Jukuraadio

SATIIRIKUTE TRAAGIKA: JUKU Raadio 358. saates on köögilauda kogunenud aupeetud ning luguväärne David Vseviov. Me ühendame selles saates traagikat ja koomikat – Vene ja nõukogude satiirikute traagilist saatust nende poolt kirjutatud tekstidega, mis kõiki siiani naerma ajavad. (Link allpool). Ilfist ja Petrovist, Ehrenburgist, Zoštšenkost ja Bulgakovist ja paljudest teistest tuleb pajatusi. Ning võibolla on küsimus üldse filosoofiline: ehk olid suurimad satiirikud Vene ühiskonnas hoopis Ivan Julm, Stalin ja nende kolleegid? Kõik see on kuulaja kõrvades.

Juku-Kalle Raidi 357. köögilauas istuvad Kultuuripartnerluse juht Meelis Kubits, Alexela kütusefirma omanik Heiti Hääl ja muusik Reigo Ahven. Juttu tuleb metseenlusest läbi ajaloo ning sellest, miks eraettevõtlus üldse kultuuri toetada võiks. Ühtlasi kutsuvad külalised panustama üritusse, mille nimi on PAI. Sinna kantud annetused muutuvad vautšeriteks, mis kingitakse meditsiinitöötajaile, kes on katku ajal ennast pooleks rabelenud. Vautšeritega saavad meditsiinitöötajad piirangute lõppedes külastada nende väärtuses kultuuriüritusi.

Juku-Kalle Raidi 357. köögilauas istuvad Kultuuripartnerluse juht Meelis Kubits, Alexela kütusefirma omanik Heiti Hääl ja muusik Reigo Ahven. Juttu tuleb metseenlusest läbi ajaloo ning sellest, miks eraettevõtlus üldse kultuuri toetada võiks. Ühtlasi kutsuvad külalised panustama üritusse, mille nimi on PAI. Sinna kantud annetused muutuvad vautšeriteks, mis kingitakse meditsiinitöötajaile, kes on katku ajal ennast pooleks rabelenud. Vautšeritega saavad meditsiinitöötajad piirangute lõppedes külastada nende väärtuses kultuuriüritusi.

Juku-Kalle Raidi 357. köögilauas istuvad Kultuuripartnerluse juht Meelis Kubits, Alexela kütusefirma omanik Heiti Hääl ja muusik Reigo Ahven. Juttu tuleb metseenlusest läbi ajaloo ning sellest, miks eraettevõtlus üldse kultuuri toetada võiks. Ühtlasi kutsuvad külalised panustama üritusse, mille nimi on PAI. Sinna kantud annetused muutuvad vautšeriteks, mis kingitakse meditsiinitöötajaile, kes on katku ajal ennast pooleks rabelenud. Vautšeritega saavad meditsiinitöötajad piirangute lõppedes külastada nende väärtuses kultuuriüritusi.

JUKU Raadio 356. saade pühendub lindudele. Ornitoloog ja Viru Folgi eestvedaja Peep Veedla on kögilauas ning me pajatame rahvuslindudest Euroopas ja mujal. Mis linde kus armastatakse ja miks – see ei ole ornitoloogiline, vaid rahvuslik, ajalooline ning geograafiline küsimus. Ja esineb ka ülelöömisi. Nii näiteks konkureerisid Austria ja ENSV suitsupääsukese pärast. Saame teada ka päris napakaid lugusid, näiteks Iisraeli ja vaenukäo kohta (räpane lind, süüa ei tohi, aga aitas kuningas Saalomoni Seeba kuninganna juurde). Räägime ära, mis linnul on õigus Araabia Ühendemiraatides lennukis äriklassis reisijana lennata, põrnitseme Põhja-Korearahvuslindu ning räägime Venemaad iseloomustavast mütoloogilisest linnust Praetud Kukk. Lennukat matka soovides! (Kõrvale soovitab saate autor Juku-Kalle Peep Veedla raamatut “Rahvus- ja sümbollinnud Euroopas ja kaugemal”).

