Jukuraadio

JUKU Raadio 361. köögilaud pühendab ennast auväärsele daamile, Paksule Margareetale. Jah, tõsi, Eestis on neid koguni 2, üks Tallinnas, teine Rakveres. Tallinna oma sai nime, kuna temas peeti toiduladu 19. sajandi keskpaiku (täissöönud Margareeta), teine asub Rakveres ja kujutab endast hiigelsuurt, paekivist ümbritsetud piiritusmahutit (täisjoonud Margareeta). See köögilaud keskendub koos Meremuuseumi direktori Urmas Dreseniga Tallinna söödik-Margareetale. Tuleme Tallinna algusaegadest, mil meri loksus alles Margareeta ehk Rannavärava all, uurime, miks värav 1529 paksuks ehitati, vaatame Margareeta erinevaid funktsioone, sest temas on olnud peale toiduhoidla ka vangla ja muid asutusi. Räägime salakäikudest, mis osutuvad peldikuks, aga ka sellest, kuidas revolutsionäärid daami 1917 põlema panid ja teda õhku lasta üritasid. Margareetasse on tahetud paigutada fantaasiarikkaid projekte, näiteks pöörleva põranda ja klaaslaega tantsusaali 1920ndatel, aga ka palju muud. Olete lahkesti paksu daami buduaari palutud!

JUKU Raadio 361. köögilaud pühendab ennast auväärsele daamile, Paksule Margareetale. Jah, tõsi, Eestis on neid koguni 2, üks Tallinnas, teine Rakveres. Tallinna oma sai nime, kuna temas peeti toiduladu 19. sajandi keskpaiku (täissöönud Margareeta), teine asub Rakveres ja kujutab endast hiigelsuurt, paekivist ümbritsetud piiritusmahutit (täisjoonud Margareeta). See köögilaud keskendub koos Meremuuseumi direktori Urmas Dreseniga Tallinna söödik-Margareetale. Tuleme Tallinna algusaegadest, mil meri loksus alles Margareeta ehk Rannavärava all, uurime, miks värav 1529 paksuks ehitati, vaatame Margareeta erinevaid funktsioone, sest temas on olnud peale toiduhoidla ka vangla ja muid asutusi. Räägime salakäikudest, mis osutuvad peldikuks, aga ka sellest, kuidas revolutsionäärid daami 1917 põlema panid ja teda õhku lasta üritasid. Margareetasse on tahetud paigutada fantaasiarikkaid projekte, näiteks pöörleva põranda ja klaaslaega tantsusaali 1920ndatel, aga ka palju muud. Olete lahkesti paksu daami buduaari palutud!

JUKU Raadio 360. köögilaua on vallutanud Narva linnapea Katri Raik. Kohe saame teada, mida ta sellest isepäisest linnast – kus ta 20 aastat elanud on ja kuhu ka Tartu Ülikooli Narva kolledži püsti ajas – täna mõtleb. Üldiselt teatakse Narvat kui ringkäendluslinna, kus munitsipaalpoliitikud käituvad nagu lugematu arv keisreid. Lausa huvitav, kas Narva imbub kunagi Eesti kultuuriruumi. Lisaks pajatame lugusid Narva kuulsusrikkast minevikust, sest Katri andis välja raamatu “Viimane lahke maja” – see koondab endast mälestusi Eesti, Euroopa ja Vene kultuuritegelastelt, poliitikutelt ning kirjanikelt. Näiteks: mida teatas kirjandusklassik Balzac, kui talle seal silmusid pakuti? Mida arvas “Svejki” autor Jaroslav Hašek, kui nägi Narvas pealt habemega kitse ja orika kaklust? Kuidas Oskar Lutsul läks, kui ta Narvas apteekriselliks käis? Narva lood on lahedad, teistsugused ja vinged, vaatame nad siis üle.

JUKU Raadio 360. köögilaua on vallutanud Narva linnapea Katri Raik. Kohe saame teada, mida ta sellest isepäisest linnast – kus ta 20 aastat elanud on ja kuhu ka Tartu Ülikooli Narva kolledži püsti ajas – täna mõtleb. Üldiselt teatakse Narvat kui ringkäendluslinna, kus munitsipaalpoliitikud käituvad nagu lugematu arv keisreid. Lausa huvitav, kas Narva imbub kunagi Eesti kultuuriruumi. Lisaks pajatame lugusid Narva kuulsusrikkast minevikust, sest Katri andis välja raamatu “Viimane lahke maja” – see koondab endast mälestusi Eesti, Euroopa ja Vene kultuuritegelastelt, poliitikutelt ning kirjanikelt. Näiteks: mida teatas kirjandusklassik Balzac, kui talle seal silmusid pakuti? Mida arvas “Svejki” autor Jaroslav Hašek, kui nägi Narvas pealt habemega kitse ja orika kaklust? Kuidas Oskar Lutsul läks, kui ta Narvas apteekriselliks käis? Narva lood on lahedad, teistsugused ja vinged, vaatame nad siis üle.

