Jukuraadio

JUKU RAADIO 368. köögilauda on kogunenud Urmas Reinsalu. Paljudest asjadest tuleb juttu, vihakõne kriminaliseerimise ohtlikusest, sotsidest, maksudest ja muidugi sellest, miks Isamaa on otsustanud ennast Helmede nägu meikida. Siin väikene näide kulgevast köögilauast:

UR: Mis Isamaa nüüd flirdib Ekrega. Ega see valitsus ei olnud armastusabielu. Kui sa kõneled sõnaga flirt. Kõigi parteidega tuleb vajadusel võidelda, kiselda.

JKR: Miks on Isamaa pigem lähenenud Ekre statementidele. Me rääkisime Balti ketist, kus me mõlemad seisime. Ja teatavasti üks Helmedest, see vanem, prääksus, et see oli massihüsteeria. Laulev revolutsioon ja kogu see värk.

UR: Mis ma selle peale peaksin ütlema? Mul on ka meeles, et ta ütles nii. Ma mäletan isegi, et ta sai Ratase käest riielda. Poliitikas on palju muutunud ja palju teemasid on lauda potsatanud kogu tsivilisatsiooni jaoks. Mis Balti keti ajal oleks kõiki inimesi lausa naerma ajanud.

JKR: Sina väidad, et Isamaa ei ole nagu väike Ekrele?

UR: Isamaa oli olemas ja ajas oma asja veel siis, kui Ekre oli Rahvaliit.

JKR: Nende auesimees on teatavasti Arnold Rüütel. Kelle üle me kõik väga õnnelikud ei olnud, kui ta presidendi taburetile potsatas.

UR: See oli kõva šokk. Ma mäletan ühte naisajakirjanikku, olin tol korral Estonias. Kes lausa nuttis. Ma läksin ja helistasin Lennart Merile. Olin tema kantselei juhataja siis. Andsin siis teada dramaatilistest sündmustest. Ta ütles, et tegeleb aiatööga, ta istutab. See oli ju teada, ta naeris.

UGRIMUGRI: JUKU RAADIO 367. köögilauda on kogunenud Jaak Prozes Fennougria asutusest, kes räägib selleaastase soomeugri maailmakongressi teemadel (mis toimus paar nädalat tagasi Tartus). Et Putini Venemaa äsab soomeugri väikerahvastele järjest suurema tellisega, ei pääse me kuidagi üle ja ümber meetoditest, millega väikerahvaid välja suretatakse. Et istuge kodus, kuduge kirivööd ja ärge mölisege. Peatume soomeugri maailmakongresside ajalool alates esimesest, mis toimus 1992 ning uurime, kuidas on Vene suhtumine ajas ja ruumis pisikultuuridesse muutunud. Tegelikult on Venemaa võitlus kongressi vastu olnud ka võitlus selgete ja demokraatlike protseduuride vastu, soov kehtestada „ülemuste“ võim, nagu Venemaal juba kehtib. Rahvusvahelises organisatsioonis, mis ei allu „ülemustele“, on see aga erakordselt raske. Tule sinagi köögilauda!

LOODUSTURISM JA TASAKAAL: Juku Raadio 366. köögilaud on kogunenud Joaveskile, Lahemaa rahvusparki. Köögilauda on omakorda kogunenud Eestimaa loodusturismi isa ning Lahemaa saadik René Meimer ja meie loodusturismi poeg ja Soomaa saadik Aivar Ruukel. Räägime kodumaise loodusturismi juurtest, ajaloost ning arengust. Üritame välja uurida, mis hetkel saab loodusturismist loodusele koorem. Või kas saabki. "Looduses peab valitsema tasakaal", karjatasid Naksitrallid ning me proovime selle tasakaalukoha üles leida.

LOODUSTURISM JA TASAKAAL: Juku Raadio 366. köögilaud on kogunenud Joaveskile, Lahemaa rahvusparki. Köögilauda on omakorda kogunenud Eestimaa loodusturismi isa ning Lahemaa saadik René Meimer ja meie loodusturismi poeg ja Soomaa saadik Aivar Ruukel. Räägime kodumaise loodusturismi juurtest, ajaloost ning arengust. Üritame välja uurida, mis hetkel saab loodusturismist loodusele koorem. Või kas saabki. "Looduses peab valitsema tasakaal", karjatasid Naksitrallid ning me proovime selle tasakaalukoha üles leida.

LOODUSTURISM JA TASAKAAL: Juku Raadio 366. köögilaud on kogunenud Joaveskile, Lahemaa rahvusparki. Köögilauda on omakorda kogunenud Eestimaa loodusturismi isa ning Lahemaa saadik René Meimer ja meie loodusturismi poeg ja Soomaa saadik Aivar Ruukel. Räägime kodumaise loodusturismi juurtest, ajaloost ning arengust. Üritame välja uurida, mis hetkel saab loodusturismist loodusele koorem. Või kas saabki. “Looduses peab valitsema tasakaal”, karjatasid Naksitrallid ning me proovime selle tasakaalukoha üles leida.

JUKU Raadio 365. saatesse on kogunenud professor Marju Kõivupuu, kes saadab kõik põrgu. Kõivupuu tutvustab Eesti põrgupärimusi rahvaluules ning -lugudes, uurime, kus ja kuidas meie kodumaised põrgulised läbi aegade elanud on. Teeme ka köögilauaekskursiooni mööda Eestimaa põrguid. Tutvume vanapaganarahvaga, kes on väljasurev liik, vähekene rumal ja ei oska praktiliselt mitte midagi. Vanapagana juttusid on armastanud kõik põlvkonnad, sest just selles põrgulises tunneme me ära ühe kindla Eesti arhetüübi. Tere tulemast põrgusse, ehk nagu hüüatas legendaarne Mülleri Sass läbi Artur Alliksaare sõnade: “Põrgukursilt ühiskonnad tagasi ei nihku!”

JUKU Raadio 365. saatesse on kogunenud professor Marju Kõivupuu, kes saadab kõik põrgu. Kõivupuu tutvustab Eesti põrgupärimusi rahvaluules ning -lugudes, uurime, kus ja kuidas meie kodumaised põrgulised läbi aegade elanud on. Teeme ka köögilauaekskursiooni mööda Eestimaa põrguid. Tutvume vanapaganarahvaga, kes on väljasurev liik, vähekene rumal ja ei oska praktiliselt mitte midagi. Vanapagana juttusid on armastanud kõik põlvkonnad, sest just selles põrgulises tunneme me ära ühe kindla Eesti arhetüübi. Tere tulemast põrgusse, ehk nagu hüüatas legendaarne Mülleri Sass läbi Artur Alliksaare sõnade: “Põrgukursilt ühiskonnad tagasi ei nihku!”

JUKU Raadio 365. saatesse on kogunenud professor Marju Kõivupuu, kes saadab kõik põrgu. Kõivupuu tutvustab Eesti põrgupärimusi rahvaluules ning -lugudes, uurime, kus ja kuidas meie kodumaised põrgulised läbi aegade elanud on. Teeme ka köögilauaekskursiooni mööda Eestimaa põrguid. Tutvume vanapaganarahvaga, kes on väljasurev liik, vähekene rumal ja ei oska praktiliselt mitte midagi. Vanapagana juttusid on armastanud kõik põlvkonnad, sest just selles põrgulises tunneme me ära ühe kindla Eesti arhetüübi. Tere tulemast põrgusse, ehk nagu hüüatas legendaarne Mülleri Sass läbi Artur Alliksaare sõnade: “Põrgukursilt ühiskonnad tagasi ei nihku!”