Jukuraadio

Jukuraadio 444. saade keskendub puhtale spordile. Koos kirjastuse Varrak kohtuniku Krista Kaeraga satute köögilauda, mis täitub tõeliste spordikommentaaridega, mille kõrval jalgpalli MM omakorda uinub kui eneseabiraamat. Köögilauas võtavadki mõõtu päris raamatud, mitte palli peksvad sportlased. Niisiis, meie iga-aastane spordisaade! Käime läbi Eestis enimmüüdud raamatute edetabeli 2022. aastal. Mida loeti? Keda loeti? Miks? Kui suured on tiraažid? Kes on üllatuslööjad, kes veteranid? Käes on pingeid üleskruviv võistlus!

Jukuraadio 443. köögilaud sõidab rongiga. Ja mitte tavalise rongiga, vaid kitsarööpmelise rongiga, mille ette käib auruvedur. Uurime, kuidas kitsarööpmeline raudtee Eestisse ehitati ning vaatame, kui palju vastab tõele ütelung “Seal kus lõpeb mõistus, algab raudtee”. Kitsarööpmeline oli võrreldes “suure” raudteega rohkem nagu klubi: sõitis aeglaselt ja väikestesse metsatagustesse kohtadesse. Rong on käinud Paidesse, Virtsu ja isegi Peipsi äärde Mustveesse. Rongis kuulis nii mõndagi uudist, mis ilmapeal toimunud oli. Oli palju ka igasugu turujutte, aga eks käinud needki asja juurde. Kuna reisijate maksevõimekus oli erinev, siis jaotati sõidumugavused erinevatesse klassidesse, Eestis kasutati II ja III klassi vaguneid. Kitsarööpmeline raudtee töötas Eestis kuni 1975. aastani. Ka vedurijuhid olid raudteel kirevad tegelased. Kaks Lavassaare raudteemuuseumi taastajat – Mehis Helme ja Andrus Roosma meenutavad ülimalt naljakaid seiku, mis neil aegadel ette tulid. Näiteks vedurijuhist, kes kaotas aknasst välja kõõludes suitsupitsi, mida kogu rongitäis reisijaid kraavist otsis, või siis ka juhtum, mil peatati rong kinni ja mindi raudteeäärsesse pulma külaliseks.

442. Jukuraadio köögilaud rikastas ennast Eestis elava Vene kirjaniku Jelena Skulskajaga. Jelena räägib, mismoodi suhtuvad Putinisse, tänasesse Venemaasse ning Ukraina ründamisse praegused Venemaal elavad kirjanikud, lavastajad ja kultuuriinimesed. Selgub, et enimlevinud sõna selle kõige kohta võiks olla “häbi”. Skulskajaga vaatame, milliseid avaldusi on Putini vastu tehtud, kui suurde ohtu panevad end ametliku poliitika vastased ning uurime, palju on neist inimestest Putini-vastaste meeleolude kasvamise taustal tolku. Osa, muuseas, on kindel, et Putinit ei armasta üldse keegi. Me võime selles õigustatult kahelda, ent ekskursioon Venemaale on silmiavav ikkagi.

441. Jukuraadio köögilaud on kaetud Teaduste Akadeemia presidendi Tarmo Soomerega. Tarmo Soomere avaldas just laheda esseekogumiku “Ilmast ja inimestest”, milles mõtestab humoorikalt, aga targalt ühiskonda, planeeti ning kultuuri. Kord õpetas Tarmo inimesi kadunud asju otsima. "Inimesed", pajatas Soomere, "otsivad kaotsi läinud asju alatasa sealt, kust on kõige kergem otsida. Näiteks tänavalaterna alt. Aga asjad teatavasti kaovad hoopis mujale, mitte tänavalaterna alla, mistõttu tuleb neid otsida pimedatest ja vähe ligipääsetavatest kohtadest". Soomere jutt näitab, et millegi saavutamiseks – näiteks kadunud nalivka leidmiseks – tuleb väljuda mugavustsoonist, ronida põõsasse või kanalisatsiooni, mitte tänavalaterna alla.