JUKU Raadio 360. köögilaua on vallutanud Narva linnapea Katri Raik. Kohe saame teada, mida ta sellest isepäisest linnast – kus ta 20 aastat elanud on ja kuhu ka Tartu Ülikooli Narva kolledži püsti ajas – täna mõtleb. Üldiselt teatakse Narvat kui ringkäendluslinna, kus munitsipaalpoliitikud käituvad nagu lugematu arv keisreid. Lausa huvitav, kas Narva imbub kunagi Eesti kultuuriruumi. Lisaks pajatame lugusid Narva kuulsusrikkast minevikust, sest Katri andis välja raamatu “Viimane lahke maja” – see koondab endast mälestusi Eesti, Euroopa ja Vene kultuuritegelastelt, poliitikutelt ning kirjanikelt. Näiteks: mida teatas kirjandusklassik Balzac, kui talle seal silmusid pakuti? Mida arvas “Svejki” autor Jaroslav Hašek, kui nägi Narvas pealt habemega kitse ja orika kaklust? Kuidas Oskar Lutsul läks, kui ta Narvas apteekriselliks käis? Narva lood on lahedad, teistsugused ja vinged, vaatame nad siis üle.

SATIIRIKUTE TRAAGIKA 2: JUKU Raadio 359. saates on köögilauda kogunenud humorist, kirjanik, kalamees ja kokk Vladislav Koržets. Vladi tuletab meelde, millised olid huumori, naljategemise, estraadietenduste ja anekdootide võimalused ENSV-s. ENSV-s hakkas ilmuma satiiriajakiri Pikker 1957. aastal. Heidame pilgu, millised olid naljad ning meenutame ridasevahelise lugemise oskusi. Uurime ka seda, mis hetkest võis üle võlli keeratud nali, kus ennast riiklikud seltsimehed puudutatuna tundsid, muutuda satiiriku jaoks traagikaks.

SATIIRIKUTE TRAAGIKA 2: JUKU Raadio 359. saates on köögilauda kogunenud humorist, kirjanik, kalamees ja kokk Vladislav Koržets. Vladi tuletab meelde, millised olid huumori, naljategemise, estraadietenduste ja anekdootide võimalused ENSV-s. ENSV-s hakkas ilmuma satiiriajakiri Pikker 1957. aastal. Heidame pilgu, millised olid naljad ning meenutame ridasevahelise lugemise oskusi. Uurime ka seda, mis hetkest võis üle võlli keeratud nali, kus ennast riiklikud seltsimehed puudutatuna tundsid, muutuda satiiriku jaoks traagikaks.

SATIIRIKUTE TRAAGIKA 2: JUKU Raadio 359. saates on köögilauda kogunenud humorist, kirjanik, kalamees ja kokk Vladislav Koržets. Vladi tuletab meelde, millised olid huumori, naljategemise, estraadietenduste ja anekdootide võimalused ENSV-s. ENSV-s hakkas ilmuma satiiriajakiri Pikker 1957. aastal. Heidame pilgu, millised olid naljad ning meenutame ridasevahelise lugemise oskusi. Uurime ka seda, mis hetkest võis üle võlli keeratud nali, kus ennast riiklikud seltsimehed puudutatuna tundsid, muutuda satiiriku jaoks traagikaks.

SATIIRIKUTE TRAAGIKA: JUKU Raadio 358. saates on köögilauda kogunenud aupeetud ning luguväärne David Vseviov. Me ühendame selles saates traagikat ja koomikat – Vene ja nõukogude satiirikute traagilist saatust nende poolt kirjutatud tekstidega, mis kõiki siiani naerma ajavad. (Link allpool). Ilfist ja Petrovist, Ehrenburgist, Zoštšenkost ja Bulgakovist ja paljudest teistest tuleb pajatusi. Ning võibolla on küsimus üldse filosoofiline: ehk olid suurimad satiirikud Vene ühiskonnas hoopis Ivan Julm, Stalin ja nende kolleegid? Kõik see on kuulaja kõrvades.

SATIIRIKUTE TRAAGIKA: JUKU Raadio 358. saates on köögilauda kogunenud aupeetud ning luguväärne David Vseviov. Me ühendame selles saates traagikat ja koomikat – Vene ja nõukogude satiirikute traagilist saatust nende poolt kirjutatud tekstidega, mis kõiki siiani naerma ajavad. (Link allpool). Ilfist ja Petrovist, Ehrenburgist, Zoštšenkost ja Bulgakovist ja paljudest teistest tuleb pajatusi. Ning võibolla on küsimus üldse filosoofiline: ehk olid suurimad satiirikud Vene ühiskonnas hoopis Ivan Julm, Stalin ja nende kolleegid? Kõik see on kuulaja kõrvades.