Välistund

Saksmaa parlamendivalimised on seekord kindlasti erilised. Suurest poliitikast lahkub pikaajaline liidukantsler Angela Merkel ja õhus on palju uusi koalitsioonivõimalusi. Kas Merkeli järgse Saksmaa roll Euroopas muutub? Ja mida see tähendab Eestile?

Esmaspäevane "Välistund" keskendub sel korral üldvalimistele Venemaal. Me küsime, kas tegemist oli pelgalt etendusega ja millal võiks oodata Venemaal mingeid muutusi.

Esmaspäevane "Välistund" uurib 20 aastat tagasi USA vastu toime pandud terrorirünnakute mõju ja õppetunde tänasele päevale. Küsime, kas see oli sündmus, mis on kõige rohkem mõjutanud maailma viimase paarikümne aasta jooksul. Stuudios on kaks endist suursaadikut USA-s: Kalev Stoicescu ja Jonatan Vseviov.

Kui püsiv on 20 aastat kohal olnud lääne vägede ja erinevatelt humanitaarorganisatsioonide mõju Afganistanile? Oma kogemusi seal töötamisest jagavad ja selle üle arutlevad Tanel Sepp, Maari Ross ja Jaano Vija.

Selle hooaja viimane "Välistund" kaardistab maailma julgeolekupoliitilist olukorda suve alguses. Räägime NATO tulevikust, Atlandi-ülestest suhetest, Venemaast, riiklikust terrorismist ja küberturvalisusest.

Esmaspäevane "Välistund" teeb ülevaate, millises seisus on koroonasõda maailmas, kuidas on läinud meil ja kuidas teistel ning milleks tuleb sügisel valmis olla.

Valgevene võimud pole julma käitumist opositsiooni suhtes karvavõrdki muutnud. Millised võimalused üldse on Lääneriikdel Valgevenes toimuvat mõjutada? Kas Balti riikide innukus sanktsioonide nõudmisel ei või hoopis bumerangina meid endid tabada?

Nii Soomes kui Lätis on tulemas kohalikud valimised. Millises tempos liiguvad naabrite poliitkampaaniad ja millises seisus on kummagi koroonatõrje, arutavad tänases "Välistunnis" Veiko Spolītis, Berit Nuka ja saatejuht Evelyn Kaldoja.

Esmaspäevane "Välistund" arutleb tänase USA suhete üle Venemaa, Ukraina, Euroopa ja muu maailmaga. Mille üle saame rõõmustada, mis teeb meid murelikuks?

Paljudel riikidel on lähiminevikus olnud traumasid, mis ei taha kuidagi paraneda. Kui Eesti puhul on see nn hääletu alistumine, siis Soomes ei ole veel praegugi täie avameelsusega analüüsitud nähtust nimega soometumine ehk riigi allumist Moskvast tulnud käskudele ja keeldudele sõjajärgsel perioodil.