Jukuraadio

Ajakirjanik Aldo Maksimov räägib 544. köögilauas sellst, kuidas ta ajakirjandusest tüdines, Kreekasse kolis ja seal Eesti kultuurimaju ehitama hakkas. Kultuurimaju sõna otseses mõttes Samose saarel pakub ta residentuuri- ja puhkevõimalusi Eesti kultuuriinimestele, seal käivad kirjanikud, kunstnikud, näitlejad ja kogu ülejäänud kirev kaader. Räägime lõuna ja põhja elustiilide erinevusest, aga ka väga mahlakatest 1990ndatest, mil Aldo enamvähem kõik kodumaised ajakirjandusväljaanded "läbi töötas".

Rännumees Hendrik Relve on läbi käinud suure osa planeedist. 543. köögilauas jätkab Hendrik juttudega erinevate rahvaste, peamiselt väikerahvaste omailmadest ja arusaamadest ümbritseva kohta. Aga ka sellest, mida termini "omailm" all üldse mõelda. Siin saates sattume geograafiliselt väga eriilmelistesse paikadesse.

Rännumees Hendrik Relve on läbi käinud suure osa planeedist. 542. köögilauas pajatab Hendrik meile erinevate rahvaste, peamiselt väikerahvaste omailmadest ja arusaamadest ümbritseva kohta. Aga ka sellest, mida termini "omailm" all üldse mõelda.

Soome-ugri rahvad Venemaal elavad üsna õudses olukorras. Reaalsuses oleme jõudnud hetke, mis meenutab 1930ndaid, mil koostööd arendasid eelkõige Eesti, Soome ja Ungari. Venemaa Föderatsiooni rahvuspoliitika ideoloogide meelest on koostöö taga konstruktsioon „Soome-ugri maailm“. See populariseerivat soome-ugri rahvaste ühtsust keelte ja kultuuride kaitsmiseks ja arendamiseks. Tegelikult aga olevat koostöö eesmärgiks kahju tegemine Venemaa Föderatsiooni rahvusvahelisele mainele, Vene riigi survestamine ja soome-ugri rahvaste eemaldamine vene keele- ja kultuuriruumist ehk segregatsioon. Jaak Prozes Fennougria asutusest annab ülevaate.

Kiek in de köki kaitsetorn sai endale uue kuue, st uue püsinäituse. 540. köögilauas on kohal giid Tõnu Pedaru. Kiek in de Kök oli Tallinna esimene suurtükitorn (1483) ja vanalinna tuntuimaid maamärke, kõrgeim kaitsetorn (50 m) ja moskoviitide rünnakute korral linna kaitsjate vastupanusümbol Tallinna piiramistel Liivi sõjas. 1577. aasta veebruaris pommitasid tsaar Ivan Julma vaenuväed torni nii ööl kui ka päeval. Kuni lõpuks tekitasid torni seina augu, kust "härjavanker läbi võis mahtuda". Aga Tallinn ei langenud. Hiljem taastati sein ja sinna sisse müüriti kivikuulid, millega moskoviidid pommitanud olid. Raudkuulidest tehti kõrvale ka rist, mis mälestas lahingus hukkunud torni ülemat, kingsepp Hans Schultet.

Eesti sõjamuuseum Viimsis peidab endas mitmeid põnevaid saladusi ja lugusid. 539. "Jukuraadio" köögilauas on muuseumi direktor Hellar Lill, kes viib meid asjakohasele ekskursioonile. Oma geograafilise asendi tõttu on sõjaajalugu ja kõik muud lood Eestis hästi tihedalt läbi põimunud ning kõlavad kokku nagu üks suur ja üsna õudne seiklusjutt.

Täpselt pooltuhat aastat tagasi 14. septembril 1524, rüüstasid 400–500 sõjakalt meelestatud linlast Tallinna all-linnas kirikuid. Linnamuuseumi vanemteadur Toomas Abiline valgustab 538. saates (teine osa) toimunut. Varasemas ajalookirjanduses on pildirüüstet nähtud reformatsioonisündmuste kõrgpunktina Liivimaal, tänapäeval lihtsalt ühe episoodina reformatsiooni käigus, mida ei ole põhjust üle tähtsustada. Muidugi ka nõukogudeaegne ajalookäsitlus hindas mässe ja hävitustööd, seal leidus klassivõitluse tunnuseid, kus allasurutud klassid valasid välja oma õigustatud viha.

Täpselt pooltuhat aastat tagasi 14. septembril 1524 rüüstasid 400–500 sõjakalt meelestatud linlast Tallinna all-linnas kirikuid. Linnamuuseumi vanemteadur Toomas Abiline valgustab 537. saates toimunut. Katariina, Pühavaimu ja Oleviste kirikutes purustati pilte, lõhuti altareid ja pühakute kujusid, murti lahti rahakirstud, võeti kaasa hinnalised kirikuriistad. Ümmarguste tähtpäevade puhul on kohane toimunut meenutada. Mis võis viia niisuguste tegudeni, millega lähiminevikust oskaks paralleele tuua pronksiööga? Miks hävitati kunstivara, mis tallinlaste endi annetustena olid sajandite jooksul kirikutesse kogunenud? Ja süüdlased jäid karmi karistuseta, täpselt nii nagu pronksiööl, kuigi kirikurööv oli toona üliraske kuritegu.

Gruusias toimuvad kohe valimised. Kaukaasias on "Jukuraadio" varemgi käinud, aga 536. köögilauas istuvad Priit Turk ning Riina Kaljurand, kes on mõlemad olnud Gruusias Eesti suursaadikud (Riina lõpetas seal alles sel suvel). Nad aitavad seda keerulist, kaunist ja äärmiselt põnevat regiooni lahti muukida. Me ei räägi sugugi vaid päevapoliitikast, vaid ka kultuuriruumist ning grusiinide kommetest reaalsusega suhelda.