Jukuraadio

1993. aastal Tallinna–Stockholmi liinil sõitma hakanud parvlaev Estonia oli Eesti suurim ja kauneim reisilaev. Aga vähesed teavad, et enne II maailmasõda sõitis samal liinil reisiaurik “Estonia". Tegelikult aga on “Estonia” nime all sõitnud mitmed laevad veel varem, koguni rohkem kui 100 aasta jooksul. Meremuuseumis on üleval näitus, mis pajatab meile “Estonia” loo. Aga vandenõuteooriatest ei räägi. Kandume korraks 20. sajandi algusesse ja lõpetame ajastu kirjeldusega, kus sõitis hiljem hukkunud “Estonia”. Reisilaev Estonia sümboliseeris eestlastele vabadust, edu ja läänelikke väärtusi, mis ei olnud toona just paljudele kättesaadavad. Milline oli elatustase, mida seal pakuti ning mida üldse avatud liiklus “välismaale” toona tähendas – sellest pajatavad Meremuuseumi kuraator Teele Saar ning muuseumi direktor Urmas Dresen.

Alle galeriis toimub novembri eelviimase nädala lõpul Eesti üks suurimaid kunstioksjone. Galerist Harry Liivrand viib meid "Jukuraadio" 547. saates põnevale matkale, kus uurime, mil moel kunst aja jooksul puhtaks investeeringuks muutub. Räägime hinnatud klassikutest, haruldustest ja võltsingutest ning uurime, millised summad kunstioksjonite kirevas maailmas ringi uhavad.

"Jukuraadio" 546. köögilaud keskendub rahvusvahelisele õigusele. Teeme koos professor Lauri Mälksooga ekskursiooni selle mõiste ajalukku. Mis ajast me üldse saame kõnelda sellisest asjast nagu rahvusvaheline õigus? Peale selle on eelmainitud asi teinud ajaloos korduvalt vähikäike. Peatume 20. sajandi sündmustel – maailmasõdadel ning neile eelnenud ja järgnenud perioodidel. Aga ka tänasel päeval on rahvusvaheline õigus muutunud mingiks imelikuks jutumulliks, mitte toimivaks nähtuseks. Milline on selle koht Ukraina sõja ja lääne-Vene konflikti taustal?

Riigikogu hoone sai valmis 1922. aastal ja selle projekteerisid toonases mõistes verinoored arhitektid Eugen Habermann ja Herbert Johanson. Sellel sügisel on nende mõlema 140. sünniaastapäev. Ajaloolane Archibald Kald on 545. "Jukuraadio" köögilauas ja usub, et mõlemad arhitektid on suutnud oma loominguga jäädvustada end Eesti arhitektuuri ajalukku luues hooneid, mis paljudele koheselt vähemalt nime poolest meenuvad. Ei saa ka mainimata jätta, et 1920–1930ndate aastate Tallinna linna arhitektuuris jätsid nad märkimisväärse jälje.