Jukuraadio

JUKU Raadio 351. köögilauas on külas ajaloolane Andres Adamson ja teemaks oleme võtnud pandeemiad Eestis – 6. sajandist kuni tänaseni. Huvitavale ajaloole tuginedes võime öelda, et praegu on meil küllaltki optimistlik olek. Tuleme mööda katkuredelit kaugest minevikust ning peatume põhjalikumalt hispaania gripil (1918-20), mis tappis maailmas umbes 50 miljonit inimest (I Maailmasõja kaevkutes hukkus u 9 miljonit) ning Eestis oli ohvreid orienteeruvalt 7000. Räägime ka 1967-70 aasta hongkongi gripilainest ENSV-s; 1970 olid haiged 310.000 ENSV riigialamat. 1967. aasta 3. veebruaril kehtestas ENSV Ministrite Nõukogu korraldusega Eestis eriolukorra. Terve rodu koolieelseid lasteasutusi muudeti ööpäevasteks, piirati lasteasutuste ja kooli massiüritusi, kinodes pidi tegema seansside vahel 20-minutine paus ruumide tuulutamiseks ja lõpetama lasteseansid. Raadio ja televisioon pidid suurendama sanitaarhariduslike saadete mahtu. Ja sellest kõigest ei kirjutatud ajakirjanduses sõnagi, kuna NSVL-is ei ole pandeemia ju võimalik! Väidetavalt suri N.Liidus tuhande haigestunu kohta koguni 11 inimest.

JUKU Raadio 351. köögilauas on külas ajaloolane Andres Adamson ja teemaks oleme võtnud pandeemiad Eestis – 6. sajandist kuni tänaseni. Huvitavale ajaloole tuginedes võime öelda, et praegu on meil küllaltki optimistlik olek. Tuleme mööda katkuredelit kaugest minevikust ning peatume põhjalikumalt hispaania gripil (1918-20), mis tappis maailmas umbes 50 miljonit inimest (I Maailmasõja kaevkutes hukkus u 9 miljonit) ning Eestis oli ohvreid orienteeruvalt 7000. Räägime ka 1967-70 aasta hongkongi gripilainest ENSV-s; 1970 olid haiged 310.000 ENSV riigialamat. 1967. aasta 3. veebruaril kehtestas ENSV Ministrite Nõukogu korraldusega Eestis eriolukorra. Terve rodu koolieelseid lasteasutusi muudeti ööpäevasteks, piirati lasteasutuste ja kooli massiüritusi, kinodes pidi tegema seansside vahel 20-minutine paus ruumide tuulutamiseks ja lõpetama lasteseansid. Raadio ja televisioon pidid suurendama sanitaarhariduslike saadete mahtu. Ja sellest kõigest ei kirjutatud ajakirjanduses sõnagi, kuna NSVL-is ei ole pandeemia ju võimalik! Väidetavalt suri N.Liidus tuhande haigestunu kohta koguni 11 inimest.

JUKU RAADIO köögilaud peab väikest juubelit. Saateid on tänasega kokku olnud 350 ja juubelilauas istub väliskülaline Moskvast. Ture telemast, lavastaja, režissöör ja näitleja Andres Puustusmaa. Andres elab juba 20 aastat Moskvas ning rangelt võttes on saanud temast eesti keelt kõnelev vene režissöör. Ainus eestlane tänases Venes sel alal. Hulgume Andresega mööda Moskvat, Moskva olmet, urkaid, mõtteid ning inimesi. Poliitikal ei peatu, räägime hoopis inimestest ja igapäevaasjadest. Ta lõpetas 1994. aastal Eesti Muusikaakadeemia Kõrgema Lavakunstikooli XVI lennu. Selle järel töötas 2002. aastani Eesti Draamateatrisnäitlejana ja lavastas mõned filmid. 2002. aastal siirdus ta õppima Venemaale Moskva kõrgemasse stsenaristide ja režissööride koolirežissööri eriala. 2004. aastal lõpetas ta kooli ja hakkas tööle Mosfilmi režissöörina. Filme: "1814" (ka "18-14") (2007, lavastaja), Venemaa; "Armastuse punane pärl" (2008, lavastaja); "Punane elavhõbe" (2010, lavastaja); "Rohelised kassid" (2017, lavastaja); "Kohtunik" (2019, režissöör) jpt. Lisaks hunnik seriaale Vene telekanaleis.

JUKU RAADIO köögilaud peab väikest juubelit. Saateid on tänasega kokku olnud 350 ja juubelilauas istub väliskülaline Moskvast. Ture telemast, lavastaja, režissöör ja näitleja Andres Puustusmaa. Andres elab juba 20 aastat Moskvas ning rangelt võttes on saanud temast eesti keelt kõnelev vene režissöör. Ainus eestlane tänases Venes sel alal. Hulgume Andresega mööda Moskvat, Moskva olmet, urkaid, mõtteid ning inimesi. Poliitikal ei peatu, räägime hoopis inimestest ja igapäevaasjadest. Ta lõpetas 1994. aastal Eesti Muusikaakadeemia Kõrgema Lavakunstikooli XVI lennu. Selle järel töötas 2002. aastani Eesti Draamateatrisnäitlejana ja lavastas mõned filmid. 2002. aastal siirdus ta õppima Venemaale Moskva kõrgemasse stsenaristide ja režissööride koolirežissööri eriala. 2004. aastal lõpetas ta kooli ja hakkas tööle Mosfilmi režissöörina. Filme: “1814” (ka “18-14”) (2007, lavastaja), Venemaa; “Armastuse punane pärl” (2008, lavastaja); “Punane elavhõbe” (2010, lavastaja); “Rohelised kassid” (2017, lavastaja); “Kohtunik” (2019, režissöör) jpt. Lisaks hunnik seriaale Vene telekanaleis.