JUKU Raadio 356. saade pühendub lindudele. Ornitoloog ja Viru Folgi eestvedaja Peep Veedla on kögilauas ning me pajatame rahvuslindudest Euroopas ja mujal. Mis linde kus armastatakse ja miks – see ei ole ornitoloogiline, vaid rahvuslik, ajalooline ning geograafiline küsimus. Ja esineb ka ülelöömisi. Nii näiteks konkureerisid Austria ja ENSV suitsupääsukese pärast. Saame teada ka päris napakaid lugusid, näiteks Iisraeli ja vaenukäo kohta (räpane lind, süüa ei tohi, aga aitas kuningas Saalomoni Seeba kuninganna juurde). Räägime ära, mis linnul on õigus Araabia Ühendemiraatides lennukis äriklassis reisijana lennata, põrnitseme Põhja-Korearahvuslindu ning räägime Venemaad iseloomustavast mütoloogilisest linnust Praetud Kukk. Lennukat matka soovides! (Kõrvale soovitab saate autor Juku-Kalle Peep Veedla raamatut “Rahvus- ja sümbollinnud Euroopas ja kaugemal”).

JUKU Raadio 356. saade pühendub lindudele. Ornitoloog ja Viru Folgi eestvedaja Peep Veedla on kögilauas ning me pajatame rahvuslindudest Euroopas ja mujal. Mis linde kus armastatakse ja miks – see ei ole ornitoloogiline, vaid rahvuslik, ajalooline ning geograafiline küsimus. Ja esineb ka ülelöömisi. Nii näiteks konkureerisid Austria ja ENSV suitsupääsukese pärast. Saame teada ka päris napakaid lugusid, näiteks Iisraeli ja vaenukäo kohta (räpane lind, süüa ei tohi, aga aitas kuningas Saalomoni Seeba kuninganna juurde). Räägime ära, mis linnul on õigus Araabia Ühendemiraatides lennukis äriklassis reisijana lennata, põrnitseme Põhja-Korearahvuslindu ning räägime Venemaad iseloomustavast mütoloogilisest linnust Praetud Kukk. Lennukat matka soovides! (Kõrvale soovitab saate autor Juku-Kalle Peep Veedla raamatut “Rahvus- ja sümbollinnud Euroopas ja kaugemal”).

SURM TALLINNAS: Puhvet on kinni, muuseum on kinni, raadio on lahti. JUKU Raadio 355. köögilauas pajatab Jüri Kuuskemaa 19. sajandi Tallinna kentsakaid surmalugusid: iseliikuv muumia Niguliste kirikus, varjusurnute maja Balti jaama lähistel, mis moondus voodirõõmude paigaks jt. Need lood pani 20. sajandi esimesel poolel kirja Werner Bergengruen, tema "Kurioosseid lugusid ühest vanast linnast" (1939), ilmus just kordustrükina. Oma muhedal moel vaatleb Bergengruen linna läbi eriskummaliste surmaga seotud juhtumite: mumifitseerunud hertsog de Croy; maanteehulkur Jakubson, kes surnud vanaprouaga ühte voodisse satub jne. Selles raamatus ja saates saavad kokku surm, värvikad tegelased ja must huumor.

SURM TALLINNAS: Puhvet on kinni, muuseum on kinni, raadio on lahti. JUKU Raadio 355. köögilauas pajatab Jüri Kuuskemaa 19. sajandi Tallinna kentsakaid surmalugusid: iseliikuv muumia Niguliste kirikus, varjusurnute maja Balti jaama lähistel, mis moondus voodirõõmude paigaks jt. Need lood pani 20. sajandi esimesel poolel kirja Werner Bergengruen, tema "Kurioosseid lugusid ühest vanast linnast" (1939), ilmus just kordustrükina. Oma muhedal moel vaatleb Bergengruen linna läbi eriskummaliste surmaga seotud juhtumite: mumifitseerunud hertsog de Croy; maanteehulkur Jakubson, kes surnud vanaprouaga ühte voodisse satub jne. Selles raamatus ja saates saavad kokku surm, värvikad tegelased ja must huumor.

SURM TALLINNAS: Puhvet on kinni, muuseum on kinni, raadio on lahti. JUKU Raadio 355. köögilauas pajatab Jüri Kuuskemaa 19. sajandi Tallinna kentsakaid surmalugusid: iseliikuv muumia Niguliste kirikus, varjusurnute maja Balti jaama lähistel, mis moondus voodirõõmude paigaks jt. Need lood pani 20. sajandi esimesel poolel kirja Werner Bergengruen, tema “Kurioosseid lugusid ühest vanast linnast” (1939), ilmus just kordustrükina. Oma muhedal moel vaatleb Bergengruen linna läbi eriskummaliste surmaga seotud juhtumite: mumifitseerunud hertsog de Croy; maanteehulkur Jakubson, kes surnud vanaprouaga ühte voodisse satub jne. Selles raamatus ja saates saavad kokku surm, värvikad tegelased ja must huumor.