Seekordne „ENNtsüklopeedia“ kuuldetund on üksmeelselt geniaalseks muusikuks tunnustatud Frederic Chopinist. Ta sündis Poolamaal, kuulsaks sai kõikjal, kus heast muusikast lugu peetakse. Chopini pianistioskusi imetles koguni Ferenc Liszt, kelle arvates Chopini teostes ühinevad vesi ja kristall. Robert Schumann ütles esimesena välja, et Chopin oli geenius. Tal oli annet ka maalikunsti ja näitlemise vallas ning Chopin rääkis soravalt mitut võõrkeelt. Tema eeskujudeks olid Mozart ja Bach, kelle „Hästi tempereeritud klaver“ innustas Chopini looma kümneid etüüde ja prelüüde. Meheliku sigareid suitsetava George Sandiga tutvus Chopin sõprade kaudu. Saates kuulete lisaks kaunile muusikale mõndagi ka Frederic Chopini eraelust.

Sedakorda keskendub „ENNtsüklopeedia“ erakordsele mehele, keda ennekõike teatakse ta erootiliste seikluste tõttu. Casanova oli aga suutlik teisteski sfäärides. Ta oli kirjanik ja mõtleja, kes polemiseeris edukalt koguni Voltaire’ga. Casanova suhtlusringi kuulusid Madame de Pompadour, Goethe ja Mozart. Üsna kindlasti oli Casanova eeskujuks Don Giovanni tegelaskuju loomisel. Enn Eesmaa teabetunnis kuulete mõndagi selle mehelikkuse sümboli elust ja tegevusest, mis naisterahvaid hullutas, mehi aga hulluks ajas. Arusaadavalt on saate muusikavalik otseselt seotud kuuldetunni peateemaga.

Jack London on kuulunud vähemalt paari põlvkonna lugejate lemmikautorite hulka. Ta seiklusjutud ning mehised tegelased olid ennekõike poistele meeltmööda. Jack Londoni raamatuid on rõõmustavalt palju eesti keelde tõlgitud. Tema teostest on kuulsad režissöörid lavastanud filme ja teleseriaale. Neis on suurepäraseid rolle mänginud tippnäitlejad. „ENNtsüklopeedia“ teabetunnis kõlavad katkendid Jack Londoni raamatute alusel tehtud kuuldemängudest. Muusikavalik on tavapäraselt otseselt seotud saate peateemadega.

„ENNtsüklopeedia“ fookuses on sedakorda lihtne harimatu maatüdruk, kelle elu oli otsekui muinasjutt, mis aga paraku lõppes halvasti. Orleansi neitsi elas viieteistkümnendal sajandil, ent saavutas mõndagi, mis isegi tänapäeval on ühele tavalisele naisterahvale kättesaamatu. Kiriku poolt tulesurma mõistetud Jeanne d’Arc kuulutati selle sama kiriku poolt viis sajandit hiljem katoliku pühakuks! Enn Eesmaa saate muusikavalik on arusaadavalt seotud kuuldetunni põhiteemaga.

„ENNtsüklopeedia“ selle nädala fookuses on oma riigi rahvuspüha tähistav Kreeka. Enamus inimkonna arenguist said alguse selle iidse rahva andekatest meestest. Enn Eesmaa keskendub oma saates ennekõike neile, keda peame esimesteks. Erakordselt andekas oli Thales Mileetosest, keda üksmeelselt peetakse esimeseks teadlaseks ja filosoofiks. Kreeka hümni autor Nikolaos Mantzaros kirjutas esimese sümfoonia kreeka muusikaajaloos. Esimese võidu Eurovisiooni lauluvõistlustel tõi Kreekasse aastal 2005 Helena Paparizou, kelle esituses kõlas Kiievis „My Number One“.

Pea täpselt kolmesaja aasta eest ilmusid Amsterdamis avaldatud kogumikus „Võistlus harmoonia ja leidlikkuse vahel“ neli Antonio Vivaldi viiulikontserti koondnimetusega „Neli aastaaega“. Need said otsekohe kuulsaks, koguni Louis XV olevat „Kevade“ osa esimesel võimalusel uuesti kuulanud. Vivaldi võimekus ja töötahe olid kadestamisväärsed. Ainuüksi oopereid ta kirjutas ligi sada. Vivaldi elu oli seiklusterohke, elukohti oli tal mitmetes linnades. „ENNtsüklopeedia“ teabetunnis kuulete mõndagi Vivaldi loomingust ja elukäigust, mis algas Veneetsias, aga lõppes Viini vaeste kalmistul.

„ENNtsüklopeedia“ tähistab seekordse saatega inimkonna uhkuse Michelangelo 550. sünniaastapäeva. Paljud peavad teda kõigi aegade suurimaks kunstnikuks ja kujuriks, kellega võib võrrelda vaid geeniusega samal ajal oma taiesid ja teadust teinud Leonardo da Vincit. „Taaveti“, „Pieta“, Sixtuse kabeli freskode ning kolossaalse Rooma Peetri kiriku autorit hinnati ta elu ajal kõrgelt ka sõnameistrina. Lisaks Enn Eesmaa kommentaaridele kuulete saates muusikat, mis loodud Michelangelo sonettidele.

Kaunis naisenimi Carmen kuulub ka muusikakultuuri ja kirjanduskujude eliiti. Prosper Mérimée kirjutas Carmeni oma samanimelisse jutustusse, kolmkümmend aastat hiljem esietendus Georges Bizet’ samanimeline ooper, mis paraku välja vilistati. Helilooja sai juhtunust parandamatu hingetrauma ning kolm kuud hiljem Georges Bizet suri. Täna oleks võimatu ükskõik millist tasemel ooperiteatrit ette kujutada ilma „Carmenita“ selle repertuaaris. Pea kõik maailmakuulsad lauljad on esinenud Carmeni, Micaëla, don Josè või Escamillo osas. „ENNtsüklopeedia“ saatetunnis kuulete lisaks ooperiaariatele katkendeid Mérimée jutustusest, mida ka novelliks on kutsutud.

Sageli kasutame väljendit mees nagu orkester niisama kergekäeliselt nagu ülistavat sõna superstaar. Pierre-Augustin Caron de Beaumarchais’ elu ja mitmetel tegevusaladel lausa uskumatud saavutused sobiks seda meest tõepoolest orkestriga võrdlema. Ta oli kirjanik, muusik, leiutaja, diplomaat-salakuulaja ning võrratu kellassepp, kelle käest tellis ajanäitajaid isegi kuningas. Beaumarchais on ennekõike tuntud siiski oma Figaro lugudega. See tegelaskuju seikleb kolmes Beaumarchais’ näidendis, Figarost on ooperid kirjutanud Rossini ja Mozart. „ENNtsüklopeedia“ teeb kokkuvõtte Beaumarchais’ erakordsest elust ja andekast loomingust.

„ENNtsüklopeedia“ seekordses saates kuulete mõndagi Leedu ajaloost ja selle rahva saavutustest. Suur osa teabetunnist kuulub Mikalojus Konstantinas Čiurlionise mitmekülgse loomingu tutvustamisele. Teda peetakse parimaks maalikunstnikuks heliloojate seas ning ületamatuks komponistiks maalimeistrite hulgas, koguni esimeseks abstraktse kunsti esindajaks Euroopas. Leedu kirjandust esindab saates selle rahva suurkuju Justinas Marcinkevičiuse looming, mida rõõmustavalt palju on ka eesti keelde tõlgitud.