JUKU RAADIO 349. saate köögilauast vaatab vastu Eerik-Niiles Kross, koos oma isa Jaan Krossi raamatuga “Kallid krantsid”. Eerik Niiles on teinud ära hullumeelse töö, kogunud kokku kõik Jaanist järele jäänud kirjad, mis on enamuses kodustele saadetud vangilaagritest. Raamatus leidub märkimisväärselt ka Jaan Krossi seniavaldamata loomingut, nii et tegelikult saame me pildi kirjaniku kujunemisloost. Kõike kokku ligi 1000 lehekülge. Eerik-Niiles räägib meile saates oma isast ja tema noorematest aastatest, ehkki pikkimisi jõuame ka klassik Jaan Krossi manu. Lisaks veel Jaan Krossi kohta käinud kummalisi kuulujutte.

JUKU RAADIO 349. saate köögilauast vaatab vastu Eerik-Niiles Kross, koos oma isa Jaan Krossi raamatuga “Kallid krantsid”. Eerik Niiles on teinud ära hullumeelse töö, kogunud kokku kõik Jaanist järele jäänud kirjad, mis on enamuses kodustele saadetud vangilaagritest. Raamatus leidub märkimisväärselt ka Jaan Krossi seniavaldamata loomingut, nii et tegelikult saame me pildi kirjaniku kujunemisloost. Kõike kokku ligi 1000 lehekülge. Eerik-Niiles räägib meile saates oma isast ja tema noorematest aastatest, ehkki pikkimisi jõuame ka klassik Jaan Krossi manu. Lisaks veel Jaan Krossi kohta käinud kummalisi kuulujutte.

JUKU RAADIO 348. saate köögilaud viibib Indias ja kauges minevikus, mil metsas elasid veel jumalad, vaimud ja ohtlikud loomad. Martti Kalda viib meid Vana-India muinasjuttude maale oma tõlkeraamatu "Naised, šaakalid ja muud inimloomad” kaudu. (Raamat sisaldab lugusid 3-13 sajandini). India jutte on ka eestlased alati armastanud; meenutagem, et India legendidest vägevalt inspiratsiooni saanud Rudyard Kiplingi džunglijutud tõlgiti eesti keelde esmakordselt juba aastal 1900. India vanad muinaslood on kandunud ka 1001 öö lugudesse ning sealt mõjutanud meilegi tuntud muinasjutupärimust – vendade Grimmide lugude ning eesti muinasjuttudeni. Kõik muinas-Julled on oodatud põnevale rännakule.

JUKU RAADIO 348. saate köögilaud viibib Indias ja kauges minevikus, mil metsas elasid veel jumalad, vaimud ja ohtlikud loomad. Martti Kalda viib meid Vana-India muinasjuttude maale oma tõlkeraamatu “Naised, šaakalid ja muud inimloomad” kaudu. (Raamat sisaldab lugusid 3-13 sajandini). India jutte on ka eestlased alati armastanud; meenutagem, et India legendidest vägevalt inspiratsiooni saanud Rudyard Kiplingi džunglijutud tõlgiti eesti keelde esmakordselt juba aastal 1900. India vanad muinaslood on kandunud ka 1001 öö lugudesse ning sealt mõjutanud meilegi tuntud muinasjutupärimust – vendade Grimmide lugude ning eesti muinasjuttudeni. Kõik muinas-Julled on oodatud põnevale rännakule.

KUKU RAADIO 347. saade tähistab Hiina uusaastat. Paraku pole kommunistlik Hiina tammuva pühvli ja vahvate triibuliste draakonite taustal mingi pehme ja nunnu linnupesa. Orientalist Märt Läänemets vaatab köögilauas üle hiinlaste järjest jõulisemaid tegemisi mailmas ning analüüsib, miks lääne kultuuriruumis selle kõige ohtlikkusest aru ei taheta saada. Mida oodata kambast, kes annab oma kodanikele käitumispunkte ja luurab igal pool mujal? Mis hetkel me hiinlaste lõa otsas oleme?

KUKU RAADIO 347. saade tähistab Hiina uusaastat. Paraku pole kommunistlik Hiina tammuva pühvli ja vahvate triibuliste draakonite taustal mingi pehme ja nunnu linnupesa. Orientalist Märt Läänemets vaatab köögilauas üle hiinlaste järjest jõulisemaid tegemisi mailmas ning analüüsib, miks lääne kultuuriruumis selle kõige ohtlikkusest aru ei taheta saada. Mida oodata kambast, kes annab oma kodanikele käitumispunkte ja luurab igal pool mujal? Mis hetkel me hiinlaste lõa otsas oleme?