Juku Raadio 328. saade läheb külla kõigile vanainimestele, sest 1. oktoober on rahvusvaheline vanainimeste päev. Ekskursioonijuhiks ei sobi antud juhul paremini mitte keegi, kui Toktor Vassiljev, sest kõik teised sobiks halvemini. Toktor Vassiljev on loomulikult Viktor Vassiljevi indiaaninimi. Toktor ei räägi sugugi morbiidseid lugusid oma patsientidest, vaid keskendub vanaduse radikaalsemale poolele. “Minu patsientidest,” on Toktor Vassiljev kunagi öelnud, “ei jää ellu keegi!” Saates analüüsime ka eestlase minapilti ning heidame pilgu ajalukku, kust selgub, millise mulje jätavad Vargamäe vanad ja noored välismaalastele. "Pärast sügistöid polegi eestlastel miskit muud teha, kui pimedatel talveõhtutel end kurguauguni rasvast sealiha, mooritud hapukapsaid, musta leiba ning muud raskesti seeditavat kraami täis vitsutada, peale üliohtrasti põletatud viina ja kanget koduõlut juua, pärast seda ent ühetoonilist laulujoru venitada ja veidramoelist jõnktantsu tammuda”. Nii on eestlastest kirjutanud von Baer. Saame teada, mida arvab rahvusvahelistest hinnangutest meie Kõikide Vanainimeste Suursaadik Toktor Vassiljev. Tere tulemast Toktori kliinikusse, kus pole kunagi igav!

Juku Raadio 328. saade läheb külla kõigile vanainimestele, sest 1. oktoober on rahvusvaheline vanainimeste päev. Ekskursioonijuhiks ei sobi antud juhul paremini mitte keegi, kui Toktor Vassiljev, sest kõik teised sobiks halvemini. Toktor Vassiljev on loomulikult Viktor Vassiljevi indiaaninimi. Toktor ei räägi sugugi morbiidseid lugusid oma patsientidest, vaid keskendub vanaduse radikaalsemale poolele. “Minu patsientidest,” on Toktor Vassiljev kunagi öelnud, “ei jää ellu keegi!” Saates analüüsime ka eestlase minapilti ning heidame pilgu ajalukku, kust selgub, millise mulje jätavad Vargamäe vanad ja noored välismaalastele. “Pärast sügistöid polegi eestlastel miskit muud teha, kui pimedatel talveõhtutel end kurguauguni rasvast sealiha, mooritud hapukapsaid, musta leiba ning muud raskesti seeditavat kraami täis vitsutada, peale üliohtrasti põletatud viina ja kanget koduõlut juua, pärast seda ent ühetoonilist laulujoru venitada ja veidramoelist jõnktantsu tammuda”. Nii on eestlastest kirjutanud von Baer. Saame teada, mida arvab rahvusvahelistest hinnangutest meie Kõikide Vanainimeste Suursaadik Toktor Vassiljev. Tere tulemast Toktori kliinikusse, kus pole kunagi igav!

FANTOOMVALU EESTI VABARIIGIS: Juku Raadio 327. saade keskendub Narva eklektilisele arhitektuurile. Kuna muinsuskaitsja Madis Tuuder ja arhitektuuriloolane Karin Paulus on äsja andnud välja raamatu Narvast “Daatšast paleeni”, saame me aru, et see linn on absoluutse eklektika sümbioos. 12. sajandil Novgorodi kirjades esmamärgituna ning 13. sajandi Taani kindluse asupaigana on meie kirjeldatav koht aegade jooksul võtnud eri vorme. Siin saates alustame algusest jal õpetame tänase Narva üldpildiga. Väga raske oleks leida ajas nii muutunud kohta kui Narva – keskajast barokklinnani, sealt läbi viimase sõja eklektilise linnaruumini, mida ei ilmestanud miski muu peale nõukogude suurtööstuse ning paneeli. Siit tuleb välja, kui habras on ajalugu poliitika ees, siit tuleb välja, kui vaba ja suvaline võib olla ühe tööstusliku suurlinna sünd. Siit tuleb ka välja, mis juhtub ühe kooslusega, kui keegi midagi omavahel kokku ei lepi. Narva on selles suhtes ehe näide - isetekkelistest paadikuuridest ja suvilarajoonidest kuni vähese allesjäänud väärika minevikuni. Tere tulemast kuu peale!

