Jukuraadio

Jukuraadio 465. köögilaud külastab Tartut ja tähistab kirjandusfestivali Prima Vista 20. juubelit. Selle aasta festaril, mis toimub 8-13. maini, keskendutakse teemale “soovida võimatut”. Köögilauas on ennast sisse sättinud festivali programmijuht Marja Unt ja Utoopia saatkonna vedaja Oliver Issak. Teemavalikuga kutsub festival muuhulgas mõtlema sellele, milline roll on kujutlusvõimel ning oskusel kujutleda ja kujutada asju, mis paistavad jäävat teispoole tuttavlikkuse ja teostatavuse horisonti, seda eriti praegusel kriiside ja konfliktide ajastul. Kui soovida ainult seda, mis on võimalik ja teostatav – kui tahta üksnes seda, mida nii või teisiti on juba võimalik saada – siis kujutlusvõime ei rikastu ning maailma ei teki juurde mitte midagi uut, teistsugust, erinevat. Kirjandus aga on just võimatu soovimise, võimatu peale mõtlemise, võimatu kujutlemise tõeline pärispaik. Võimatu võib siin ilmuda lugematutel eri kujudel – alates põhjalikust pilgust paremale maailmale ja lõpetades pisimasse kujundisse kätketud kummastusega, mis vaimu värskendab ja hinge rikastab.

Jukuraadio 464. saates lendab köögilaud koos Tiit Pruuliga nagu loll-Ivani iseleviteeriv ahi Ida-Preisimaale. Ida-Preisima paikneb kolme tänase riigi territooriumil: Poola, Venemaa ja Leedu. Heites pilgu kaardile, näeme isegi, kui "eklektiline" see mõte tundub. Tegelikult aga mitte. Veel 16. sajandil olid rahvusena olemas preislased, balti keelkond, kes paraku hiljemalt 17. sajandi keskpaigaks välja surid. Ent preislased on alles kohanimedes, arhitektuuris ning milleski veel, mida ei ole võimalik täpselt kirjeldada, kasutamata sõna "preislane". Mis maa on Ida-Preisimaa? Selle üle on vaieldud sajandeid, selle täpseid piire on üritatud paika panna ja lammutada. Meie reis üritab anda väikest pilti territooriumist ja kultuurist, mis koosneb geograafiliselt kadunud Sakasamaast, unistuste Leedust ning tänase Poola nurgast. Ja köögilauaga viibime muidugi ka Kaliningradi oblastis, kohas, kuhu füüfiliselt pole praegu küll mõtet hakata kohale ronima.

Jukuraadio 463. köögilauas hakkame uurima vandenõuteooriaid, vabamüürlust ning teosoofiat. Selleks puhuks on ennast laua taha istutanud lääne esoteerika uurijad Meelis Piller ja Toomas Abiline Linnamuuseumist. Kuidas on toimetanud vabamüürlased Eestis? Teadaolevalt olid algselt vabamüürlased ainult mehed. 19. sajandi eelviimasel kümnendil tegi prantslasest arst, Pariisi linnavalitsuse liige ja vabamüürlane Georges Martin (1844–1916), kes kuulus ordusse La Grande Loge Symbolique Ecossaise (GLSE) ettepaneku naiste initsieerimiseks vabamüürlusesse. 14. jaanuaril 1882 pühitsetigi GLSE looži Les Libres Penseurs liikmeks esimene naine – aktiivne naisõiguslane ja kirjanik Maria Deraismes (1828–1894). Kõik Prantsusmaa vabamüürlaste ordud kuulutasid pühitsuse ebaseaduslikuks ning vanade tavade vastaseks. Paljud liikmed lahkusid loožist, kus Deraismes’ pühitseti. Loož arvati GLSE-st välja. Ilmselt oli naisterahva pühitsemine vabamüürlaseks tol ajal niivõrd piireületav, et GLSE lõpetas oma tegevuse 1911. aastal.