440. Jukuraadio saates on köögilauas külas arheoloog ja ajaloolane Krista Sarv. Krista pani Orlovi lossi ehk Ajaloomuuseumi Maarjamäe osakonda üles näituse “Plakatinaine”, mis näitab, kuidas on naist rakendatud poliitilise ja ideoloogilise tööriistana (1940-1980) Taani Kuningriigis, Eesti NSV-s ja Hiina Rahvavabariigis ehk Puna-Hiinas. Kuna naine on mahukas, naisteema on mahukas ja ideoloogia on mahukas, kuulate täna näitusest ajendatud köögilaua teist osa. Uurime, mis seob neid justkui seotamatuid kohti naiste kujutamisel ning kandume ajas koguni 20. sajandi algusesse, et kaevata välja naiskuvandi muutumise sajandi jooksul. Räägime õige paljudest pentsikutest variantidest ja rollidest, mida naine on pidanud pildil mängima ning uurime, kes ta siis plakatil on: traktorist, sõdur, ema, prostituut, kolhoosnik või hoopis keegi muu.

439. Jukuraadio saates on köögilauas külas arheoloog ja ajaloolane Krista Sarv. Krista pani Orlovi lossi ehk Ajaloomuuseumi Maarjamäe osakonda üles näituse “Plakatinaine”, mis näitab, kuidas on naist rakendatud poliitilise ja ideoloogilise tööriistana (1940-1980) Taani Kuningriigis, Eesti NSV-s ja Hiina Rahvavabariigis ehk Puna-Hiinas. Uurime, mis seob neid justkui seotamatuid kohti naiste kujutamisel ning kandume ajas koguni 20. sajandi algusesse, et kaevata välja naiskuvandi muutumise sajandi jooksul. Räägime õige paljudest pentsikutest variantidest ja rollidest, mida naine on pidanud pildil mängima ning uurime, kes ta siis plakatil on: traktorist, sõdur, ema, prostituut, kolhoosnik või hoopis keegi muu.

438. Jukuraadio köögilauda on kutsutud grokki jooma rahandusminister Annely Akkermann. Kihnus sündinud ja kasvanud Annely Akkermann, keda on ajakirjanduses ka "Kihnu kuningannaks" tituleeritud, ei meenuta oma maneeride ja oleku poolest üldse rahandusministrit. Ometi – just seda ametit ta peab. "Meretagune asi" – nii kirjutas Jüri Tuulik kord Abrukast. Ent vähem või rohkem kehtib see sedastus kõikide saarte kohta. Mandrilt vaadates toimetavad seal ringi vähe kiiksuga inimesed. Nii ka Kihnust vallale pääsenud rahandusminister Annely Akkermann, keda on lihtsam kujutada ette kimamas kalakastiga motikas mööda Kihnu teid, kui ministeeriumi linoleumil koosolekut pidamas. Aga muljed, nagu teada, võivad olla ka pagana petlikud. Igal juhul – numbritega on Annely tuttav lapsest saati, ta hakkas ettevõtjaks 1991. aastal ja ütleb: “Olin 50-kilone lapsettevõtja”. 1993. aastal avas Annely Kihnus esimese poe.

Jukuraadio 437. köögilauda on kogunenud Andres Adamson, kes avaldas hiljuti raamatu “Nõia nimi olnud Mats”. Ehkki tegemist on rangelt võttes ilukirjandusega, kohtame siin mitmeid Hiiumaa aja- ja koduloolegende ning pärimusi. Räägime 17. sajandi lõpust Hiiumaal, kus jooksevad ringi inimesi murdvad metsikud hundikarjad, vaatame sisse ühiskonda, kus kardetakse nõidu ning libahunte. Räägime ka nõidade jälitamisest ning põletamisest ja “vanast heast Rootsi ajast”, mis Eesti inimestele paraku hea ei olnud. Niisiis on käsil hämarad ning põnevad rajad.

Jukuraadio 436. köögilaud keskendub Tallinna kunagistele linnamõisatele. Tõepoolest – jalutuskäigu kaugusel linnasüdamest kõikides suunades domineerisid kunagi linnamõisad. Koduloolane Alo Särg aitab teha jalutuskäigu ja need tänasest linnaruumist üles leida. Lisaks värske lufti võtmiseks mõeldud mõisadest leidus ka tõsiseid majandusüksuseid. Saame teada, mis linnamõisadest alles on ja kuidas nad kunagi toimetasid. Saade sobib ka kaardiks jalutuskäigul. Jukuraadio soovitab taustaks Alo Särje raamatut “Tallinna linnamõisad ja -mõisakesed.