Jukuraadio

Juku Raadio 371. köögilauas räägime rannaküladest ning eriti Käsmust – meie kuulsast kaptenikülast. Mis elu on rannikul elatud vanasti ja kuidas käivad asjad seal nüüd. Peatume ajalool, inimestel, kunstil ja kirjandusel, suvitajasaksadel, linnukestel ning Viru Folgil. Muidugi on kohal asjatundjad: Käsmu püsielanik, EKA õppejõud ja kunstnik Eve Kask ning Viru Folgi kapten Peep Veedla.

Juku Raadio 371. köögilauas räägime rannaküladest ning eriti Käsmust – meie kuulsast kaptenikülast. Mis elu on rannikul elatud vanasti ja kuidas käivad asjad seal nüüd. Peatume ajalool, inimestel, kunstil ja kirjandusel, suvitajasaksadel, linnukestel ning Viru Folgil. Muidugi on kohal asjatundjad: Käsmu püsielanik, EKA õppejõud ja kunstnik Eve Kask ning Viru Folgi kapten Peep Veedla.

TSAARI NAINE, KAS EESTLANE: 370. köögilauas tuleb juttu Vene tsaari Peeter I abikaasast Katariina I. Visalt ringlevad kõlakad, justkui olnuks tegu kirjaoskamatu Eesti talutüdrukuga, kes Peetrile koos muude kulinatega sõjasaagiks toodi, kes enne Peetriga abiellumist Vene ülikkonna seas sõna otseses mõttes käest kätte käis, ent kes tsaarile sedavõrd meeldis, et tsaar naist elu lõpuni sügavasti austas. Või oli tegu hoopis lätlase või leedulannaga? Ajaloolane Andres Adamson on kogunenud köögilauda ja me vaatame, kuidas kirjaoskamatu näitsik õukonda sattus, räägime ajastust ning üritame aru saada, kas Katariina I oli tõesti eestlane.

TSAARI NAINE, KAS EESTLANE: 370. köögilauas tuleb juttu Vene tsaari Peeter I abikaasast Katariina I. Visalt ringlevad kõlakad, justkui olnuks tegu kirjaoskamatu Eesti talutüdrukuga, kes Peetrile koos muude kulinatega sõjasaagiks toodi, kes enne Peetriga abiellumist Vene ülikkonna seas sõna otseses mõttes käest kätte käis, ent kes tsaarile sedavõrd meeldis, et tsaar naist elu lõpuni sügavasti austas. Või oli tegu hoopis lätlase või leedulannaga? Ajaloolane Andres Adamson on kogunenud köögilauda ja me vaatame, kuidas kirjaoskamatu näitsik õukonda sattus, räägime ajastust ning üritame aru saada, kas Katariina I oli tõesti eestlane.

TSAARI NAINE, KAS EESTLANE: 370. köögilauas tuleb juttu Vene tsaari Peeter I abikaasast Katariina I. Visalt ringlevad kõlakad, justkui olnuks tegu kirjaoskamatu Eesti talutüdrukuga, kes Peetrile koos muude kulinatega sõjasaagiks toodi, kes enne Peetriga abiellumist Vene ülikkonna seas sõna otseses mõttes käest kätte käis, ent kes tsaarile sedavõrd meeldis, et tsaar naist elu lõpuni sügavasti austas. Või oli tegu hoopis lätlase või leedulannaga? Ajaloolane Andres Adamson on kogunenud köögilauda ja me vaatame, kuidas kirjaoskamatu näitsik õukonda sattus, räägime ajastust ning üritame aru saada, kas Katariina I oli tõesti eestlane.

LOOMAD ELUTOAS! JUKU Raadio 369. saade räägib kesk- ja varauusaegsest linnast – Tallinna näitel – ja sellest, kuidas inimesed pudulojustega pead-jalad koos elasid. Saates jälitame haisu, ringikakerdavad elajaid, üldist mustust, nahka pandud imikuid, sodoomiat ja muud ajastule isepärast. (Link allpool) Saatesse on kogunenud Kiek ide Kök’i muuseumi pealik Toomas Abiline, selles muuseumis saab vaadata ka näitust “Linnaloomad”.

