Loengu keskpunktis on Aleksandr Puškini väike tragöödia «Pidu katku ajal», mille kirjutamise ajal viibis Puškin karantiinis. Mihhail Lotman käsitleb Puškini teost nii kultuuriloolises kui ka biograafilises kontekstis.

Kivilõikekunst on inimese loovuse üks vanimaid väljendusvorme. Poolvääriskivist või vääriskivist lõigatud gemme ja kameesid kasutati amulettide ja pitsatitena juba 4000. aastal eKr. Seda kunstiliiki tuntakse tänapäeval vähe, kuigi sellel on meile palju rääkida.

Tartu Ülikooli muuseumi teadusdirektor Jaanika Anderson tutvustab loengus lühidalt kivilõikekunsti ajalugu, mida kividele lõigati ning miks need on olulised ka tänapäeval.

Loengu esimeses osas tuleb juttu sellest, kes on putukad ja kuidas nad on olnud evolutsioonis nii edukad.

Kaasajal on inimtegevuse mõju loodusele väga suur ja see mõjutab ka putukaid. Loengu teises pooles uuritakse, kuidas putukad on kohanenud eluga inimeste kõrval.

1808. aastal Altonast Tartusse kirjandust õppima tulnud Friedrich Georg Wilhelm Struvest saab rektor Parrot' abil 1813. aastal ülikooli erakorraline ja 1820. aastal korraline astronoomiaprofessor.

Kuid juba enne seda viib ta Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi tarvis läbi Liivimaa triangulatsiooni. Süües kasvab isu, ütleb vanarahvas ja see on õige ka Struve puhul. Ta kavandab suurejoonelise triangulatsiooni Jekabpilsist lõunas kuni Suursaareni Soome lahes. Kui Liivimaa triangulatsiooni puhul oli tegu vajadusega täpsemate kaartide järele, siis suuremat triangulatsiooni taganttõukav jõud oli palju võimsam. Aga milline ja kuidas see toimima hakkas - see selgub loengust.

«Mu esimene Vaba Akadeemia loeng 4. mail 2018. aastal oli pühendatud tollal oma seniidis säravale Kanada kliinilisele psühholoogile Jordan Petersonile,» ütles Hardo Pajula ja täpsustas: «Ma kuulasin 2017. aasta suvest 2018. aasta talveni Petersoni loenguid väga tähelepanelikult ja väga märkimisväärses mahus ning nüüd, kus mu huvi on mind Petersoni tõstatatud teemadelt edasi kandnud, tahan ma lähtepunkti juurde uuesti tagasi tulla. Vahepeal on küll palju meelest läinud, aga järsku ongi nii parem. Ma mäletan hästi ühte lausejuppi, kus Peterson ütles, et tema kogemuse põhjal on mõned kriisid nii rängad – ta rääkis siis sõdurite posttraumaatilisest stressist –, et nendega hakkamasaamine nõuab religioosset keelt.»

Sei Shōnagoni «Padjamärkmed» (Makura no sōshi) pakuvad meile haruldast võimalust piiluda 10. sajandi Jaapani õukondlaste ellu ning uurida, mis toimus suletud uste ja sirmide taga. Keisrinna Teishi ümber tekkinud salong oli tuntud oma vaimukuse poolest – õuedaamidel jagus teravaid sõnu nii inimeste sobimatu riietuse, kehvade luuletuste kui ka kohmaka käitumise aadressil. See tuntud teos on omamoodi kataloog, mille vahendusel on lugejal ka tuhat aastat hiljem võimalik teada saada, mis tundus tolleaegsetele õukondlastele kaunis või kole, huvitav või igav. Loengus pööramegi tähelepanu nendele eelistustele ja proovime «Padjamärkmete» lühikeste lõikude põhjal ette kujutada, milline nägi välja keisri siseringi kuuluvate inimeste elu Heian ajastu (794-1192) Jaapanis.

Tihtipeale kuuleme, et mingi asi on fakt, teine aga mitte. Hiljuti oli ka Riigikogus selleteemaline sõnavahetus, kus ükski osaline ei täpsustanud, mida ta fakti all mõistab. Kas faktid sõltuvad ideoloogiast või laiemalt maailmavaatest? Kas faktid sõltuvad keelest? Kas faktid võivad olla ainult tõesed? Nendel ja mõnedel teistel küsimustel peatutaksegi loengus.

Reedel, 29. novembril peab Mihhail Lotman Vabas Akadeemias kokkuvõtva ettekande Vene kultuuri mustade värvide loengusarjast. Muuhulgas tuleb juttu südamlikkusest, õiglusest, patukahetsusest, suuremeelsusest jt suurepärastest asjadest ja nende pahupoolest.

15. novembril on Vabal Akadeemial külas Kaarina Rein, kes kõneleb Tartu ülikooli identiteedist Rootsi ajal.

Oleme sügavas sõltuvuses fossiilenergiast. Planeedi soojenemine kiireneb ja otsime meeleheitlikult, kuidas võita aega sõltuvusest vabanemiseks. Kas ookeani sügavus ja avarus võimaldavad kliimasekkumist, mis annaks lisaaega?