Christoph Kolumbus kuulub juba mitu sajandit inimkonna suurkujude esiritta. Ometi polnud ta esimene eurooplane, kes uuele mandrile astus. Täpsemate uuringute käigus on selgunud, et rahvuselt polnud ta itaallane ning, et tegelikult teadis Kolumbus üsnagi hästi, et ta ei jõudnud Indiasse. „ENNtsüklopeedia“ selle nädala saates kuulete nende väidete tõestusi ning muusikat, mis kirjutatud Kolumbusele mõeldes.

Teistsuguse elusaatuse korral saanuks Jaak Joala nüüd kohe 75. aastaseks. Tänapäeval poleks see mingi rekord. Tema ja ta hääl jäävad veel kauaks meist paljude nooruse, kogu ajajärgu sümboliks. Jott nagu Joala tavatsesid paljud öelda, kui tahtsid oma nime või autonumbrit lahti seletada. Ta oli me esimene popartist, kes Eestist kaugemalgi tuntuks sai. Paljud heliloojad kirjutasid talle laule, nende hulka kuulusid ka Arne Oit ja Raimonds Pauls. Joala oli esimene noor levilaulja, kellest sai teeneline kunstnik. „ENNtsüklopeedia“ saatetunnis kuulete Jaak Joala tuntumaid laule ning lugusid temast endast. Mõne neist räägib Joala ise.

„ENNtsüklopeedia“ selle nädala saates kuulete jutte ja lugusid Ernst Ennost. Tema sünnist möödus äsja poolteist sajandit. Enno on üks maalähedasemaid autoreid eesti kirjandusloos. Tema luuletustes ja lasteraamatutes on erakordselt palju juttu kodust ja koduigatsusest. Mõned ta värsid kuuluvad juba aastaid me rahva lemmikute hulka ning tihti peetakse neid rahvalauludeks. Ernst Enno looming on sageli innustanud heliloojaid. Saates esitavad kirjaniku tekste ja neid lauludeks kirjutanud heliloojate muusikat Ernst Enno tütretütar Elin Toona, Aino Talvi, Salme Reek, Anne Maasik, Mait Malmsten, Indrek Sammul ja Juhan Viiding.

„ENNtsüklopeedia“ keskendub sedakorda Norra kuningriigi rahvuspühale. Iseseisvus saavutati vaid mõni aasta enne Eestit, ent norralaste saavutustele on raske tervel planeedil võrdset leida. Saates tuleb juttu Norra kuulsatest heliloojatest Rikard Nordraakist ja Ole Bullist, Nobeli auhinna saanud kirjanikust Bjørnstjerne Bjørnsonist, Norra võidukatest sportlastest ning selle rahva kadestamisväärsest edust Eurovisiooni laulukonkurssidel.

Paljude asjatundjate arvates oli ja on Johann Sebastian Bachi looming kogu kaasaegse muusika alus ja öeldis. Mõneski mõttes oli ta esimene, Bach kirjutas muusikat kõigis toona eksisteerinud žanrites, ooperid välja arvatud. Üks ta poegadest oli aga tunnustatud lavamuusika looja. Bachi lastest said pea kõigist heliloojad ning väljapaistvad muusikud, kellelt mõndagi õppisid koguni Haydn, Mozart ja Beethoven. Saate muusikaosas kuulete Johann Sebastian Bachi tuntud, kuid ka vähem temaga seostatud teoseid.

„ENNtsüklopeedia“ kuuldeseriaali sajanda saate peategelane on eesti levimuusika suurkuju Arne Oit ja tema looming. Juba paar põlvkonda on üles kasvanud Arne Oidi laulude saatel. Ta oli pea võitmatu meil korraldatud laulukonkurssidel ning oleks tõenäoliselt olnud edukas ka Eurovisiooni tasandil siis, kui neil võistlustel veel laulud peaosas olid. Juubelisaates kuulete mõndagi Arne Oidi elust ja muusikast. Tema tuntumaid laule esitavad Anu Anton, Marju Kuut, Jaak Joala, Uno Loop ja Georg Ots.

Heliloojana suutis Richard Wagner oluliselt muuta ooperimaailma nii sisus kui vormis. Kaugeltki mitte kõik ta teosed said otsekohe kiita. Wagneri muusikal oli ja on tänagi veel tulihingelisi pooldajaid, kuid ka veendunud vastaseid. Üks neist oli Friedrich Nietzsche, kelle arvates oli see liiga raske ja pretensioonikas. Eestis on Wagneri oopereid juba aastaid menukalt lavastatud. Tänagi on paar neist me teatrite mängukavas. Saates kuulete katkendeid Richard Wagneri kuulsamatest lavateostest ning mõndagi geeniuse seiklusterohkest elust, millest paar aastat möödusid Riias töötades.

Kolmas saade William Shakespeare’ile pühendatud minisarjast keskendub loomingule, mis inspireeritud suure kirjaniku teostest. Sajandite jooksul on tema näidendeid tuhandeid kordi lavastatud, nende alusel filme vändatud, oopereid ja raamatuid kirjutatud. „ENNtsüklopeedia“ teabetunnis kõlavaid katkendeid esitavad Elle Kull, Kaie Mihkelson, Guido Kangur, Kaarel Karmi, Einari Koppel, Ants Lauter ja Martin Veinmann. Saates kuulete Leonard Bernsteini, Cole Porteri, Antonio Salieri ja Rudolf Tobiase muusikat.

Teine saade William Shakespeare’i elust ja loomingust keskendub aastatele, mis järgnesid kuninganna Elizabeth I surmale. Geenius pidi kohanema uue monarhi James I huvidega, mis olid suhteliselt teatrikauged. Shakespeare kirjutas toona ühed oma kuulsamad näidendid „Othello“ ja „Macbeth“. Ootamatult sai Shakespeare’i näitetrupist õukonnateater The King’s Men. Järjekordse katkulaine ajal elas Shakespeare Stratfordis, kus pani kirja näidendi „Kuningas Lear“, mida peetakse üheks kõige isiklikumaks ta loomingus. Katkendites esinevad Ants Eskola, Jüri Järvet ja Kaarel Karm.

Järgmistes saadetes keskendub „ENNtsüklopeedia“ maailmakultuuri suurkuju William Shakespeare’i elu ja loomingu meenutamisele. Tänase päevani pisut müstilise kirjaniku näidendeid on sajandite jooksul lavastatud küllap kõigis maailma riikides. Esimeses saates kuulete meie näitlejate esituses geeniuse sonette ning katkendeid näidendeist „Nagu teile meeldib“ ning „Hamlet“. Teabetunnis kõlav muusika on otseselt seotud Shakespeare’i teostega.