Jukuraadio 462. köögilaud kandub nagu loll-ivani iselendav ahi 8. sajandisse, Saaremaale, mürtsti, otse viikingiaega. Köögilauas on end sisse sättinud Priit Lätti Meremuuseumist ning arheoloog Marge Konsa. Toimetame ringi Salme küla viikingite laevamatuste paigas. Reis on verine. Võib arvata, et Salme lahing algas vibuküttide rünnakuga. Noolterahe tabas nii laevu kui mehi ja tõi kaasa esimesed hukkunud. Järgnes verine lähivõitlus, kus mõõkadega torgati ja raiuti. Tekitatud vigastuste, murtud luude, küljest raiutud jäsemete ja lõhestatud koljude järgi otsustades olid ründajad väga jõulised ja mõõgakäsitsemises osavad võitlejad. Kui viikingitele iseloomulikuks sõjaliseks taktikaks oli ootamatu ja kiire rünnak, siis seekord tabati neid endid üllatuslikult. Mõni viikingitest sai mõõgahoope kaitsmata selja tagant, mõnda ründasid korraga mitu vastast. Luustike põhjal tuletatud mõõgavõitluse võimalik käik näitab, et esmalt püüti vastast muuta võitlusvõimetuks teda kätte või õlga lüües. Maha langenud haavatud sõdalane tapeti mõõgalöögiga pähe.

360. Juku-Kalle köögilaud on ikka veel Tartus. Eelmisel korral lauda istunud kirjanik Mart Kivastik ja arhitekt Andres Lunge pole viitsinud üldse ära minna, vaid jätkavad mälumatka väikese Tartu 1970ndate ja 1980ndate aastate tänavail, hoovides, platsidel, puhvetites ja kauplustes. Teel kohtame ägedaid agulitüüpe, aga uitame ka paneelrajoonides. Saate ajandiks on Kivastiku film “Taevatrepp”.

359. Juku-Kalle Raidi köögilauda on ennast sättinud kirjanik Mart Kivastik ja arhitekt Andres Lunge. Et ilm näitab end sombuse ja jahedapoolsena, ongi paras teha üks sulnis retk tagasipöördumatusse minevikku. Uitrame Mardi ja Andrese abijuhtimisel mööda 1970ndate ning 1980ndate Tartu tänavaid. Siin saate esimene osa, nädala pärast ka järg. Igal juhul saame me teada, kuidas käis elu Tartu agulites, aga ka paneelmajades. Läheme külla seal toimetanud inimestele, kellest suur osa on juba lahkunud, aga meenutame ka kõike muud, mis noorel Mardil ja Andresel Tartus ette tuli ja mille kõigega nad seal rinda pistma pidid. Saate ajendiks sai Kivastiku film "Taevatrepp".

Jukuraadio köögilauas on Juku-Kallel teist nädalat külas uimastikahjude vähendamise entusiastid, tugiisikud ja uimastitarvitajate õiguste eestvõitlejad Margus Lõvi ja Mart Kalvet organisatsioonidest LUNEST, Convictus, ReAgentuur ja Ravikanep. Kaheosalise saate teises osas jätkuvad lood globaalse uimastikeelupoliitika ajaloost ja seostest repressiivsete rumalustega, Eesti erilisusest narkoeksperimentide tallermaana ning tõenduspõhisema uimastipoliitika perspektiividest. Kes on süüdi selles, et Eestis on rekordiline uimastisuremus ja mida tuleks muuta? Jukuraadio köögilaua taga räägitakse seegi kord sotid sirgeks!

457. Jukuraadio köögilauas on Juku-Kallel külas uimastikahjude vähendamise entusiastid, tugiisikud ja uimastitarvitajate õiguste eestvõitlejad Margus Lõvi ja Mart Kalvet organisatsioonidest LUNEST, Convictus, ReAgentuur ja Ravikanep. Kaheosalise saate esimeses jaos tehakse juttu globaalse uimastikeelupoliitika ajaloost ja seostest repressiivsete rumalustega, Eesti erilisusest narkoeksperimentide tallermaana ning tõenduspõhisema uimastipoliitika perspektiividest. Kes on süüdi selles, et Eestis on rekordiline uimastisuremus ja mida tuleks muuta? Jukuraadio köögilaua taga räägitakse seegi kord sotid sirgeks!

Jukuraadio 456. saade: Putinistidest sõjakurjategijad Eesti vanglas. Juku-Kallet asendab köögilauas Kert Valdaru (varasemate Juku Raadio rubriikide Ornitoologiaminutid ja Valdaru lauanurk eestvedaja), kelle vestluskaaslasteks on Vanglateenistuse juht Rait Kuuse. Saates arutletakse: milline on Eesti vanglasüsteemi valmisolek putinistidest sõjakurjategijaid vastu võtta? Kes ja mis ootab neid Eesti vanglas ees? Milline saab olema nende päevakava? Millised võimalikud tegevused ja taasühiskonnastamise programmid ootavad sõjakurjategijaid? Ja paljut veel.