Loomad andsid linnapildis tugevalt tooni, seda nii oma kohalolu kui ka tegevusega. Loomapidamine vajutas pitseri tallinlaste eluruumile ja elukvaliteedile. Linnas vabalt ringi jooksvatest loomadest jäi maha haisvat sõnnikut, sead tuhnisid üles tänavaid ja õuesid, olles niiviisi eriliseks nuhtluseks. Kalmistule ja kirikuõuele sissepääsu tuli takistada spetsiaalse tõkendiga, et iseäranis sead ei pääseks seal kurja tegema. Kärssninad ei peljanud tungida võõrastesse hoovidesse ja majadesse.

Loomapidamine tekitas linnas mitmesuguseid probleeme, eelkõige jäätmeid ja hügieeni puudutavaid, ent ka turvalisusega seotuid.

JUKU RAADIO 368. köögilauda on kogunenud Urmas Reinsalu. Paljudest asjadest tuleb juttu, vihakõne kriminaliseerimise ohtlikusest, sotsidest, maksudest ja muidugi sellest, miks Isamaa on otsustanud ennast Helmede nägu meikida. Siin väikene näide kulgevast köögilauast:

UR: Mis Isamaa nüüd flirdib Ekrega. Ega see valitsus ei olnud armastusabielu. Kui sa kõneled sõnaga flirt. Kõigi parteidega tuleb vajadusel võidelda, kiselda.

JKR: Miks on Isamaa pigem lähenenud Ekre statementidele. Me rääkisime Balti ketist, kus me mõlemad seisime. Ja teatavasti üks Helmedest, see vanem, prääksus, et see oli massihüsteeria. Laulev revolutsioon ja kogu see värk.

UR: Mis ma selle peale peaksin ütlema? Mul on ka meeles, et ta ütles nii. Ma mäletan isegi, et ta sai Ratase käest riielda. Poliitikas on palju muutunud ja palju teemasid on lauda potsatanud kogu tsivilisatsiooni jaoks. Mis Balti keti ajal oleks kõiki inimesi lausa naerma ajanud.

JKR: Sina väidad, et Isamaa ei ole nagu väike Ekrele?

UR: Isamaa oli olemas ja ajas oma asja veel siis, kui Ekre oli Rahvaliit.

JKR: Nende auesimees on teatavasti Arnold Rüütel. Kelle üle me kõik väga õnnelikud ei olnud, kui ta presidendi taburetile potsatas.

UR: See oli kõva šokk. Ma mäletan ühte naisajakirjanikku, olin tol korral Estonias. Kes lausa nuttis. Ma läksin ja helistasin Lennart Merile. Olin tema kantselei juhataja siis. Andsin siis teada dramaatilistest sündmustest. Ta ütles, et tegeleb aiatööga, ta istutab. See oli ju teada, ta naeris.

JUKU RAADIO 368. köögilauda on kogunenud Urmas Reinsalu. Paljudest asjadest tuleb juttu, vihakõne kriminaliseerimise ohtlikusest, sotsidest, maksudest ja muidugi sellest, miks Isamaa on otsustanud ennast Helmede nägu meikida. Siin väikene näide kulgevast köögilauast:

UR: Mis Isamaa nüüd flirdib Ekrega. Ega see valitsus ei olnud armastusabielu. Kui sa kõneled sõnaga flirt. Kõigi parteidega tuleb vajadusel võidelda, kiselda.

JKR: Miks on Isamaa pigem lähenenud Ekre statementidele. Me rääkisime Balti ketist, kus me mõlemad seisime. Ja teatavasti üks Helmedest, see vanem, prääksus, et see oli massihüsteeria. Laulev revolutsioon ja kogu see värk.

UR: Mis ma selle peale peaksin ütlema? Mul on ka meeles, et ta ütles nii. Ma mäletan isegi, et ta sai Ratase käest riielda. Poliitikas on palju muutunud ja palju teemasid on lauda potsatanud kogu tsivilisatsiooni jaoks. Mis Balti keti ajal oleks kõiki inimesi lausa naerma ajanud.

JKR: Sina väidad, et Isamaa ei ole nagu väike Ekrele?

UR: Isamaa oli olemas ja ajas oma asja veel siis, kui Ekre oli Rahvaliit.

JKR: Nende auesimees on teatavasti Arnold Rüütel. Kelle üle me kõik väga õnnelikud ei olnud, kui ta presidendi taburetile potsatas.

UR: See oli kõva šokk. Ma mäletan ühte naisajakirjanikku, olin tol korral Estonias. Kes lausa nuttis. Ma läksin ja helistasin Lennart Merile. Olin tema kantselei juhataja siis. Andsin siis teada dramaatilistest sündmustest. Ta ütles, et tegeleb aiatööga, ta istutab. See oli ju teada, ta naeris.