FANTOOMVALU EESTI VABARIIGIS: Juku Raadio 327. saade keskendub Narva eklektilisele arhitektuurile. Kuna muinsuskaitsja Madis Tuuder ja arhitektuuriloolane Karin Paulus on äsja andnud välja raamatu Narvast “Daatšast paleeni”, saame me aru, et see linn on absoluutse eklektika sümbioos. 12. sajandil Novgorodi kirjades esmamärgituna ning 13. sajandi Taani kindluse asupaigana on meie kirjeldatav koht aegade jooksul võtnud eri vorme. Siin saates alustame algusest jal õpetame tänase Narva üldpildiga. Väga raske oleks leida ajas nii muutunud kohta kui Narva – keskajast barokklinnani, sealt läbi viimase sõja eklektilise linnaruumini, mida ei ilmestanud miski muu peale nõukogude suurtööstuse ning paneeli. Siit tuleb välja, kui habras on ajalugu poliitika ees, siit tuleb välja, kui vaba ja suvaline võib olla ühe tööstusliku suurlinna sünd. Siit tuleb ka välja, mis juhtub ühe kooslusega, kui keegi midagi omavahel kokku ei lepi. Narva on selles suhtes ehe näide – isetekkelistest paadikuuridest ja suvilarajoonidest kuni vähese allesjäänud väärika minevikuni. Tere tulemast kuu peale!

JUKU Raadio 326. köögilaud jätkab minisarja koolilugudega. Ajaloodoktor Andres Adamsoniga vestleme eesti hariduse ning kirjaoskuse ajaloost ja proovime teada saada, millal kooliharidus Eestisse jõudis. Samuti räägime mitmetest müütidest, mis paraku üldse tegelikkusele ei vasta. Üks neist on kindlasti kuvand, mis meie kõigi peas justkui kindlalt elab – talupoja vankumatu püüd hariduse poole. Reaalsus räägib hoopis midagi muud, koolidest üritati pigem eemale hoida, kust ka termin “kooliorjus”. Siin saates on juttu ka esimestest kloostrikoolidest. Kas eestlased võisid neis õppida juba 13. sajandil?

JUKU Raadio 326. köögilaud jätkab minisarja koolilugudega. Ajaloodoktor Andres Adamsoniga vestleme eesti hariduse ning kirjaoskuse ajaloost ja proovime teada saada, millal kooliharidus Eestisse jõudis. Samuti räägime mitmetest müütidest, mis paraku üldse tegelikkusele ei vasta. Üks neist on kindlasti kuvand, mis meie kõigi peas justkui kindlalt elab – talupoja vankumatu püüd hariduse poole. Reaalsus räägib hoopis midagi muud, koolidest üritati pigem eemale hoida, kust ka termin “kooliorjus”. Siin saates on juttu ka esimestest kloostrikoolidest. Kas eestlased võisid neis õppida juba 13. sajandil?

JUKU Raadio 325. saate köögilauas on taaskord ajaloodoktor Andres Adamson ning käsil on teine osa kolmeosalisest sarjast, kus räägime Eesti haridus- ja kooliloost. Ja lugudest. Ja uurime, miks ei vasta üldse tõele meie paljukiidetud “tung” hariduse poole, vaid minevik räägib pigem risti vastupidist. Teeme kindlaks mõiste “kooliorjus” päritolu ning heidame pilgu peale, kes, kuidas ja kuna ammustel aegadel koolis käisid.

JUKU Raadio 325. saate köögilauas on taaskord ajaloodoktor Andres Adamson ning käsil on teine osa kolmeosalisest sarjast, kus räägime Eesti haridus- ja kooliloost. Ja lugudest. Ja uurime, miks ei vasta üldse tõele meie paljukiidetud “tung” hariduse poole, vaid minevik räägib pigem risti vastupidist. Teeme kindlaks mõiste “kooliorjus” päritolu ning heidame pilgu peale, kes, kuidas ja kuna ammustel aegadel koolis käisid.

JUKU Raadio 324. saade räägib kooli alguse puhul… eeee, koolist! Köögilauas on koos Juku-Kallega ajaloodoktor ja Eesti haridustegelane Andres Adamson. Andres, kes on riigieksamite idee elluviija ning töötanud õpetaja ja õppejõuna üritab vaadelda, misasja see meie kool ja koolisüsteem üldse endast kujutab. Kui tasemel on meie haridus, kas õpilane on põhjusega õnnetu või hoopis õnnelikning muudki huvitavat saad teada siis, kui köögilaua läbi kuulad!

JUKU Raadio 324. saade räägib kooli alguse puhul… eeee, koolist! Köögilauas on koos Juku-Kallega ajaloodoktor ja Eesti haridustegelane Andres Adamson. Andres, kes on riigieksamite idee elluviija ning töötanud õpetaja ja õppejõuna üritab vaadelda, misasja see meie kool ja koolisüsteem üldse endast kujutab. Kui tasemel on meie haridus, kas õpilane on põhjusega õnnetu või hoopis õnnelikning muudki huvitavat saad teada siis, kui köögilaua läbi kuulad!