt nende ümber olevatest elektronidest ja teistest aatomituumadest veidi erineva magnetvälja mõju all ja nii erineb ka nende poolt neelatavate (tuumi võnkuma panevate) raadiolainete sagedus. Neist sageduste muutustest saabki teha väga täpseid järeldusi molekulide ülesehituse ja muudegi omaduste kohta.

TMR meetodi ja selle rakendamise eest on jagatud arvukalt Nobeli preemiaid ning seda kasutatakse füüsikas, keemias ja bioloogias ning meditsiiniski.

Miks meid peaksid huvitama erinevad ainete uurimismeetodid? Põhjus on lihtne: me näeme maailma täpselt nii detailselt, millise võime meile need meetodid annavad.

Loengus räägitakse TMR meetod selgemaks ja avatakse selle uurimismeetodi tausta. Juttu tuleb sellestki, mida on tehtud tuumamagnetresonantsi edendamisel Eestis.